3-1-1-104-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-104-06

Otsuse kuupäev

11. detsember 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

K. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuni 2006. a otsus väärteoasjas nr 4-06-1523

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2006. a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2006. a otsus K. K.-i väärteoasjas ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. K.-le koostati 6. veebruaril 2006. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta, juhtides samal päeval kell 13.26 sõiduautot Ford

Mondeo Turnier, ei andnud liikluseeskirja (LE) § 159 ja § 162 rikkudes Valga linnas X ristmikul teed peateel liikunud

sõidukile, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. 1. märtsil 2006. a lõpetas Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse

Valga liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel Jaanus Tops väärteoasja menetluse otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik vaidlustas menetluse lõpetamise määruse, leides, et menetlus oleks

tulnud lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. 10. märtsi 2006. a määrusega rahuldati

menetlusaluse isiku kaebus osaliselt ja kohtuväline menetleja uuendas väärteoasja menetluse. 10. aprillil 2006. a tegi

kohtuväline menetleja otsuse, millega karistas K. K.it liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi 30 trahviühiku (1800 krooni)

suuruse rahatrahviga.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja Maano Saareväli Tartu Maakohtule kaebuse, milles

taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja rikkus

karistusotsust tehes menetlusõigust, kuna karistusõiguse põhimõtete kohaselt ei tohi uus otsus võrreldes varasemaga

raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Lisaks märgiti kaebuses, et VTMS § 29 lg 1 p 3 kohaselt ei või väärteomenetlust

alustada ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend.

Seega ei võinud kohtuväline menetleja pärast menetluse lõpetamise määruse tegemist enam karistusotsust teha. Menetluse

jätkamisel isiku rehabiliteerimiseks VTMS § 29 lg 3 alusel on ainuvõimalikuks lahendiks menetluse lõpetamine VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi märgiti kaebuses, et menetlusalune isik ei ole rikkunud LE § 159 ega § 162.

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. juuni 2006. a otsusega kaebuse, tühistas Lõuna Politseiprefektuuri 10. aprilli 2006. a otsuse ja

lõpetas väärteosasjas menetluse. Kohus nõustus kaebuse seisukohaga, et isiku enda kaebuse alusel ei tohi tema seisukorda

raskendada. Seetõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal õigust väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise määruse

tühistamise järel teha otsust, millega K. K.it karistati väärteo toimepanemise eest. VTMS § 29 lg 1 p 3 kohaselt ei või

väärteomenetlust alustada ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse

lõpetamise lahend. Nimetatud sätte kohaldamine ei eelda, et väärteomenetluse lõpetamise lahend oleks jõustunud. Sama säte

takistab ka kohtul väärteoasja sisulist läbivaatamist, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Otsuse tühistamise alusena viitas kohus

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p-le 3, leides, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, milliseid

kohtulahendeid võib maakohus teha, kui kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Lõuna Politseiprefektuur esitas Tartu Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonis leitakse, et kohus on ebaõigesti kohaldanud VTMS § 29 lg 1

p 3. Kohtuotsuses esitatud tõlgenduse puhul ei ole menetluse lõpetamise korral kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusel

isikul ega menetlusvälisel isikul võimalik realiseerida VTMS § 76 lg-st 2 tulenevat kaebeõigust. Ka kohaldas kohus alusetult

kriminaalmenetluse regulatsiooni, kuna edasikaebekord on väärteomenetluse seadustikus ammendavalt reguleeritud. Samuti on

maakohtu otsus vastuolus KrMS § 340 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mis ei luba ka kriminaalmenetlust lihtsalt lõpetada, vaid näeb

ette uue otsuse võimalikud variandid. Kohtuotsuse resolutiivosas puudub viide konkreetsele sättele, mille alusel kohus

menetluse lõpetas, mistõttu kohtuotsusest ei selgu, kas isik on teo toimepanemises süüdi või mitte. Kohtuväline menetleja

leiab, et keeld isiku olukorda tema kaebuse alusel raskendada ei saa laieneda otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamisele.

Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millisel alusel tuleb juhul, kui isik kaebab menetluse lõpetamise määruse peale, menetlus

uuesti lõpetada. Ühtlasi vaidlustatakse kassatsioonis kaitsjakulude hüvitamine riigieelarvest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on alusetult lõpetanud menetluse VTMS § 29 lg 1 p 3 alusel. VTMS § 29 lg 1 p-d 2

ja 3 lähtuvad põhiseaduse (PS) § 23 lg-st 3, mille kohaselt ei tohi kedagi "teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest,

milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks" (ne bis in idem põhimõte). Nagu nähtub PS § 23 lg-

st 3, ei tohi asuda uuesti menetlema asja, milles on varem tehtud lõplik kohtulahend. Sellest tulenevalt tuleb VTMS § 29 lg 1

p 3 alusel lõpetada väärteomenetlus juhul, kui sama isiku sama teo suhtes on teises menetluses tehtud lahend menetluse

lõpetamise kohta ning see lahend on lõplik, s.o jõustunud. On ilmne, et VTMS § 29 lg 1 p 3 ei saa laieneda sama väärteoasja

lahendamisele ühes ja samas väärteomenetluses, kuna selline tõlgendus välistaks igasuguse kaebevõimaluse - sellisel juhul

tuleks ka kõrgemas kohtus menetlus lõpetada põhjusel, et madalama astme kohus on juba teinud asjas lahendi menetluse

lõpetamise kohta.

6. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus isiku suhtes oleks alustatud uut väärteomenetlust, vaid sama väärteoasja

menetlus jätkus - menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras esitatud taotluse alusel

väärteomenetlus uuendati. Kui menetluse lõpetamise määrus vaidlustatakse, on kaebuse rahuldamise korral ainsaks

võimaluseks nimetatud määruse tühistamine, millega kaasneb menetluse uuendamine. Seda, et menetluse lõpetamise määruse

peale esitatud kaebuse rahuldamisele järgneb väärteoasja sisuline menetlemine, kinnitab VTMS § 29 lg 3, mis sätestab, et

menetlust välistava asjaolu esinemisele vaatamata alustatakse menetlust, kui menetlusalune isik seda enda rehabiliteerimiseks

taotleb. Maakohus, lõpetades käesolevas väärteoasjas menetluse sisuliselt VTMS § 29 lg 1 p 3 alusel (isiku suhtes on sama teo

kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend), rikkus seega oluliselt menetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

7. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses taotles menetlusalune isik väärteoasja menetluse lõpetamist VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoasja menetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel üksnes juhul,

kui esineb selles nimetatud alus - teos puuduvad väärteo tunnused, s.o väärteokoosseis, õigusvastasus või süü. Eelnevast

tulenevalt peab väärteoasja menetleja, olukorras, kus väärteoasja menetluse lõpetamise määrus on tühistatud menetlusaluse

isiku poolt enda rehabiliteerimiseks esitatud taotluse alusel (VTMS § 29 lg 3), asja sisuliselt menetlema. Seda põhjusel, et

menetluse käigus tuleb teha kindlaks, kas menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused esinevad või puuduvad. Väärteomenetluse

lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei ole selle küsimuse lahendamiseta võimalik.

8. Iseenesest on õige maakohtu väide, et ka väärteomenetluses kehtib printsiip, mille kohaselt süüdistatava või menetlusaluse

isiku olukorda ei või raskendada tema kaebuse lahendamisel (reformatio in peius keeld). Kriminaalkolleegium märgib aga, et

tegemist on kohtumenetluse printsiibiga, mis väärteomenetluse seadustikus väljendub näiteks § 132 p-s 2 ning § 174 p-des 5, 6

ja 8. Samuti ei ole tegemist põhimõttega, millest ei või olla ette nähtud erandeid. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta aga

isiku olukorra raskendamise keeldu kohtuvälises menetluses tema rehabiliteerimistaotluse alusel menetluse uuendamise korral.

Põhjendatav on see kaebuse iseloomuga - menetluse lõpetamise vaidlustamisel saab kaebuse rahuldamisel olla tulemuseks

ainult menetluse uuendamine, s.o menetluse jätkamine. See tähendab, et vaidlustades kohtuvälises menetluses menetluse

lõpetamist, taotleb isik asja sisulist menetlemist ja peab arvestama sellega, et tema asja menetletakse edasi üldises korras ning

kohtuväline menetleja teeb selle tulemusel ühe väärteomenetluse seadustikus ettenähtud lahenditest.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2 ja VTMS § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 14. juuni 2006. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe