3-3-1-63-05 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-63-05

Otsuse kuupäev

6. detsember 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia

Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kaebus ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 19. augusti 2002. a otsuse nr 12421

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. juuli 2005. a otsus

haldusasjas nr 2-3/24/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Menetluse jätkamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kassatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 30. mai 2003. a otsus haldusasjas nr 3-278/2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 8. juuli 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/24/05.

Teha uus otsus, millega rahuldada Beate Bodemanni ja Thomas Bodemanni kaebus ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 19. augusti 2002. a otsuse nr 12421 tühistamiseks. Tühistada ÕVVTK

Tallinna linnakomisjoni 19. augusti 2002. a otsus nr 12421.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu üldkogu vaatas 14. veebruari 2006. a istungil läbi B. Bodemanni ja T. Bodemanni

kassatsioonkaebuse ning tegi 12. aprillil 2006. a haldusasjas nr 3-3-1-63-05 osaotsuse, millega

tunnistas Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 kehtetuks ja nägi ette, et

kohtuotsus jõustub selles osas 12. oktoobril 2006. a tingimusel, et ei ole jõustunud nimetatud sätet

muutev või kehtetuks tunnistav seadus.

2. B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse lahendamist pidas üldkogu võimalikuks siis,

kui üldkogule on selge, millist materiaalõigust tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada. 12. aprilli

2006. a otsuse tegemise hetkel üldkogul sellist selgust veel polnud. Seepärast otsustas üldkogu jätkata

B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse menetlemist pärast ORAS § 7 lg 3 muutmist või

kehtetuks tunnistamist (vt üldkogu 14. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-05 ? RT III 2006,

13, 123, p 33).

ÜLDKOGU SEISUKOHT

I

3. Riigikogu võttis Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsuse täitmiseks 14. septembril 2006. a

vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse, mille

Vabariigi President jättis 20. septembril 2006. a välja kuulutamata. 27. septembril 2006. a võttis

Riigikogu nimetatud seaduse muutmata kujul uuesti vastu. Vabariigi President esitas 4. oktoobril

2006. a põhiseaduse § 107 alusel Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

27. septembril 2006. a vastu võetud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3

kehtetuks tunnistamise seadus. Seega ei ole nimetatud seadus jõustunud.

4. Kuna ORAS § 7 lg-t 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus ei ole jõustunud, siis on ORAS § 7

lg 3 Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsusest tulenevalt kehtetu alates 12. oktoobrist 2006.

5. Üldkogu on seisukohal, et ORAS § 7 lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud

lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub

tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega

sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. Selline õiguslik selgus võimaldab üldkogul jätkata

B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse menetlemist.

6. Kuna menetlusosalised on 14. veebruari 2006. a kohtuistungil ära kuulatud, siis peab üldkogu

võimalikuks jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses.

II

7. Kohtuvaidlus sai alguse sellest, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjon (edaspidi linnakomisjon)

tühistas 19. augustil 2002. a otsusega nr 12421 sama komisjoni 22. novembri 1993. a otsuse nr 1272

ja 28. veebruari 1994. a otsuse nr 1272/186, millega oli omandireformi objektiks loetud Tallinnas

Wiedemanni 11 asuv elamu ja krunt ning omandireformi õigustatud subjektiks U. Hamburg, kelle

ema J. Hamburg oli nimetatud elamu omanik õigusvastase võõrandamise ajal 1941. a.

2002. aastal tühistas linnakomisjon oma 1993. a ja 1994. a otsused sellepärast, et õigusvastaselt

võõrandatud elamu endine omanik J. Hamburg lahkus 10. jaanuaril 1941. a NSVL-i ja Saksa riigi

vahel sõlmitud lepingu alusel Eestist. Linnakomisjon põhistas vaidlustatud otsust ORAS § 7 lg-ga 3,

mis nägi ette Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikutelt õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise üksnes riikidevahelise lepingu alusel (vt üldkogu

12. aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-05 ? RT III 2006, 13, 123, p 20).

8. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinnas Wiedemanni 11 asuva elamu ja krundi omanik oli

õigusvastase võõrandamise ajal U. Hamburgi ema J. Hamburg, kes lahkus 10. jaanuaril 1941. a

NSVL-i ja Saksa riigi vahel sõlmitud lepingu alusel Eestist. Need on asja lahendamiseks olulised

asjaolud.

9. Kuna asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle ei vaielda ning linnakomisjoni vaidlustatud otsus

tugineb põhiseadusevastasuse tõttu kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud ORAS § 7 lg-le 3, siis teeb

üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse ilma asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata. Üldkogu rahuldab B. Bodemanni ja T. Bodemanni kassatsioonkaebuse ja nende poolt

halduskohtule esitatud kaebuse ning tühistab nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ja

linnakomisjoni 19. augusti 2002. a otsuse nr 12421. Seega jäävad jõusse linnakomisjoni 22. novembri

1993. a otsus nr 1272 ja 28. veebruari 1994. a otsus nr 1272/186 nende koostoimes.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris,

Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri

Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu