3-2-1-141-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-141-06

Määruse kuupäev

Tartu, 24. jaanuar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

K-W. S avaldus sünniaktis sünnikoha kohta tehtud kande

ebaõigsuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-11159

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K-W. S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja K-W. S

Asja läbivaatamise kuupäev

8. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K-W. S palus 11. mail 2006. a Harju Maakohtule esitatud avalduses tuvastada, et Avanduse

Vallavalitsuse 6. septembri 1944. a sünniaktis nr 38 on valesti märgitud tema sünnikohaks Avanduse

vald, Sootiigi küla, Xxxxxxxx talu, ja lugeda õigeks sünnikohaks Narva linn. Kuigi sellekohased

dokumendid arhiivides puuduvad, teab avaldaja, et ta sündis Narva linnas. Seda asjaolu teab

kinnitada ka avaldaja sugulane A. M. Avaldajale on oluline, et dokumentides saaks taastatud tema

õige sünnikoht, sest tema emapoolsed sugulased on juba 18. sajandist elanud Narva lähistel ja

sünnikoht omab suurt tähtsust suguvõsa uurimisel.

2. Harju Maakohus keeldus 16. juuni 2006. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas

selle avaldajale. Kohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

3. Avaldaja esitas 18. augustil 2006. a maakohtu määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus

jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2006. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt reguleerib sünniakti kui

perekonnaseisuakti muutmist perekonnaseadus (PKS). PKS § 110 lg 1 kohaselt parandab

perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud

isikute vahel ei ole vaidlust. PKS § 110 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande

parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande

parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Sünniakti muutmise võimalused on

reguleeritud seaduses. Sünniaktis märgitud sünnikoha muutmist seadus eraldi ette ei näe. Tulenevalt

TsMS § 476 lg-st 1 algatatakse hagita menetlus isiku avalduse alusel siis, kui seda isikut saab

käsitada huvitatud isikuna. Avaldaja ei ole nimetanud alust, millest võiks tuleneda tema õiguslik huvi

sünniaktis märgitud sünnikoha muutmise vastu, avalduses märgitud emotsionaalne põhjendus seda ei

kinnita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

rahuldada tema avaldus sünniaktis sünnikoha kohta tehtud kande ebaõigsuse tuvastamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 järgi jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

7. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki

võimalik saavutada.

Ringkonnakohtu määruses on õigesti märgitud, et sünniakti muutmist reguleerib perekonnaseadus.

Tulenevalt PKS § 110 lg-st 1 parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui

selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt

võib perekonnaseisuakti muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või

perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti

kannet. Perekonnaseaduse järgi on sünniakti võimalik muuta seoses lapsendamise (PKS § 123) ja

põlvnemisega (PKS § 125). Sünnikoha kande muutmist perekonnaseadus ette ei näe.

TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel

või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Avaldaja väitel on ta sünniaktis sünnikohana Narva

märkimisest huvitatud seetõttu, et tema emapoolsed sugulased on juba 18. sajandist elanud Narva

lähistel ja sünnikoht omab tähtsust suguvõsa uurimisel. Sellist avaldaja huvi perekonnaseadus ei

kaitse. Avaldaja ei ole väitnud, et sünniakti sünnikoha kanne takistaks tal õiguste teostamist. Eeltoodu

tõttu leiab kolleegium, et kohtud on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldades jätnud õigesti avalduse

menetlusse võtmata.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa