3-3-1-83-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-83-06

Määruse kuupäev

18. detsember 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

L. S. kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrus

haldusasjas nr 3-06-1324

Menetluse alus Riigikohtus

L. S. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada L. S. määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri

2006. a määrused haldusasjas nr 3-06-1324. Saata L. S. kaebus Tallinna Halduskohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23. septembri 2005. a kohtuotsusega määrati L. S.-le eestkostja. Kohtuasja

materjalidest nähtuvalt esitas L. S. esindav Eesti Patsientide Ühingu jurist E. Pilt Tallinna

Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt

tekkis L. S.-le kahju seoses tema alusetult hoolekandeasutuse kinnisesse osakonda paigutamisega.

Toimikus sisaldub (tl 17) L. S. poolt Eve Piltile antud volikiri tema esindamiseks selles

kohtuvaidluses.

2. Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a määruses leiti, et kaebus ei vasta HKMS §-s 10 sätestatud

nõuetele ja tuleb jätta käiguta. Kohtu põhjenduste kohaselt on eestkostjal kõik seadusliku esindaja

volitused L. S. suhtes. Kuid kaebuse esitaja peab kohtule esitama eestkostja nõusoleku selleks, et

E. Pilt saaks olla L. S. lepinguliseks esindajaks. Kohus leidis, et kohtule saaks kaebuse esitada ka L.

S. eestkostja.

3. 23. augustil 2006 esitas E. Pilt L. S. esindajana eelnimetatud määrusele määruskaebuse. Kaebuses

leitakse, et kuna L. S. eestkostja ei soovi pöörduda kohtusse, ei ole tagatud L. S. põhiõigused, sh

põhiõigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Täidetud ei ole ka

Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 5, mille kohaselt igaühel, kes on osutunud selle

sättega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks, on õigus kompensatsioonile.

Määratud eestkostja ei soovi aga osaleda kohtumenetluses isiklikel motiividel. Määruskaebuses

leitakse, et kohaldamata tuleks jätta TSMS § 202 lg 2 ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1324 jäeti L. S.

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a määrus selles haldusasjas

muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb Halduskohtumenetluse seadustikuga

reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse

erisusi. TSMS § 202 lg 2 näeb ette, et piiratud teovõimega isikul ei ole

tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Erandiks on selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlused (eestkoste

seadmise menetlus ja kinnisesse asutusse paigutamise menetlus), millega aga käesoleval juhul pole

tegemist. TSMS § 202 lg 2 ei ole vastuolus inimõigustega ega ka põhiseadusega ning kuulub

käesoleval juhul kohaldamisele. Esindatavale kohtusse pöördumise võimaldamine sõltumata

seadusliku esindaja nõusolekust oleks ka esindatava huvide kaitse aspektist mõttetu ja ebaefektiivne.

5. 30. septembril 2006 esitas L. S. Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu

ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kaebuse saatmist Tallinna Halduskohtule selle

menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuses leitakse, et õiguskaitsevahendite kasutamine ei tohi sõltuda eestkostja suvast.

Eestkostja isiklikest huvidest lähtuvalt ei saa kaebaja realiseerida oma Põhiseaduse §-st 15 tulenevat

subjektiivset õigust. Määruskaebusele on alla kirjutanud L. S.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu halduskolleegium on oma 30. novembri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-06

leidnud, et piiratud teovõimega isiku halduskohtumenetlusteovõime hindamisel ei ole halduskohus

tulenevalt halduskohtumenetluse erisustest seotud TSMS § 202 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud

tsiviilkohtumenetlusteovõime piirangutega. Halduskohtumenetluses tuleb eeldada, et isik omab

halduskohtumenetlusteovõimet sellest hoolimata, et tema teovõimet on piiratud ning talle on

määratud eestkostja. Kolleegium ei näe aluseid teistsuguseks lähenemiseks ka käesolevas asjas.

7. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et kaebuse saanud kohus peab hindama kaebaja võimet

iseseisvalt osaleda kohtumenetluses ning vajadusel tagama talle vajaliku abi. Käesolevas asjas ei ole

kohus selgitanud, kas esitatud kaebus vastab kaebaja tegelikule tahtele ning on ekslikult kohaldanud

tsiviilkohtumenetluse sätteid.

8. Eelnimetatud asjaoludel rahuldab halduskolleegium määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu 14. juuli

2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrused haldusasjas nr 3-06-1324

tühistatakse. L. S. kaebus tuleb saata Tallinna Halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque