3-3-1-66-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-66-06

Otsuse kuupäev

30. november 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

H. R. kaebus AS Falck Eesti 30. mai 2005. a viivistasu otsuse

nr 087256 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-

05-664

Menetluse alus Riigikohtus

H. R. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada H. R. kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-664 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2006. a kohtuotsus samas asjas.

Teha uus otsus, millega tühistada AS Falck Eesti 30. mai 2005. a viivistasu otsus nr 087256

Mõista AS-lt Falck Eesti välja H. R. kasuks kohtukulud 5000 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. mail 2005 koostas AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse nr 087256, mille

kohaselt sõiduauto Chrysler registreerimisnumbriga 975 YYY parkis tasulisel parkimisalal

parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusest nähtub, et sõiduk parkis Tallinnas, Viru tn 27a vastas kell

12.10, sõidukile oli paigutatud parkimispilet AA 1298727 kell 9.00, autos asuva parkimiskella osuti

osutas kellaajale 8.45. Viivistasu otsusega määrati Liiklusseaduse § 502 alusel viivistasu summas 480

krooni.

2. Nimetatud sõiduki parkinud H. R. esitas Tallinna Linnavalitsusele vaide viivistasu otsusele. Vaide

kohaselt oli parkimistasu makstud selle aja eest, mis oli aadressil Viru 27a vastas

liikluskorraldusvahendiga lubatud. Parkimiskohale laienes lisateadetetahvel 873c "Parkimisaja

piirang 30 min", mis annab sõidukijuhile õiguse parkida 30 minutit. Kaebaja nendib, et alates kella

9.10-st oli lubatud parkimisaeg ületatud. Kaebaja tunnistab, et edasise parkimisega sooritas ta

väärteo, mis on karistatav LS § 7437 lg 1 või lg 2 alusel. Kaebaja leidis, et AS Falck Eesti töötaja ei

ole eristanud väärteo eest karistamise ja parkimistasu kogumise õiguslikku regulatsiooni.

3. Tallinna Transpordiameti 11. juuli 2005. a teatise nr 5-4/05/3221 kohaselt otsustas Tallinna

Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon, et avalduses

märgitud asjaolud ei anna põhjust avaldust rahuldada, kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal,

mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei ole tasutud.

4. 11. augustil 2005 esitas H. R. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles 30. mai 2005. a

viivistasu otsuse nr 087256 ja 11. juuli 2005. a teatise nr 5-4/05/3221 tühistamist. Kaebuse kohaselt

oli parkimistasu makstud aja eest, mil parkimine oli lubatud. Lisateadetetahvel 873c annab

sõidukijuhile õiguse parkida seal 30 minutit. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et parkimisaja piirangut

ületades pani kaebaja toime väärteo. Sellisel juhul aga ei saa nõuda viivistasu.

5. Tallinna Halduskohtu 15. augusti 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-1063/05 määrati

vastustajateks AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiamet.

6. AS Falck Eesti vastuses kaebusele leiti, et H. R. kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kaebaja parkis tema kasutuses oleva sõiduki tasulisel

parkimisalal ning jättis tasumata parkimistasu. Ekslik on kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt

mootorsõiduki parkimine kauem, kui see on liikluskorraldusvahendiga lubatud, välistab viivistasu

määramise. Riigikohus on asunud seisukohale (haldusasi nr 3-3-1-8-05), et parkimistasu ei saa võtta

ja parkimise viivistasu määrata kohas, kus parkimine on keelatud. Antud juhul ei olnud tegemist

kohaga, kus parkimine oleks üldse keelatud, piiratud oli üksnes lubatud parkimisaeg. Kaebaja kasutas

parkimistasu maksmata parkimiseks lubatud kohta. Kui seal poleks parkinud kaebaja, oleks seda

kohta kasutanud teised isikud, tasudes ettenähtud tasu. Linnal jäi seega saamata parkimistasu.

Asjaolu, et H. R. pani samaaegselt toime väärteo, parkides lubatust kauem, ei välista iseenesest

samaaegselt parkimise viivistasu määramist. Vastustajale jääb ebaselgeks, miks kaebaja taotleb

teatise tühistamist, mitte aga vaiete läbivaatamise komisjoni otsuse tühistamist.

7. Kohtuistungil Tallinna Halduskohtus täpsustas kaebaja esindaja kaebuse taotlust ning palus

tühistada ka Tallinna Transpordiameti tehtud vaideotsus.

8. Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-664 (endine nr 1-

1063/05) jäeti kaebus rahuldamata. Kohus mõistis kaebuse esitajalt välja AS Falck Eesti kasuks

viimase esindaja kohtukulud, kokku 708 krooni. Kohtu põhjenduste kohaselt:

1) isik on kasutanud linnaressurssi, mille kasutamine on maksustatud. Kaebajal ei tekkinud tasuta

parkimise õigust, tasutud polnud kogu parkimisaja eest. Põhimõtteliselt on õige, et viivistasu

määramisega ei saa seadustada kaebaja tegevust, kuid sellest ei järeldu, et viivistasu ei saa siis

määrata, kui lubatud parkimise aeg ületatakse. Kaebaja seisukoht, et keelatud oli üldse parkida üle 30

minuti ka siis, kui kaebaja oleks selle aja eest tasunud, on ekslik. Kohus annab liiklusmärkidele

kaebajast erineva tähenduse liikluseeskirjast lähtuvalt;

2) paigaldatud olid liiklusmärgid 575a, mis tähistab parklat, liiklusmärk 576, mis määrab parkimise

korra, lisateatevahend 872a, mis teatab tasulisest teenusest, ning lisateatetahvel 873c, mis teatab

parkimiskella kasutamise vajadusest. Kaebaja eksib, väites, et sellise märgikombinatsiooni puhul on

ta kohustatud järgida pikimat lubatud parkimise aega 30 minutit;

3) tegemist oli parkimisega kohas, kus parkimine oli lubatud ja parkimise eest tuli tasuda;

4) vaideotsus ei riku kaebaja õigusi.

9. Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a otsuse peale esitas H. R. apellatsioonkaebuse.

Kaebuse esitaja taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada

30. mai 2005. a viivistasu otsus ning 11. juuli 2005. a teatis . Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) halduskohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu 16. märtsi 2005. a otsuse asjas

nr 3-3-1-8-05 (punkt 12) leitakse, et kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest

raha seal, kus parkimine on liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa

parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu

maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu;

2) kohus on valesti tõlgendanud n-ö avaliku ressursiga seonduvat. Parkimistasu kehtestamisega

soodustatakse piiratud ressursi optimaalset kasutamist. Parkimiskohas, mis on lisatahvli 873c

mõjupiirkonnas töötaks viivistasu parkimistasu eesmärgi vastu;

3) kohtu seisukoht, et ressursi kasutamise eest peab maksma, on õige parkimistasu, mitte aga

viivistasu osas;

4) viivistasu ei ole kohalike maksude nimekirjas. Sellisena on ta vastuolus PS §-ga 113 ning Kohalike

maksude seaduse § 4 lg-ga 3 ning maksu mõistega;

5) kohus on otsuses vääralt kajastanud liikluskorraldusvahendeid;

6) kui sõiduk on pargitud märkide 575a ja 576 ning tahvlite 872b ja 873c mõjupiirkonnas, siis on seal

sõiduki juhi kohustuseks parkida paralleelselt sõiduteega, kohustus teha parkimise algusaeg teatavaks

ja kohustus parkida sõidukit mitte kauem kui 30 minutit;

7) eelnimetatud kohustuste eiramisel on juht toime pannud väärteo, mis on karistatav LS § 7437 lg-

te 1 ja 2 alusel;

8) kohus on vääralt välja mõistnud õigusabi kulud. Riigikohtu praktikale tuginevalt on peetud küll

haldusorgani poolt õigusabi kasutamist võimalikuks, kuid piiratud on haldusorgani kasuks

õigusabikulude väljamõistmist. Parkimise järelevalvevolituste aluseks olevas täiendavas kokkuleppes

nr 3 sätestatud, et kokkuleppe jõustumisest alates esindab AS Falck Eesti Tallinna linna kõigis

kokkuleppe või riigihanke raamlepingu alusel teostatavate ülesannete või toimingutega seotud

kohtuvaidlustes omal kulul;

9) vaie rikub kaebaja õigusi, kuna vaide kohta väljastatud teatisel puuduvad dokumendi tunnused,

esitamata on õiguslik põhjendus, teatis ei ole vormistatud vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le

149 ega allkirjastatud transpordiameti juhi poolt.

10. AS Falck Eesti vastuses leiti, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

viivistasu otsus on koostatud seetõttu, et apellandile kuuluv mootorsõiduk oli pargitud avalikul

tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata. Nimetatud küsimuses puudub poolte vahel

vaidlus. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumine ning selle tagajärjel tekkiv vastutus

väärteomenetluse korras ei välista iseenesest viivistasu määramist LS § 502 lõikes 1 sätestatud

alustel. Parkimise viivistasu ja vastutus väärteo toimepanemise eest on kaks erinevat instituuti ning

neil on erinevad eesmärgid. Apellandi poolt osundatud Riigikohtu otsus välistab viivistasu määramise

üksnes seal, kus parkimine on üldse keelatud. Viivistasude määramine pole vastuolus Põhiseaduse §-

ga 113. Viivistasu määramise alused, määramise kord ning lubatud suurim määr on sätestatud

Liiklusseaduses. Viivistasu määra kehtestamine on jäetud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse.

Viivistasu on olemuselt parkimistasu kõrgendatud määr. Seadus näeb ette viivistasu sissenõudmise,

kuid parkimistasu sissenõudmine pole võimalik, sest puudub sellekohane protseduur. Kohtukulude

osas leiab vastustaja, et apellandi poolt osundatud leping reguleerib üksnes poolte, s.o AS Falck Eesti

ja Tallinna linna suhteid ning selle eesmärgiks ei ole välistada õigusabikulude väljamõistmist

halduskohtumenetluses.

11. Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2006. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-664 jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a otsus muutmata.

Kohus mõistis H. R.-lt välja 500 kr kantud õigusabikulude katteks AS Falck Eesti kasuks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

1) Riigikohtu 16. märtsi 2005. a lahendi seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest asjas

vaadeldaval alal ei ole parkimine keelatud;

2) kaebaja on teinud ebaõige järelduse, et selliselt märgitud alal tuleks tasuda parkimistasu üksnes 15

minuti eest (15 minutit on parkimiskella kasutamisel tasuta). Tulenevalt LS § 501 lg-st 1 peab

sõidukijuht maksma parkimistasu parkimisel tasulise parkimisala piires, sama paragrahvi lõike 2

punkti 3 kohaselt kehtestab parkimistasu soodustused ja vabastused kohaliku omavalitsuse volikogu

määrusega. Tallinna Linnavolikogu kirjeldatud parkimistasu vabastusi ette ei ole näinud;

3) kaebaja tõlgendus viib ebamõistliku tulemuseni. Piiratud parkimiskestusega kohtades oleksid

sõidukijuhid sisuliselt üldse vabastatud parkimistasu maksmisest, sest ka tasumata 15 minuti eest ei

saa neile viivistasu otsuseid koostada. Parkimistasu regulatsioon on kehtestatud piiratud ressursi

optimaalsema kasutamise eesmärgil;

4) viivistasu otsuse koostamine ei välista väärteomenetlust. Viivistasu otsus ei anna sõidukijuhile

lisaõigusi;

5) viivistasu ei ole iseseisev maks ja seepärast ei sisalda Kohalike maksude seadus ka sellenimelist

maksu. Kohalik maks on selle seaduse §-s 141 sätestatud parkimistasu. Viivistasuks nimetatakse

Liiklusseaduses sätestatud korras tasumata ning seega sissenõutavaks muutunud ning vastava

ametniku poolt ühepoolselt määratavat parkimistasu. Asja materjalidest ei nähtu, et sama

maksuobjekti oleks maksustatud mitmekordselt;

6) kohus on õigesti leidnud, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning väiteid selle

õigusvastasusest pole vaja hinnata;

7) ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga kohtukulude osas.

12. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas H. R. kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

13. Kassaator taotleb kohtuotsuste tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks

halduskohtule. Kassatsioonkaebuses on esitatud samad põhjendused, mis apellatsioonkaebuses.

14. AS Falck Eesti vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu

ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et H. R. parkis sõiduki tähistatud tasulisel parkimisalal

lisatahvli 873c mõjupiirkonnas. Nimetatud lisatahvliga oli parkimisaja kestvus piiratud 30 minutiga.

Asja materjalidest nähtuvalt jätkas H. R. parkimist pärast nimetatud aja möödumist ega tasunud

täiendavalt parkimistasu. Vaidlus käib selle üle, kas lubatud parkimisaja ületamisel parkimise

jätkamine ilma parkimistasu maksmata saab kaasa tuua viivistasu määramise.

16. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks hinnata, kas H. R.-l oli võimalik parkida üle

lubatud ajalimiidi õiguspäraselt ning kas sellisel juhul oleks ta pidanud tasuma parkimistasu.

Liiklusseaduse § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise

parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Osundatud

norm sätestab üldreegli, reguleerimata seejuures parkimistasu maksmise kohustust oludes, kus

parkimisele on kehtestatud erinõuded. Sellised erinõuded võivad hõlmata lubatud parkimise kestvust,

lubatud parkimise nädalapäeva, kellaaega, sõiduki liiki jne. Parkimist selliste erinõuete puhul ei ole

sätestatud ka Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrusega nr 9 "Parkimistasu

kehtestamine" ning selle lisaga.

Käesoleval juhul on H. R. rikkunud parkimiskorda, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud

parkimisaega. Õiguspäraseid võimalusi sellise lubatud parkimisaja ületamiseks kehtiv regulatsioon

ette ei näe. Seetõttu oleks H. R. olnud vältimatult kohustatud liikluskorraldusvahendiga ettenähtud

parkimisaja limiidi ületamisel parklast lahkuma. Selle kohustuse eiraja suhtes saab seaduses

sätestatud juhtudel ja korras kohaldada sunnivahendeid. Keelatud ajal parkimine ei muutu

õiguspäraseks ka siis, kui on tasutud parkimistasu ka selle aja eest, mis ületas lubatud parkimise

kestvuse. Veelgi enam, parkimise korraldajal puudub sellistel asjaoludel õiguslik alus parkimistasu ja

viivistasu vastuvõtmiseks. Parkimistasu maksmine annab isikule õiguse parkida tasulisel

parkimisalal. Selline järeldus tuleneb Liiklusseaduse § 501 lg-st 41, aga ka Tallinna Linnavolikogu

30. jaanuari 2003. a määrusest nr 9 (Lisa punktid 4.3, 4.4 jt). Olukorda, kus H. R. tasuks parkimistasu

ja seda aktsepteerib parkimise korraldaja, tuleks hinnata H. R. poolt õiguse omandamisena parkida

nimetatud alal üle kehtestatud limiidi. Selline tagajärg ei tulene paigaldatud liikluskorraldusvahendite

eesmärgist ega vasta ka tasulise parkimise korralduse eesmärkidele tervikuna.

Eeltoodut kinnitab ka parkimistasu õiguslikult sätestatud eesmärk. Linnavolikogu osundatud

parkimistasu kehtestamise määruse lisa p 1.1. kohaselt on parkimistasu Tallinna linna avalik-

õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise

korraldamiseks tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Seega täidab parkimistasu nii fiskaalset kui ka

liikluskorralduslikku ülesannet. Tasulisele parkimisalale parkimisaega piirava lisatahvli

paigaldamisega on parkimise korraldaja omistanud sellel parkimisalal tasu nõudele domineerivalt

korraldusliku tähenduse. Parkimisaja limiidi kehtestamine oli suunatud võimalikult paljudele

isikutele lühiajalise parkimisvõimaluse loomisele ja üldise parkimiskoormuse vähendamisele.

Eeltoodust lähtudes ei pea Riigikohtu halduskolleegium kehtivale õigusele tuginevaks parkimistasu ja

viivistasu nõuet juhul, kui parkija ületab liikluskorraldusvahendiga lubatud parkimisaega.

17. Viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv

õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise

kohustust. Liiklusseaduse § 502 lg 1 kohaselt määratakse viivistasu juhul, kui parkimistasu on

maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole

nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt

sõidukile paigaldatud. Loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad. Osundatud sätet ei

saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud.

18. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et tuvastatud asjaoludel oli H. R.-l keelatud parkida, kui

lubatud parkimisaeg oli ületatud, ning sellest tulenevalt ei olnud talle viivistasu määramine

õiguspärane. Eelnevast tulenevalt kassatsioonkaebus rahuldatakse. Halduskolleegium tühistab

Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-664 ning Tallinna

Ringkonnakohtu 26. mai 2006. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-664. Halduskolleegium teeb uue

otsuse, millega tühistab AS Falck Eesti 30. mai 2005. a viivistasu otsuse nr 087256.

19. Kuivõrd kohus tühistab viivistasu määramise otsuse, puudub vajadus võtta seisukoht viivistasu

nõude põhiseaduspärasuse osas. Kohus ei anna hinnangut ka vaidemenetluse otsusele, kuivõrd selles

asjas vaidemenetluse otsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt.

20. Kaebaja taotleb kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt AS-lt Falck Eesti. Kohtuasja

materjalidest nähtuvalt on kaebaja kandnud järgmisi kohtukulusid: õigusabikulud Tallinna

Halduskohtus 1982,40 krooni, õigusabikulud Tallinna Ringkonnakohtus 7788,00 krooni.

Kassatsioonkaebuse koostamisel osutatud õigusabi eest on kassaatorile esitatud arve summas 7080

krooni, kuid puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nimetatud kulu kandmist ning seetõttu nimetatud

kulusid välja ei mõisteta. Halduskolleegium peab vajalikeks ja mõistlikeks kohtukuludeks

halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid 5000 krooni ulatuses. Siinjuures arvestab

kolleegium asjaolu, et ringkonnakohus menetles asja kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt

tuleb AS-lt Falck Eesti välja mõista H. R. kasuks tema poolt kantud õigusabikulud summas 5000

krooni. Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann