3-2-1-135-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-135-06

Määruse kuupäev

Tartu, 10. jaanuar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

M. T avaldus Korteriühistu J sundlõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-2372

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja M. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Indrek Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

11. detsember 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2006. a määrus lõppjäreldustes muutmata,

kuid muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. T esitas 2. veebruaril 2006. a avalduse Tallinnas Xxxxxx xxx asuva Korteriühistu J

sundlõpetamiseks.

Avalduse põhjenduste kohaselt saavad korteriühistuseaduse järgi korteriühistu liikmeteks olla vaid

erastatud eluruumide omanikud ning erastamata eluruumide osas eluruumide erastamise kohustatud

subjekt. Tallinna Linnakohtu 31. mai 2004. a otsusega tunnistati korteriühistu liikmetega sõlmitud

eluruumide erastamise lepingud tühiseks. Tühisel tehingul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Seega ei

ole Xxxxxx xxx asuvas hoones erastatud eluruume ja hoone on Tallinna linna omandis. Erastamise

õigustatud subjektid ei ole saanud kunagi korteriomandi omanikeks, seega ei saanud nad luua

korteriühistut ega olla selle liikmeteks. Kuna puuduvad muud isikud, kes saaksid olla hoone

haldamiseks loodud korteriühistu liikmeks, tuleb korteriühistu sundlõpetada.

2. Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2006. a määrusega avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Maakohus kohustas avaldajat põhjendama ja tõendama oma huvi korteriühistu

sundlõpetamise vastu. Samuti palus kohus avaldajal teatada, keda avaldaja soovib määrata

likvideerijaks, ning tasuda likvideerija tasu ettemaksuna 15 000 krooni. Avalduse ja täpsustused palus

maakohus esitada koos lisadega nii kohtule kui ka teistele huvitatud isikutele.

3. Avaldaja esitas määrusele kirjaliku vastuse, milles märkis, et küsimus avaldaja huvist korteriühistu

sundlõpetamiseks ei ole asjakohane. Kohus peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 3

alusel korteriühistu sundlõpetamise igal juhul algatama. Ka registripidajal on äriseadustiku (ÄS) §-

dest 59!61 tulenev kohustus tagada õigete andmete olemasolu registris.

Likvideerijaks saavad seaduse kohaselt olla ühistu juhatuse liikmed või määrab likvideerija kohus.

Avaldaja ei eelista kedagi likvideerijana.

Likvideerimismenetluse võimalikud kulud kaetakse seaduse kohaselt likvideeritava juriidilise isiku

vara arvel. Avaldaja andmetel on korteriühistul piisavalt vara likvideerimismenetluse kulude

kandmiseks. Kui kohus teeb sundlõpetamise menetluses kindlaks, et juriidilisel isikul puudub vara

likvideerimismenetluse toimingute tegemiseks, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 605 lg 2 kohaselt koos sundlõpetamise otsusega teha huvitatud isikule ettepaneku teha

likvideerimismenetluse kulude katteks ettemaks. Kui ettemaksu ei tasuta, võib kohus määrata, et isiku

likvideerimismenetlust ei toimu ning juriidiline isik kustutatakse registrist.

Kuna seadus ei täpsusta, kes on menetlusosalised sundlõpetamise avalduse menetlemisel, palus

avaldaja kohtul kindlaks määrata menetlusosaliste ring ja teha vastav arv ärakirju. Avaldaja oli nõus

kandma vastavad kulud.

4. Harju Maakohus keeldus 5. aprilli 2006. a määrusega avaldust menetlusse võtmast ja asja

algatamast ning tagastas avalduse põhjusel, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kohtu antud ajaks kohtu

näidatud puudusi, st ei ole esitanud likvideerija andmeid, nõusolekut ega ole tasunud ettemaksu

likvideerimiskuludeks. Avaldajal on pärast puuduste kõrvaldamist õigus esitada avaldus uuesti.

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta avalduse

menetlusse samadel põhjendustel, mis avaldaja esitas vastuseks maakohtu 22. juuni 2006. a

määrusele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2006. a määrusega maakohtu määruse lõppjäreldustes

muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et likvideerija nimetamise ja likvideerija tasu ettemaksu nõudmise küsimus

on teisene probleem.

Esmalt tuleb otsustada avalduse menetlusse võtmine. TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus

juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal

algatusel. Mittetulundusühistute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 järgi lõpetatakse korteriühistu siseministri

või muu huvitatud isiku nõudel. MTÜS § 40 lg-s 1 märgitud huvitatud isikuks, kes on õigustatud

esitama avaldust ja nõudma hagita menetluse algatamist korteriühistu sundlõpetamiseks, ei saa olla

suvaline isik, vaid see, kellel on isiklik puutumus tähendatud korteriühistuga, ehk siis selline isik,

kelle seadusega kaitstud õigusi ja huve korteriühistu sundlõpetamine mõjutab.

Vaatamata maakohu ettepanekule ei ole avaldaja põhistanud, kuidas korteriühistu olemasolu tema

õigusi rikub või milliseid tema õigusi või seadusega kaitstud huve korteriühistu sundlõpetamine

kaitseb. Seega ei ole avaldaja korteriühistu sundlõpetamisest huvitatud isikuks ja tema avaldus tuleb

jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg-te 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata.

Avaldaja viited sellele, et registripidajal ja kohtul on õigus ise algatada juriidilise isiku

sundlõpetamine, ei ole asjakohased, sest selline õigus on nimetatud institutsioonidel, mitte temal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu

määruse ning saata asja esimese astme kohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, kui viitas

avalduse menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 371 lg-le 2, sest viidatud säte sisaldab kahte

erinevat alust.

Kui kohus leidis, et avaldaja õigustatud huvi ei ole tõendatud, pidi kohus uurima, kas tegemist ei ole

olukorraga, kus riik peab ise andma õiguskaitset hagita menetluse erisusi arvestades.

Ringkonnakohus ei arvestanud TsÜS § 40 lg-ga 3, mille kohaselt võib kohus juriidilise isiku

sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Ka registripidajal on ÄS § 61 lg-st 4 tulenevalt õigus

otsustada äriühingu sundlõpetamine. Seega esineb asjas tugev avalik huvi ja kohus peab mis tahes

isiku avalduse alusel ühingu sundlõpetama.

Ringkonnakohus tõlgendas liiga kitsalt mõistet "huvitatud isik". Isiku kohtusse pöördumine annab

kinnitust sellest, et isik on huvitatud korteriühistu sundlõpetamisest. Laia tõlgenduse puhul oleks

huvitatud isik võrdsustatud mõistega "õigustatud isik".

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks

TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ega 2 alusel, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Kuna

ringkonnakohtu määruse resolutsioon on õige, jääb määruskaebus TsMS § 692 lg 2 alusel

rahuldamata.

9. Avaldaja leiab, et tema avaldus korteriühistu sundlõpetamiseks jäeti põhjendamatult menetlusse

võtmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et avaldust ei tule menetlusse võtta seetõttu, et avaldaja

ei ole huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 mõttes.

Vastavalt TsMS § 629 lg-le 1 algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku

või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Juriidilise isiku sundlõpetamiseks õigustatud isikud on

nimetatud TsÜS §-s 40, mille 1. lõike järgi lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega siseministri

või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui selleks esineb seaduses sätestatud

alus. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes

korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu sundlõpetamist

korteriühistuseadus ei reguleeri. Seega tuleb lähtuda MTÜS § 40 lg-st 1, mille järgi lõpetatakse

mittetulundusühing kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et MTÜS § 40 lg-s 1 märgitud huvitatud isikuks, kes

on TsMS § 629 lg 1 järgi õigustatud esitama avalduse ja nõudma hagita menetluse algatamist

korteriühistu sundlõpetamiseks, ei saa olla suvaline isik. Huvitatud isikul peab olema õiguslik

puutumus korteriühistuga, mille sundlõpetamist ta taotleb. Korteriühistu sundlõpetamist saab nõuda

vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve korteriühistu sundlõpetamine

mõjutab. Avaldaja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud oma õigusi ega õigustatud huve seoses

korteriühistuga. Seetõttu ei saa avaldajat pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda korteriühistu

sundlõpetamist, ja tema avaldust ei tule menetleda.

10. Siiski võib kohus TsMS § 629 lg 1 ja TsÜS § 40 lg 3 järgi juriidilise isiku, sh korteriühistu

sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel. Viidatud sätetest

tuleneb kohtu võimalus alustada hagita menetlus ja lõpetada juriidiline isik sundkorras, kui selleks on

seaduslik alus. Kohus ei pea igal juhul algatama omal initsiatiivil sundlõpetamise menetlust ega

otsustama sundlõpetamist, kui vastava avaldusega pöördub kohtusse isik, kes ei põhista ega tõenda

oma õigustatud huvi sundlõpetamise vastu. Nimetatud sätetest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus

otsustada vajadusel juriidilise isiku sundlõpetamine. Lisaks on kohus MTÜS § 76 järgi kohustatud

teatama registripidajale oma ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja

registrile esitamata andmetest.

Ka mittetulundusühingute registri pidaja võib algatada kohtus mittetulundusühingu sundlõpetamise.

Vastavalt MTÜS § 82 lg-le 1 võib registripidaja teha järelepärimisi, kui tal on andmeid tehtud kande

ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt teatab registripidaja

kande ebaõigsusest või puudumisest mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha,

ja kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu

vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise. Kui kande tegemine tooks kaasa

mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja MTÜS § 82 lg 4 kohaselt algatada

kohtus sundlõpetamise.

Kolleegiumi arvates ei ilmne praegu asjaoludest korteriühistu sundlõpetamise alust.

11. Iseenesest on õige avaldaja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti viidanud asja

menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg-le 2. Viidatud sätte p 1 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ja p 2

kohaselt siis, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik

saavutada. Seega tuleneb kohaldatud sättest kaks erinevat alust menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Ringkonnakohus pidi punkti täpsusega märkima, millisel alusel ta keeldus avaldust menetlusse

võtmast, kuid määrusest nähtuvalt seda ei tehtud. Nimetatud menetlusõiguse normi rikkumine ei ole

aga oluline ega toonud kaasa asjas ebaõiget lahendit. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest

tulenevalt ei tule avaldust menetleda, kuna puudub avaldaja õigustatud huvi. Sellest tulenevalt

järeldab kolleegium, et ringkonnakohus pidas menetlusse võtmisest keeldumise aluseks

TsMS § 371 lg 2 p 2.

12. Kuna käesoleva määrusega lõpetatakse asjas menetlus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 1

kohaselt kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 1 ja

§ 477 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve