3-3-1-6-05 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-6-05

Määruse kuupäev

19. detsember 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

R. P. kaebus Keila Vallavalitsuse 26. märtsi 2002. a korralduse

nr 369 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/63/04

Menetluse alus Riigikohtus

R. P. taotlus peatatud kassatsioonkaebuse menetluse

uuendamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada R. P. taotlus peatatud kassatsioonimenetluse uuendamiseks ja uuendada menetlus.

Menetlus loetakse uuendatuks käesoleva uuendamise määruse kättetoimetamisega

menetlusosalistele. Jätkata menetlust sealt, kus see pooleli jäi.

Nõuda menetlusosalistelt - Keila Vallavalitsuselt, Harju Maavalitsuselt ja Maa-ametilt

kirjalikku vastust R. P. kassatsioonkaebusele 19. jaanuariks 2007.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu halduskolleegium arutas 2. veebruaril 2005. a kirjalikus menetluses R. P.

kassatsioonkaebust, milles paluti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/63/04 ja teha uus otsus, millega jätta jõusse Tallinna Halduskohtu

11. detsembri 2002. a otsus. Kassaator taotles ühtlasi menetluse peatamist antud haldusasjas kuni

kohtuotsuse jõustumiseni R. P. poolt 8. novembril 2004. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses

keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja tühistamiseks haldusasjas nr 3-2436/04. Kassaatori

arvates sõltus sellest kohtuotsusest kassatsioonkaebuse lahendamise õiguspärasus.

2. R. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse 26. märtsi 2002. a korralduse

nr 369 tühistamiseks, sest see rikub tema õigust temale Lohusalu külas kuuluva elamu juurde maa

ostueesõigusega erastamiseks, kuna vallavalitsus ei ole tema viimast avaldust 17 ha maa erastamiseks

läbi vaadanud ja otsust teinud. Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2002. a otsusega kaebus rahuldati

ja tühistati Keila Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus. Keila Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule palvega tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale halduskohtule. Ringkonnakohtu istungil 5. oktoobril 2004 teatas kolmanda isiku Maa-ameti

esindaja, et pärast Tallinna Halduskohtu otsust on R. P. poolt erastada soovitav maa jäetud riigi

omandisse keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirjaga nr 253.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/63/04

muudeti Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2002. a otsust osas, millega halduskohus tühistas Keila

Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse nr 369 ja ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega

rahuldas R. P. kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on

selle vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud muutunud, sest vallavalitsuse vaidlustatud

korraldusega erastatud maaga külgnev maa on jäetud riigi omandisse ja seda ei ole enam võimalik

erastada, mistõttu puudub vajadus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kassatsioonkaebuses leiti,

et ringkonnakohtu tuginemine keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirjale ja sellest tulenevalt

R. P. tühistamiskaebuse rahuldamata jätmine oli ennatlik ja uurimispõhimõtet rikkuv, sest tal oli

säilinud võimalus keskkonnaministri käskkirja vaidlustamiseks halduskohtus. Ta esitas 8. novembril

2004 kaebuse Tallinna Halduskohtule nimetatud käskkirja tühistamiseks ja sellest kohtuotsusest

sõltub kassatsioonkaebuse lahendamise õiguspärasus.

3. Riigikohtu halduskolleegiumi 2. veebruari 2005. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-3-1-6-05

rahuldati R. P. taotlus ja peatati tema kassatsioonkaebuse menetlemine kuni kohtuotsuse jõustumiseni

haldusasjas nr 3-2436/04. Halduskolleegium märkis seejuures, et kohtud on antud asjas tuvastanud, et

R. P. esitas tähtaegselt avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva elamu juurde, mis

asub hajaasustuses ja erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuli lähtuda Maareformi seaduse

§-st 221. Kolleegium leidis, et käesoleva haldusasja lahendamiseks on määrava tähtsusega

keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja nr 253 kehtivus maa riigi omandisse jätmisel. Alles

pärast selle asjaolu tuvastamist saab hinnata käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse õiguspärasust.

4. R. P. esitas 8. detsembril 2006 Riigikohtule taotluse peatatud menetluse jätkamiseks haldusasjas

nr 3-3-1-6-05. Taotluses leitakse, et ära on langenud alused kassatsioonkaebuse menetlemise

peatamiseks, mistõttu tuleks menetlus uuendada. Taotluse kohaselt Tallinna Halduskohtu

25. novembri 2005. a otsusega rahuldati R. P. kaebus ja tühistati keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a

käskkiri nr 253. Keskkonnaminister esitas 12. detsembril 2005. a apellatsioonkaebuse, milles paluti

halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega R. P. kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus määras

apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajaks 14. novembri 2006, kuid 7. novembril 2006 saabus

ringkonnakohtule keskkonnaministri avaldus apellatsioonkaebusest loobumiseks ja

apellatsioonimenetluse lõpetamiseks. R. P. nõustus apellatsioonimenetluse lõpetamisega. Tallinna

Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-05-324 lõpetati

apellatsioonimenetlus keskkonnaministri apellatsioonkaebuses. Selle määruse peale võis esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. R. P. märgib taotluses, et

temale teadaolevalt ei ole keskkonnaminister edasikaebe tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule

esitanud ja seda ei ole teinud ka R. P., mistõttu on jõustunud Tallinna Halduskohtu 25. novembri

2005. a otsus haldusasjas nr 3-606/2005 (endine number 3-2436/04).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. HKMS § 22 kohaselt toimub menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine

tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt.

TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus

sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise

käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus

kohtumenetluses.

TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal

algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib sama seadustiku §-s 356 sätestatud juhul menetluse uuendada

muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on

võimalik lahendada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise

määruse pooltele kättetoimetamisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt,

kus see pooleli jäi.

6. Kassatsioonkaebuse menetlemine peatati keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkirja nr 253

kehtivuse küsimuse lahendamiseni maa riigi omandisse jätmisel.

Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a määrusest haldusasjas nr 3-05-324 ja toimiku

materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 14. novembri 2006. a määrusega

haldusasjas nr 3-05-324 apellatsioonimenetluse keskkonnaministri apellatsioonkaebuses seoses

ministri loobumisega kaebusest ning määruskaebust Riigikohtule ei ole esitatud. Seega jõustus

Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-606/2005 (endine number 3-

2436/04), millega rahuldati R. P. kaebus ja tühistati keskkonnaministri 9. aprilli 2003. a käskkiri

nr 253.

7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et sellega on ära langenud alus kassatsioonkaebuse menetluse

peatamiseks. Seetõttu tuleb rahuldada R. P. taotlus menetluse uuendamiseks ja Riigikohtu

halduskolleegium uuendab R. P. kassatsioonkaebuse menetlemise. Menetlus loetakse uuendatuks

käesoleva uuendamise määruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. Uuendatud menetlus jätkub

sealt, kus see pooleli jäi.

8. HKMS § 58 lg 2 kohaselt võib Riigikohus ühes kassatsioonkaebuse saatmisega nõuda

menetlusosalistelt Riigikohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. Vastamisel

tuleb lähtuda HKMS §-s 59 sätestatust.

Riigikohus saatis menetlusosalistele R. P. kassatsioonkaebuse, kuid menetlusosalised - Keila

Vallavalitsus, Harju Maavalitsus ja Maa-amet - ei esitanud sellele kirjalikku vastust. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et seoses peatatud kassatsioonimenetluse uuendamisega ja arvestades

ajategurit on vaja veelkord nõuda menetlusosalistelt kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. Vastus

tuleb esitada 19. jaanuariks 2007. Vastuses tuleb muuhulgas märkida, kas peetakse kaebust õigeks või

vaieldakse sellele vastu, ja esitada selle kohta asjakohased põhjendused.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann