3-2-1-108-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-108-06

Määruse kuupäev

Tartu, 9. jaanuar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS-i O hagi N AS-i vastu 2 972 332 krooni 83 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

04-561

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i O kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS O (ümber kujundatud, endine ärinimi Osaühing O;

registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo.

Kostja N AS (endised ärinimed AS O, S aktsiaselts ja N

aktsiaselts; registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid

Ann Saar ja Leonid Tolstov.

Asja läbivaatamise kuupäev

11. detsember 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat A. Lillo ja kostja esindaja

vandeadvokaat L. Tolstov. Istungit protokollis sekretär Ragne

Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-561 ja

20. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/870/05 ning Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 2005. a

otsus tsiviilasjas nr 2/33-4935/04.

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1 AS O loobub N AS-i vastu esitatud nõudest 2 972 332 krooni 83 sendi saamiseks;

2.2. N AS kohustub tasuma AS-ile O 3 200 948 krooni 83 senti 30 päeva jooksul alates

kompromissi kinnitamisest, kuid mitte enne käesoleva määruse p-s 3 nimetatud kohtuliku

hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist;

2.3. N AS kohustub käesoleva määruse p-s 2.2 nimetatud summa tasuma kuue kuu jooksul

alates kompromissi kinnitamisest, kui ta seab enne p-s 2.2 nimetatud tähtaja möödumist p-s 2.2

nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks AS O kasuks hüpoteegi summaga vähemalt 3 500 000

krooni;

2.4. Käesoleva määruse p-s 2.2 nimetatud summa tasumisel ei ole pooltel teineteise vastu mis

tahes varalisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud järgnevatest

kapitalirendilepingutest, ning pooled loevad nendest lepingutest tulenevad võlasuhted mis tahes

soorituste osas lõppenuks ega esita nende alusel teineteise suhtes mis tahes pretensioone:

2.4.1. 16. septembri 2002. a lepingud nr KR/AND-04/N Tallinnas Andrekse 21 asuva kinnisasja

kohta, nr KR/AND-04-1/N sama kinnisasjaga seotud kommunikatsioonide kohta ja nr

KR/AND-04-02/N samale kinnisasjale elumaja ehitamiseks;

2.4.2. 16. septembri 2002. a lepingud nr KR/AND-06/N Tallinnas Andrekse 7, 9, 15 ja 23 ja

Toomiku 4, 8, 10, 12 ja 14 asuvate kinnisasjade kohta ning KR/AND-06-1/N samade

kinnisasjadega seotud kommunikatsioonide kohta;

2.4.3. 7. mai 2003. a lepingud nr KR/AND-07/N Tallinnas Andrekse 11 ja Toomiku 6 asuvate

kinnisasjade kohta ning nr KR/AND-07-1/N samade kinnisasjadega seotud

kommunikatsioonide kohta.

3. Tühistada Tallinna Linnakohtu 31. mai 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/33-4935/04 seatud

hagi tagamine ja kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna

registriosast nr 2732808 (end number 27328) Sillamäe linnas Ehitajate 1 asuva kinnistu kohta

14. juulil 2004. a sisse kantud kohtulik hüpoteek summaga 2 972 333 krooni AS O (Osaühingu

O) kasuks.

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus 5. juulil 2006. a AS-i O eest tasutud

kassatsioonikautsjon 29 724 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS O (Osaühing O) (hageja) esitas 26. mail 2004. a Tallinna Linnakohtule hagi N AS-i (AS O, S

aktsiaselts ja N aktsiaselts) (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja 2 972 332 krooni 83 senti.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 18. märtsi 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 2 972 332 krooni 83 senti, samuti 105 000 krooni riigilõivu katteks ja 148 616 krooni

õigusabikulude katteks.

4. Kostja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt ning

tühistati linnakohtu otsus gaasi tarbimise tasu nõudes 2896 krooni 70 senti ja jäeti hagi selles osas

rahuldamata. Lisaks muutis ringkonnakohus otsuse resolutsiooni selliselt, et kostjalt mõisteti hageja

kasuks välja 2 969 436 krooni 13 senti ning riigilõivu katteks 96 000 krooni ja õigusabikulude katteks

148 471 krooni 80 senti. Lisaks mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja

apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust 280 krooni. Linnakohtu otsus jäi muus osas jõusse

ringkonnakohtu otsuse põhjendustel.

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kostja, kes palus ringkonnakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi rahuldati, ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

7. Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus hagi rahuldamise ja

menetluskulude jaotamise osas ja saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. juuni 2006. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas

linnakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ning jättis hagi rahuldamata.

Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu katteks 105 000 krooni ja

õigusabikulude katteks 148 616 krooni 64 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled esitasid 31. augustil 2006. a Riigikohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nendevahelise

kompromissilepingu ning lõpetada menetlus.

Kompromissilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas:

1) hageja loobub hagis esitatud nõudest ja palub kustutada hagi tagamiseks kostja kinnistule seatud

kohtulik hüpoteek;

2) kostja kohustub hagejale tasuma 3 200 948 krooni 83 senti 30 päeva jooksul alates kompromissi

kinnitamisest, kuid mitte enne kohtuliku hüpoteegi kustutamist, või kuue kuu jooksul alates

kompromissi kinnitamisest, kui kostja seab enne selle tähtaja möödumist kohustuse täitmise

tagamiseks hageja kasuks hüpoteegi summaga vähemalt 3 500 000 krooni.

3) p-s 2 nimetatud summa tasumisel ei ole pooltel teineteise vastu mis tahes varalisi nõudeid, mis

tulenevad poolte vahel sõlmitud kapitalirendilepingutest, ning pooled loevad nendest lepingutest

tulenevad võlasuhted mis tahes soorituste osas lõppenuks ega esita nende alusel teineteise suhtes mis

tahes pretensioone;

4) kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

Pooled võtsid kompromissilepingu sõlmimisel arvesse järgmist:

- hageja on esitanud käesolevas asjas kassatsioonkaebuse;

- kostja on esitanud hageja vastu hagi 5 654 618 krooni 45 sendi väljamõistmiseks, mille

lõpetamiseks on pooled samaaegselt selle kompromissilepinguga sõlminud eraldiseisva

kompromissilepingu;

- kostja tuumikaktsionär, kes omas kostja aktsiaid käesoleva kohtuvaidluse alustamise ajal, on need

praeguseks ajaks võõrandanud.

Pooled kinnitavad lepingus, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

11. 23. oktoobril 2006. a asja kirjalikus menetluses läbi vaadanud kohtukoosseis määras selle

24. oktoobri 2006. a määrusega läbivaatamiseks kohtuistungil, selgitamaks kompromissilepingu

asjaolusid.

12. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad kompromissilepingu kinnitamise taotluse juurde ja

kinnitasid, et puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud, esmajoones, et kompromissiga

ei kahjustata kolmandate isikute (mh kostja võimalike võlausaldajate) õigusi. Kostja esindaja

täpsustas lisaks, et ka kostja taotleb hagi tagamise abinõu tühistamist ning soovib oma kinnisasjale

seatud kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist, mitte oma nimele kandmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas

tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab TsMS § 431 ja § 691 p 3 alusel menetluse.

14. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad

vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning

seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus

selgitada täiendavalt kompromissi alusel pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

Kontrollides kompromissi vastavust headele kommetele, kontrollib kolleegium esmajoones, kas

kompromiss ei riku kolmandate isikute, eelkõige poolte võlausaldajate õigusi. Riigikohus on

13. oktoobri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06 (RT III 2006, 37, 313) leidnud, et ka

kohtulikku kompromissi (kokkulepet) saab pankrotiseaduse järgi tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada. Kolleegiumi arvates ei peaks kohus esitatud kompromissi kinnitama, kui on tõenäoline, et

selle saab pankrotimenetluses tagasi võita. Samuti on kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseks

asjaolu, et kompromissiga käsutatakse nõudeid, mis ilmselt ei kuulu ühele poolele. Käesolevas asjas

on selline võimalus kolleegiumi arvates vähene ega takista seetõttu kompromissi kinnitamist. Kostja

suhtes on taotletud küll pankrotimenetluse algatamist (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-06-35913), kuid

seni ei ole kohus seda avaldust lahendanud. Samuti on Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-05-3566 lõpetatud menetlus kostja hagis hageja vastu 5 854 618 krooni 45

sendi nõudes hagist loobumise tõttu, millele on pooled viidanud ka kompromissi kinnitamise

taotluses. Kolleegiumi arvates ei ole vaja kompromissi kinnitamisega oodata nimetatud asjades

tehtud (või tehtavate) lahendite jõustumiseni, kuna see venitaks põhjendamatult käesoleva asja

lahendamist. Kompromissitaotluse esitamisest on möödunud piisavalt aega, et kolmandad isikud,

kelle võimalikke huve kompromissiga riivatakse, saanuks oma õigusi kaitsta. Kolleegiumile ei ole

ilmne, et kompromissi kinnitamine rikuks nende õigusi. Kui tsiviilasjas nr 2-05-3566 tuvastatakse, et

vaidlusalune nõue ei kuulunud kostjale, ei mõjuta see iseenesest käesoleva asja lahendamist, kuna

seda nõuet menetluses ei käsitleta. Kui kostja pankrot peaks aga tõepoolest välja kuulutatama, on

võimalik kompromissi tagasivõitmine.

Seega puudub kolleegiumil kokkuvõttes alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

15. Pooled taotlevad ka hagi tagamiseks kostja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamist.

Kolleegium märgib, et TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus menetluse kompromissiga lõpetades

hagi tagamise abinõu üldjuhul jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna, kui pooled ei taotle abinõu

tühistamist. Pooled on taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ja kolleegiumil ei ole põhjust seda

taotlust rahuldamata jätta.

16. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi

TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa hagi tagamise tühistamise korral

automaatselt kustutada. Kolleegiumi arvates saab esitatud kompromissilepingut aga hinnata

asjaõigusseaduse § 330 valguses, st hagi tagamise tühistamisel hüpoteegi omandav kostja kui

kinnisasja omanik saab taotleda hüpoteegi kustutamist ning on seda teinud kompromissilepingus ja

kinnitanud sellekohast tahet ka Riigikohtu istungil. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seega nõustub

kolleegium taotlusega ja näeb ette kohtuliku hüpoteegi kustutamise. Seda ei takista

kinnistusraamatusse kantud kinnistu käsutamise keelumärge, kuna see ei takista hüpoteegi käsutamist

(vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), p-

d 19-24).

17. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-

st 3 ja enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 62 lg-st 3, kannavad pooled kompromissi sõlmimise

korral oma menetluskulud ise. Teistsugust kokkulepet ei ole pooled sõlminud.

18. Kuigi TsMS § 149 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kassatsioonikautsjon tuleb

kassatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tagastada, saab seda lugeda selle sätte mõttes

analoogseks kaebuse rahuldamisega, sest kaevatava ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tühistatakse.

Seetõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve