3-4-1-17-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-17-06

Määruse kuupäev

17. jaanuar 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Ants Kull ja

Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Marti Hääle taotlus tunnistada

kriminaalmenetluse seadustiku § 137 lg 3 teine lause ja § 385 p 6¹

põhiseadusvastaseks ning kontrollida K. Kanguri kaitseõiguse piiramise ja

vabadusõiguse riive põhiseadus-pärasust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Marti Hääle taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalev Kangur vahistati Harju Maakohtu kohtumääruse alusel 5. oktoobril 2006. K. Kanguri kaitsja

vandeadvokaat Marti Hääl esitas 6. oktoobril 2006 Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi 25. oktoobril 2006 kohtumääruse,

millega jättis Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006. a määruse muutmata. Kaitsja taotles 10. novembril

2006 riigiprokurörilt tõkendi muutmist ja vahistuse asendamist elukohast lahkumise keeluga.

Riigiprokurör Laura Feldmanis jättis 28. novembril 2006 taotluse rahuldamata. Kaitsja esitas

5. detsembril 2006 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 137 lg 1 alusel Harju Maakohtule

taotluse vahistatuse põhjendatuse kontrolliks ja K. Kanguri viivitamatult vahi alt vabastamiseks.

11. detsembril 2006 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega jättis taotluse rahuldamata ja valitud

tõkendi muutmata, märkides, et määrus pole edasikaevatav (KrMS §-d 137 lg 3 teine lause ja 385

p 6¹). K. Kangur vabastati 21. detsembril 2006 vahi alt.

2. K. Kanguri kaitsja esitas 27. detsembril 2006 Riigikohtule taotluse kontrollida KrMS § 137 lg 3

teise lause ja § 385 p 6¹ ning K. Kanguri kaitseõiguse piiramise ja vabadusõiguse riive

põhiseaduslikkust. Kaitsja taotles:

1) KrMS § 137 lg 3 teise lause ja § 385 p 6¹ põhiseaduslikkuse kontrolli, sest need sätted on vastuolus

põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (konventsiooni) artiklitega 6 ja 13 tagatud ausa ja tõhusa menetluse ning kaebeõiguse

garantiidega;

2) kaitseõiguse piiramise põhiseaduslikkuse kontrolli, kuna kehtiv menetluskord ei anna ühtegi

tõhusat võimalust isiku kaitseõiguse riive kohtulikuks kontrolliks (vastuolu PS §-ga 21 ja

konventsiooni artiklitega 5, 6 ja 17);

3) vahistuse põhjendatuse sisulist kohtulikku kontrolli, sest seda pole seni toimunud (PS §-de 14 ja 20

rikkumine) ja ka kehtiv menetluskord ei anna ühtegi tõhusat võimalust isiku niivõrd intensiivse

põhiõiguse riive kohtulikuks kontrolliks.

Kaitsja väitel puudavad K. Kanguril tõhusad põhiõiguste rikkumise kontrolli võimalused ja seega on

tema põhiõiguste rikkumise kontrolli ainus võimalus esitada individuaalkaebus Riigikohtule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. K. Kanguri kaitsja taotleb K. Kanguri kaitsealuse põhiõigusi rikkuvate kriminaalmenetluse

seadustiku sätete ja tema kaitseõiguse riivamise põhiseaduslikkuse kontrolli ning K. Kanguri

vahistatuse põhjendatuse sisulist kohtulikku kontrolli.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23. märtsi 2005. a määruses asjas nr 3-4-

1-6-05 (RT III 2005, 11, 104, p 4) leidnud, et: "[...] põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule piiratud. Nii võib isik,

kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle

otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib

esitada erakond, valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti

põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.

Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab

jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a

otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 -

RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26)."

Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 9. mai 2006. a määruses asjas nr 3-4-

1-4-06 (RT III 2006, 19, 174, p 9) märkinud, et: "Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus

kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus

kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja

tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003, 13, 125, p 16)." Sarnase õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile näeb ette ka konventsiooni artikkel 13.

5. Eeltoodust tulenevalt saaks Riigikohus menetleda K. Kanguri kaitsja taotlust üksnes juhul, kui

K. Kanguril puudub muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks.

Seetõttu kontrollib kolleegium järgnevalt, millised kohtuliku kaebe võimalused on K. Kanguri

põhiõiguste väidetava rikkumise kontrollimiseks.

6. K. Kanguri vabadusõigust riivati tema vahistamisega. KrMS §-d 136 ja 384 lg 1 näevad ette

võimaluse esitada vahistamise peale määruskaebus. K. Kangur realiseeris kohtuliku kaebeõiguse,

esitades kaitsja kaudu 6. oktoobril 2006 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu

5. oktoobri 2006. a vahistamismääruse peale.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 137 lõikega 1 vahistatule või tema kaitsjale ette nähtud võimalus

esitada vahistamisest kahe kuu möödumisel eeluurimiskohtunikule või kohtule taotlus kontrollida

vahistuse põhjendatust on iseloomult täiendav põhiõiguste tagamise garantii.

Kolleegiumi arvates on K. Kangurile seoses tema vabaduspõhiõiguse riivega olnud põhiseaduse ja

konventsiooniga nõutaval määral tagatud nii tema õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka

kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus. Seega on ekslik taotluse esitaja seisukoht, et K. Kanguril

ei ole teisi võimalusi oma põhiõiguste kaitseks kui pöörduda Riigikohtusse.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 9. mai 2006. a määruses asjas nr 3-4-1-4-06

(RT III 2006, 19, 174, p 12) märkinud, et: "[...] PS §-s 15 ettenähtud isiku kaebeõigus ei ole

absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides selle piirid,

arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Kolleegiumi arvates on seadusandja

vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase

tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei

anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks

puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele."

7. Eeltoodu tõttu ei ole K. Kanguri kaitsja taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks

menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb K. Kanguri kaitsja taotlus - kontrollida KrMS § 137 lg 3 teise lause

ja § 385 p 6¹ ning K. Kanguri kaitseõiguse piiramise ja vabadusõiguse riive põhiseaduslikkust - jätta

läbi vaatamata.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Ants Kull, Priit Pikamäe