3-1-1-82-06 · Riigikohus

Eriarvamus

kriminaalasjas A.P. süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi tehtud kohtuotsuse juurde

Jäin Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembril 2006. a kohtuotsuse nr 3-1-1-82-06, eeskätt aga selle

otsuse punkti 11 suhtes järgmistel põhjustel eriarvamusele.

1. Kuritegude kohtueelsel uurimisel toimitakse uurimisversioonidest lähtuvalt, alustades

üldjuhul mõistetavalt kõige tõenäolisemast. Olen seda meelt, et käesoleva kriminaalasja

uurimisel oli olemasoleva lähteteabe pinnalt kõige tõenäolisemaks versioon, et puude ja

põõsaste ebaseadusliku raie pani toime A.P.. Mõistetavalt oli selle versiooni õigsust kinnitavate

tõendite kogumine riigi ülesanne ja mõistetavalt pidi arvestama kõigi A.P-le kui süüdistatavale

tagatud õigustega. Sealhulgas ka õigusega keelduda ütluste andmisest, aga ka õigusega esitada

omapoolselt tõendeid. Kahtlemata oli A.P-l ka õigus esitada oma versioon toimunust ja väita, et

tema on käitunud igati õiguspäraselt ning et tegelikud kurjategijad on hoopis teised isikud.

Sellelaadilisi süüdistatavate väiteid esineb kriminaalasjade uurimisel mõistetavatel põhjustel

väga sageli ja seetõttu on oluline täpselt määratleda, kuidas saab ja tohib KrMS §-s 7 sätestatut

silmas pidades neist väidetest lähtuvalt toimida.

2. Kahtlemata ei tohi süüdistatava selliste väidetega pakutavaid uusi versioone jätta tähelepanuta

ja neid tuleb püüda kontrollida. Kõnealuse kaitseversiooni kontrollimise ulatuslikkus sõltub

vältimatult versiooni usutavusest, kontrollimise võimalused aga konkreetsetest asjaoludest ja

sealhulgas kahtlemata ka sellest, kas ja kuivõrd püüab süüdistatav abistada menetlejat

süüdistatavale soodsa versiooni kontrollimisel. Kui kaitseversioon on iseenesest piisavalt usutav,

kuid süüdistatav ei saa objektiivselt abistada selle kontrollimisel, on põhjust menetlejailt nõuda

väga põhjalikku uurimistööd versiooni kontrollimiseks. Kui aga süüdistatav on olnud kontaktis

isikutega, kes on väidetavalt pannud toime kuriteo, milles teda süüdistatakse, kuid jätab need

isikud nimetamata, oleks süüdistataval põhjendamatu heita menetlejale ette seda, et on jäänud

välja selgitamata tõde ja kontrollimata kaitseversioon.

3. Nõustun Riigikohtu käsitletava otsuse p-s 11 märgituga, et A.P. soovimatus teha teatavaks

metsatööliste identifitseerimist võimaldavaid andmeid, ei saa tõendada seda, et ta viis need

isikud eksitusse ja kasutas seda ära kuriteo vahendlikuks täideviimiseks. Kuid nii nagu alibi

esitamist ilma selle kontrollimiseks menetlejale võimalust andmata, nii ei ole alust ka käesoleva

kaasuse puhul A.P. kaitseversiooni ilma selle kontrollimiseks võimalust andmata käsitada

uurimisversiooni kummutava ja süüdistatava süüd välistava kõrvaldamata kahtlusena.

Eerik Kergandberg