3-2-1-130-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-130-06

Määruse kuupäev

Tartu, 18. detsember 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu A avaldus osakapitali suurendamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 30. augusti 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-

06-14534

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja osaühing A (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Sergei Politðev

Huvitatud isik N. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Sergei Politðev

Huvitatud isik M. Þ (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

Asja läbivaatamise kuupäev

20. november 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. juuni 2006. a määrus ja Viru Ringkonnakohtu 30. augusti

2006. a määrus.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

3. Tagastada osaühingule A 14. septembril 2006. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing A (edaspidi avaldaja) esitas 19. aprillil 2006. a Viru Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse osakapitali suurendamise kande tegemiseks. 25. aprilli 2006. a kandeotsusega jättis

Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata, kuna kandeavalduse on

esitanud osaühingu nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas avaldaja põhikirjaga.

Avaldaja põhikirja p 5.2 järgi on juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus vastu võetud, kui

selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Juhatuse liikmeks kandideerinud A. Detotðenko

poolt anti 28. märtsil 2006. a toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei ole

A. Detotðenko valitud juhatuse liikmeks ja ta ei saa olla registripidajale esitatava osakapitali

suurendamise registrisse kandmise avalduse allkirjastajaks. Sellele puudusele juhtis osaühingu

28. märtsi 2006. a koosolekul tähelepanu ka notar.

2. Avaldaja esitas kohtunikuabi kandeotsuse peale Viru Maakohtule määruskaebuse, milles palus

kandeotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kandeavaldus rahuldada. Avaldaja põhikirja p 5.2

on vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 174 lõikega 1. ÄS § 139 lg 2 sätestab ilma erandita, et kui

osaühingu põhikirja sätted on vastuolus seadusega, tuleb kohaldada seaduse sätteid. Järelikult ei saa

põhikirja p 5.2 kohaldada.

ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte

võrdsuse korral heidetakse liisku, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb lähtuda häälte

arvust, mitte ÄS § 174 lõikest 1, sest tegemist on isiku valimisega ning juhatuse liikmeks

kandideerisid kaks isikut, kellest A. Detotðenko sai rohkem hääli.

Registripidaja võttis A. Detotðenko esitatud kandeavalduse vastu ning sellega aktsepteeris ta

A. Detotðenko kui avaldaja juhatuse liikme volitusi. Vastasel juhul tulnuks registripidajal anda

avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabil puudus seaduslik alus viidata notari

seisukohale, kuna see ei oma juriidilist tähendust selles, kas üldkoosoleku otsus oli vastu võetud või

mitte. Notari roll piirdub osanike tahteavalduse ja toimingute notariaalse tõestamisega.

3. Viru Maakohus jättis 13. juuni 2006. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja saatis

selle läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kandeavalduse registreerimine

registriosakonnas ei tähenda avalduse esitanud isiku volituste aktsepteerimist. ÄS § 184 lg 1 järgi

kuulub osaühingu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine osanike pädevusse. Kui osaühingul

on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või

uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku

protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.

Avaldaja osanike 28. märtsi 2006. a koosoleku protokolli päevakorrapunktist 1 nähtuvalt otsustati

määrata üheliikmeline juhatus ja valida kahest kandidaadist juhatuse liikmeks A. Detotðenko, kes sai

1400 poolthäält ja 600 vastuhäält. Erapooletuid osanikke ei olnud. Koosoleku juhataja luges otsuse

vastuvõetuks. ÄS § 174 lõikest 1 tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle

poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Avaldaja osanike poolt 22. juunil 2001. a kinnitatud põhikirja p 5.2 kohaselt on

osaühingu põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja

likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Seega on

avaldaja osanike 28. märtsi 2006. a otsus vastuolus avaldaja põhikirja p-ga 5.2, millele vastavalt

A. Detotðenkole antud poolthäälte arv oleks pidanud olema 1500. Osanike koosoleku otsusest ei

selgu, kas valimised üldse toimusid. ÄS § 196 lg 1 kohaselt esitab osakapitali suurendamise avalduse

äriregistrile juhatus. Kuna avaldaja väitel põhineb osaühingu kandeavaldus osanike 28. märtsi 2006. a

otsusel ja A. Detotðenko juhatuse liikmeks lugemine ei olnud kooskõlas põhikirjaga, siis puudub

juhatuse liige, kes oleks volitatud allkirjastama osakapitali suurendamise kandeavaldust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus jättis 30. augusti 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus registriosakonna kohtunikuabi 25. aprilli 2006. a kandemääruse

põhjendustega ja maakohtu määruse põhjendustega ning vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 654 lõikele 6 ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et tema

määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega rahuldada osakapitali suurendamise kandeavaldus. Määruskaebuse

kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et tema määrus ei ole edasikaevatav. Ringkonnakohtu

määrus ei ole motiveeritud, vastatud ei ole maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

väidetele. Kohtud jätsid vääralt kohaldamata ÄS § 174 lg 3.

6. Avaldaja osanik M. Þ palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning asja menetlus lõpetada. Ta

leiab, et ringkonnakohtu määrust ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjas tuleb menetlus

lõpetada, kuna registriosakond ei oleks pidanud ega võinud kandeavalduse alusel teha kandeotsust,

vaid pidanuks selle tagastama avalduse esitajale, kellel ei olnud õigust kandeavaldust esitada.

Osaühingu osanike otsuse seaduslikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ÄS § 174 lõikes 1 kehtestatud

võimalusest otsuste vastuvõtmiseks osanike üldkoosolekul äriühingu põhikirjas ette näha suurema

häälteenamuse nõue. Põhikirja säte, mis näeb ette seaduses toodust suurema häälteenamuse nõude

otsuste vastuvõtmiseks juhatuse liikmete valimisel, ei ole seadusega vastuolus.

7. Avaldaja osanik N. R ei ole määruskaebusele õigeaegselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 13. juuni 2006. a. määrus ja Viru Ringkonnakohtu 30. augusti

2006. a määrus tuleb TsMS § 692 lg 4 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel saata uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

9. Vastavalt TsMS § 692 lõikele 4 ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab

ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud

TsMS § 669 lg 1 punktides 1!5. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib Riigikohus lugeda

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium leiab, et

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine

ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtu kohtunik. Sama paragrahvi 3. lõike järgi vaatab hagita menetluses tehtud menetlust

lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

kolmeliikmeline koosseis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 3. oktoobril 2006. a kohtuasjas nr 3-2-1-

79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse punktis 10 leidnud, et menetlust lõpetava määrusena

tuleb TsMS § 661 lg 3 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi

lahendatakse, sh registriasjades kandeavalduste lahendamise määrusi, mille peale on esitatud

määruskaebus. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena

TsMS § 428 tähenduses.

Praegusel juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik.

Seaduslik kohtukoosseis oleks pidanud TsMS § 666 lõikest 3 tulenevalt koosnema kolmest

ringkonnakohtu kohtunikust, kuna tegemist oli kandeavaldust rahuldamata jätva, s.o menetlust

lõpetava määrusega. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata.

10. Ringkonnakohus eksis, märkides oma määruses, et selle peale ei saa edasi kaevata. Vastavalt

TsMS § 696 lõikele 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust

on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu

määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Praegusel juhul on avaldaja

vaidlustanud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse (vt käesoleva otsuse p 9) ning

järelikult on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav.

11. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma eespool viidatud määruse punktis 10 leidnud, et TsMS §-

s 599 nimetatud kaebetähtaeg (30 päeva alates määruse kättetoimetamisest) kehtib üksnes

määruskaebuse esitamisel maakohtu määruse peale ning et ringkonnakohtu määruse peale

edasikaebamise tähtaega reguleerib TsMS § 698 lg 2, mille järgi on ringkonnakohtu määruse üldiseks

vaidlustamise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sellist tähtaega pidi avaldaja

järgima ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel ka praegusel juhul.

Kolleegium märgib lisaks, et kohtutoimiku materjalide järgi ei ole ringkonnakohtu määrust

menetlusosalistele nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtutoimikus on küll määruse väljastamise

kaaskiri (tl 45), kuid puudub kinnitus (väljastusteade, kinnitus, märge) selle kohta, et adressaadid on

määruse allkirja vastu kätte saanud. TsMS § 667 lõikest 4 järeldub, et ringkonnakohtu määrus

määruskaebuse kohta tuleb menetlusosalistele kätte toimetada ka juhul, kui seda ei saa edasi kaevata

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006,

41, 348), p 13.

12. Tulenevalt ÄS § 53 esimesest lausest teeb avalduse läbivaadanud pädev isik kandemääruse,

millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata. Kui avalduses esineb

kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, võib otsuse tegemiseks pädev isik

määrata ÄS § 54 esimese lause kohaselt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohtu peetavasse

registrisse kannete tegemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt TsMS § 596 lg 2

esimesele lausele, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument

ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui

puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse TsMS § 596 lg 2 teise

lause alusel kandemäärusega rahuldamata.

Seega, kui maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmist takistas asjaolu, et õigustatud isiku nimel

avalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust (vt TsMS § 371 lg 1 p 12 ja § 477 lg 1),

pidanuks maakohus andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

TsMS § 596 lõike 2 rikkumine kujutab endast menetlusnormi olulist rikkumist TsMS § 669 lg 2 järgi.

TsMS § 692 lõike 5 esimene lause sätestab, et kui maakohus on rikkunud TsMS §-s 669 nimetatud

menetlusõiguse normi ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks

saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule.

13. Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, jättes vastamata määruskaebuse väidetele. TsMS § 654 lõikest 6 ja §-st 659 tulenevalt ei

pea ringkonnakohus oma määrust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

järgib esimese astme kohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub

esimese astme kohtu lahendi põhjendustega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2006. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-34-06 (RT III 2006, 18, 170), p 12.

Praegusel juhul on maakohtus hinnatud samu väiteid, mida avaldaja esitas maakohtu määruse peale

esitatud määruskaebuses. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu järelduste ja põhjendustega.

14. Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib kolleegium, et ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike

otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui

seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi 3. lõike

järgi loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel

jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu põhikirjas tuleb

märkida ÄS § 139 lg 1 punktides 1!8 sätestatud kohustuslikud tingimused. Vastavalt sama

paragrahvi 2. lõikele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus.

Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas

võib sätestada suurema häälteenamuse nõude. Seega kehtib ÄS § 174 lõikes 3 sätestatud

häälteenamuse nõue juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet.

15. Kolleegium märgib veel, et tulenevalt TsMS §-st 602 määrab kohus seaduses sätestatud juhul

huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. ÄS § 184 lg 6 järgi võib

kohus mõjuval põhjusel nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud

juhatuse liikme asemele uue liikme. See on võimalik ka näiteks juhul, kui osanikud ei suuda juhatuse

liikme valimist otsustada ja osaühingu juhtimine on seetõttu häiritud. Kohtu määratud juhatuse

liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab

vaidluse korral kohus. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme

määramiseni osanike või nõukogu poolt. Juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine ning

talle tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine toimub TsMS §-des 603!605 sätestatud korras.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu