3-3-1-74-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-74-06

Otsuse kuupäev

29. november 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Paldiski linna kaebus 3 252 793 krooni intressivõla sund-

täitmise keelamiseks, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-keskuse

2. märtsi 2004. a otsuse nr 377 tühistamiseks, intressivõla

3 252 793 krooni kustutamiseks ja tasutud intressi 1 623 258

krooni tagastamiseks ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-

04-58

Menetluse alus Riigikohtus

Paldiski linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1301/2004 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-58.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maksuameti 7. veebruari 2001 a ettekirjutusega nr 15/14-455 kohustati Paldiski

Linnavalitsust tasuma maksuvõlga, sh intressivõlga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt

kinnipeetud tulumaksult 396 115 krooni ja sotsiaalmaksult 1 524 399 krooni.

12. veebruari 2001. a ettekirjutusega nr 5-03/14-499 kohustati Paldiski Gümnaasiumi tasuma

maksuvõlga, sh intressivõlga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksult

236 646 krooni ja sotsiaalmaksult 282 863 krooni.

12. veebruari 2001. a ettekirjutusega nr 5-03/14-500 kohustati Paldiski Vene Gümnaasiumi tasuma

maksuvõlga, sh intressivõlga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksult

315 876 krooni ja sotsiaalmaksult 529 861 krooni.

12. veebruari 2001. a ettekirjutusega nr 5-03/14-501 kohustati Paldiski lasteaeda "Sipsik" tasuma

maksuvõlga, sh intressivõlga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksult

288 411 krooni ja sotsiaalmaksult 393 195 krooni.

12. veebruari 2001. a ettekirjutusega nr 5-03/14-502 kohustati Paldiski lasteaeda "Naerulind" tasuma

maksuvõlga, sh intressivõlga füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksult

288 117 krooni ja sotsiaalmaksult 376 532 krooni.

Ettekirjutuste adressaate kohustati arvestama maksuvõlalt intressi kuni võlgnevuse tasumise päevani.

2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega tunnistati

põhiseadusevastasteks kuni 30. juunini 2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 osas,

millega sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud intressi määra kehtestab rahandusminister, ning

rahandusministri määrustega kehtestatud intressimäärad.

12. novembril 2002 esitas Paldiski Linnavalitsus Harju Maksuametile taotluse linnavalitsuse ja tema

allasutuste intressivõlgade tühistamiseks, kuna intress oli arvestatud Riigikohtu 5. novembri 2002. a

otsusega põhiseadusevastaseks tunnistatud õigusaktide alusel.

Harju Maksuameti 16. detsembri 2002. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata.

3. 30. jaanuaril 2004 esitasid Paldiski Linnavalitsus ja tema allasutused Maksu- ja Tolliameti (MTA)

Harju maksukeskusele taotluse anda haldusakt, millega maksuhaldur kinnitaks, et taotlejatel puudub

intressivõlg perioodi eest kuni 1. juulini 2002, ja viia sisse vastavad muudatused maksuarvestuses.

Veel taotleti seadusliku aluseta tasutud intressi tagastamist.

MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 2. märtsi 2004. a otsusega nr 377 jäeti taotlus rahuldamata.

Otsuses asuti järgmistele seisukohtadele: 1) Riigikohtu 5. novembri 2002. a otsus ei oma

tagasiulatuvat jõudu; 2) ettekirjutusi ei ole vaidlustatud, mis tähendab, et adressaadid on

aktsepteerinud neis sisalduvaid kohustusi; 3) alates ettekirjutuste tegemisest on tasutud 1 526 032

krooni intresse, ka ülejäänud võlg tuleb tasuda.

18. märtsi 2004. a kirjaga nr 15-3/41182 teatas MTA Põhja maksukeskus Paldiski Linnavalitsusele, et

seisuga 15. märts 2004 on tasumata ajatatud intresside graafikujärgsed maksed summas 1 302 583

krooni, lasteaial "Naerulind" 452 558 krooni, lasteaial "Sipsik" 464 845 krooni, Paldiski Vene

Gümnaasiumil 574 873 krooni ja Paldiski Gümnaasiumil 351 529 krooni.

4. Paldiski Linnavalitsus palus halduskohtule esitatud kaebuses keelata MTA Põhja maksukeskusel

Harju Maksuameti eelnimetatud viie ettekirjutuse sundtäitmine 3 252 793 krooni intresside osas,

tühistada MTA Põhja maksukeskuse 2. märtsi 2004. a otsus nr 377, teha Põhja maksukeskusele

ettekirjutus 3 252 793 krooni intressivõla kustutamiseks maksuarvestusest ja 1 623 258 krooni

tagastamiseks ning vastavate muudatuste tegemiseks maksuarvestuses. Alternatiivse nõudena paluti

tunnistada MKS § 163 lg 21 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata.

Kaebuse kohaselt on maksuhalduri 2. märtsi 2004. a otsus motiveerimata, sest selles ei põhjendata,

miks taotlus jääb rahuldamata. Maksuhaldur luges kaebaja poolt perioodil 1. jaanuar 1994 - 30. juuni

2002 tasutud 1 623 258 krooni intressimakseteks. Maksuhaldur luges ka pärast 30. juunit 2002

kaebaja poolt tasutud summad ajavahemiku 1. jaanuar 1994 - 30. juuni 2002 eest arvestatud

intressimakseteks. MKS § 163 lg 21 alusel saab intresside kustutamist, ümberarvestamist ja tasutud

intresside tagastamist välistavaks asjaoluks olla vaid intressi määramise ja sissenõudmise ettekirjutus,

mis vastab kuni 1. juulini 2002 kehtinud MKS §-dele 15 ja 22 ja mida ei ole maksumaksja poolt

vaidlustatud. MKS § 115 lg 3 järgi on intressinõudeks haldusakt, milles on näidatud viivitatud

päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg ning mis vastab MKS

§-s 95 maksuotsusele kehtestatud nõuetele. Kaebajale selliseid intressinõudeid esitatud ei ole.

Eelnimetatud 5 ettekirjutust ei ole intressinõuded MKS § 163 lg 21 kolmanda lause tähenduses. Kui

asuda seisukohale, et intressinõueteks MKS § 163 lg 21 tähenduses võivad olla ka muud haldusaktid,

siis on see säte vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Sel juhul oleks intressi tasunud kaebaja

ebavõrdses olukorras võrreldes isikutega, kellele maksuvõla sissenõudmise haldusakt esitati pärast

5. novembrit 2002 või kellele sellist haldusakti polegi esitatud - sellised isikud ei pea intressi

maksma.

Intressivõla sissenõudmine on vastuolus MKS §-dega 132 lg 2 ja 164 lg 1, mille kohaselt on

intressinõude aegumistähtaeg 1 aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist ja see

piirang laieneb ka enne 1. juulit 2002 tekkinud intressivõlgade sissenõudmisele.

Kaebuses tugineti Riigikohtu otsustele, mis käsitlevad intressinõude sundtäitmist. Riigikohus leidis

5. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-3-04, et intressinõude sundtäitmiseks puudub õiguslik alus,

kui vastav rahandusministri määrus on tunnistatud põhiseadusevastaseks, ning et ettekirjutust ei saa

täita pärast ettekirjutuse aluseks oleva õigusnormi kehtetuks tunnistamist, kui maksukohustuslane on

intressinõude sundtäitmise vaidlustanud enne Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse jõustumist

11. juunil 2003. Seda seisukohta arendati edasi 30. novembri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-64-04,

kus sedastati, et haldusorgan ei tohi jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist pärast seda, kui on

jõustunud Riigikohtu otsus, millega tunnistati põhiseadusevastaseks akti või toimingu sooritamise

aluseks olnud üldakt. Sellises olukorras on haldusorgan, ootamata ära isiku pöördumist tema poole,

kohustatud ise tühistama akti või lõpetama toimingu Riigikohtu otsuse jõustumise päevast. Kaebaja

tegi vastustajale taotluse intressivõla tühistamiseks 12. novembril 2002. Seega tuleb teda kohelda

vastavalt Riigikohtu 5. veebruari 2004. a otsusele asjas nr 3-3-1-3-04.

5. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et vaidlustatud otsus

on põhjendatud. Intressi määramise haldusakti ei ole vormistatud, sest intressivõlg tekkis tähtajaks

tasumata maksusummalt, millelt kaebaja oli ise kohustatud arvestama intressi sel ajal kehtinud MKS

§ 28 lg 1 alusel. Kehtiva MKS § 115 lg 3 kohaselt tekib intressinõude esitamise vajadus siis, kui

maksukohustuslane ei ole mõistliku aja jooksul intressi tasunud. Intressinõude esitamise eesmärgiks

ei ole maksukohustuslase teavitamine intresside tasumise kohustusest, vaid tähtaja andmine

vabatahtlikuks tasumiseks, mille möödumisel on maksuhaldur õigustatud rakendama sundtäitmise

abinõusid (MKS § 130 lg 1, varem MKS § 24). Intressinõude motiveerimine tähendab eelkõige

maksude mittekohase tasumise väljatoomist, samuti MKS § 115 lg-s 3 nimetatud asjaolude

äranäitamist. Ettekirjutustes on märkimata vaid viivitatud päevade arv. Riigikohtu 27. juuni 2001. a

otsuse asjas nr 3-3-1-33-01 järgi on sellist puudust võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluse käigus.

Kehtiva MKS kohaselt on intressinõudeks nii iseseisev haldusakt, millega antakse tähtaeg intresside

tasumiseks (MKS § 115 lg 3), kui ka maksu määramise ettekirjutusse lisatud intressinõue (MKS

§ 115 lg 4). Kuni 01.07.2002 reguleeris sama küsimust MKS § 22 ja § 23 lg 2. Intressivõla

sundtäitmise aegumise osas tuleb lähtuda ettekirjutuste tegemise ajal kehtinud MKS § 24 lg-st 2,

mille kohaselt võis maksumaksja varale sissenõuet pöörata 7 aasta jooksul arvates päevast, mil

maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda. Kehtiva MKS rakendussätted ei reguleeri

olukorda, kus intressinõue esitati enne selle seaduse jõustumist, mis tähendab, et kuni 30. juunini

2002 esitatud intressinõuete puhul on sissenõudmise tähtaeg 7 aastat. Ettekirjutused on jõustunud ja

nendes tehtud intressinõuded kuuluvad täitmisele hoolimata MKS § 28 lg 1 ja rahandusministri

määruste põhiseadusevastasusest, sest Riigikohtu lahendil puudub tagasiulatuv jõud. Kaebaja ei saa

Riigikohtu 5. veebruari 2004. a otsuse nr 3-3-1-3-04 alusel taotleda intressinõude sundtäitmise

keelamist, sest ta pole ettekirjutusi vaidlustanud. Kaebaja 12. novembri 2002. a taotlus intressivõla

tühistamiseks jäeti rahuldamata maksuhalduri 16. detsembri 2002. a otsusega. Maksuhaldur küll

uuendas kaebaja 30. jaanuari 2004. a taotluse alusel menetluse, kuid see ei oma tähtsust. Oluline on,

et menetluse uuendamise taotlus esitati pärast MKS § 163 lg 21 jõustumist. Riigikohtu 5. veebruari

2004. a otsuse asjas nr 3-3-1-3-04 seisukohtade edasiarendamine 30. novembri 2004. a otsuses asjas

nr 3-3-1-64-04 ei avalda mõju senisele praktikale varemkehtinud MKS alusel arvestatud intresside

osas.

6. Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-1301/2004 jäeti kaebus

rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-8-

02 ei oma tagasiulatuvat jõudu. Seega kehtisid Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud

sätted kuni uue MKS jõustumiseni 1. juulil 2002. Põhiseadusevastaseks ei tunnistatud maksuintressi

kui maksukohustuse kõrvalkohustust üldse, vaid üksnes intressi määra kehtestamine rahandusministri

poolt;

2) õige ei ole kaebaja väide, et kehtiva MKS § 163 lg 21 on kohaldatav üksnes juhul, kui intress

määratakse maksuhalduri poolt haldusaktiga. Kuni 30. juunini 2002 kehtinud MKS § 28 lg-st 1

tuleneb, et intressi võis arvestada ka maksumaksja ise ja intressinõudeks oli igasugune haldusakt, kus

sisaldus intressi tasumise nõue. MKS § 163 lg 21 esimesest lausest lähtuvalt ei teki

maksukohustuslasel õigust kahju hüvitamisele enne 1. juulit 2002 kehtinud õigusaktide alusel

arvestatud intressi maksmisest. Seejuures ei oma tähtsust, kas maksumaksja tasus intressi

vabatahtlikult või maksuhalduri poolt koostatud intressinõude alusel. Oluline on, et intressi tasuti

kooskõlas sel ajal kehtinud õigusaktidega. Vaidlustatud intresside maksmise ajal kehtisid nii MKS

§ 28 lg 1 kui ka rahandusministri määrused, millest kaebaja intresse arvestades juhindus. Kaebaja ei

ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud intresside arvestamise ja maksmise kohustuse

õiguspärasust. Seega oli intresside tasumine ettekirjutuse alusel õiguspärane ja kaebaja nõue makstud

intresside tagastamiseks jääb rahuldamata;

3) MKS § 163 lg 21 ei ole vastuolus PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui

intressid tuleks tagastada, süvendaks see ebaõiglust, soosides maksu tasumisega viivitanud isikuid;

4) ekslik on kaebaja seisukoht, et tulenevalt Riigikohtu 5. veebruari 2004. a ja 30. novembri 2004. a

otsustest on intressinõuete sundtäitmine õigusvastane. Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsuses ei

arendatud edasi 5. veebruari 2004. a otsuses toodud maksuvaidlusi puudutavaid seisukohti, vaid

seisukohti, mis puudutavad riigivõimu teostamise üldpõhimõtteid. Riigikohtu 5. veebruari 2004. a

otsusest ei saa selles asjas juhinduda, sest kaebaja ei ole maksuhalduri 2001. aasta ettekirjutusi enne

MKS § 163 muutmise seaduse jõustumist vaidlustanud. Kaebaja esitas küll 12. novembril 2002

maksuhaldurile taotluse tühistada põhiseadusega vastuolus olevad intressivõlad, kuid Harju

Maksuameti 16. detsembri 2002. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata ja see otsus on kehtiv. Uue

taotluse esitas kaebaja alles 30. jaanuaril 2004, seega peale MKS § 163 lg 21 jõustumist;

5) intressinõue pole aegunud;

6) puudub alus keelata maksuhalduri ettekirjutuste sundtäitmist intresside osas.

7. Paldiski Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus.

Alternatiivse nõudena paluti tunnistada MKS § 163 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see

kohaldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

1) sundtäitmise keelamine on põhjendatud, sest vaidluse asjaolud on analoogilised Riigikohtu

5. veebruari 2004. a lahendis kajastatud asjaoludega. Kaebajat tuleb maksuhaldurile 12. novembril

2002 esitatud taotluse tõttu kohelda sarnaselt selles asjas kaebuse esitanud Kohtla-Järve Soojuse AS-

ga. Sarnase kohtlemise kasuks räägib asjaolu, et maksuhaldur uuendas kaebaja 30. jaanuari 2004. a

avalduse alusel 2002. aastal algatatud menetluse. Sisuliselt menetles maksuhaldur 12. novembril

2002 esitatud taotlust, mis esitati enne MKS § 163 lg 21 vastuvõtmist 11. juulil 2003;

2) kohus ei tuvastanud, millal hakkas intressivõlgnevuse 7-aastane aegumistähtaeg kulgema ja kas

esineb ka aegunud intressivõlga. Kohus rikkus sellega uurimispõhimõtet;

3) väär on kohtu seisukoht, nagu ei saaks Riigikohtu 30. novembri 2004. a lahendis kajastatud

seisukohti kohaldada maksuõigussuhetes. Kohus ei käsitlenud seda, kas MKS § 163 lg 21 on

kooskõlas PS § 3 lg-s 1 sätestatuga ja Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsusega;

4) kohus ei eristanud maksukohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkivat kohustist ja sellest

tulenevat kõrvalkohustist ning alusetust rikastumisest (säästmisest) tekkivat kohustist ja sellest

tulenevat kõrvalkohustist. Kaebaja arvates tuleb MKS § 163 lg 21 viimast lauset tõlgendada nii, et

intressinõuded kuuluvad täitmisele osas, millega riigile hüvitatakse saamata jäänud tulu. Sanktsiooni

osas intressinõudeid edasi täita ei saa, kuna see oleks vastuolus PS § 3 lg-ga 1;

5) maksuhaldur jättis ebaseaduslikult kustutamata intressid perioodi 12. veebruar 2001 - 30. juuni

2002 osas (linnavalitsusel alates 7. veebruar 2001). Selles osas on otsus motiveerimata.

Ringkonnakohtu istungil kaebaja esindaja loobus alternatiivsest nõudest tunnistada MKS § 163 lg 21

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata ning mõnedest apellatsioonkaebuse

põhjendustest. Poolte esindajad jõudsid ringkonnakohtu istungil üksmeelele selles, et maksuhaldur ei

ole arvestanud intresse perioodi 7. veebruar 2001 - 30. juuni 2002 eest.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2006. a otsusega jäeti Paldiski Linnavalitsuse

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustunud kaebajaga selles, et ta on maksuhaldurile 12. novembril 2002 esitatud

taotluse tõttu sarnases olukorras nagu Kohtla-Järve Soojuse AS Riigikohtu halduskolleegiumi

5. veebruari 2004. a otsusega lahendatud haldusasjas nr 3-3-1-3-04. Kohtla-Järve Soojuse AS

vaidlustas intressinõude sundtäitmise halduskohtus enne MKS § 163 lg 21 jõustumist. Kaebaja esitas

küll 12. novembril 2002 maksuhaldurile intressivõla kustutamise taotluse põhjendusega, et intressid

on arvestatud põhiseadusevastaseks tunnistatud õigusaktide alusel, kuid see taotlus jäeti Harju

Maksuameti 16. detsembri 2002. a otsusega rahuldamata. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtus

intressivõla kustutamise taotluse rahuldamata jätmist enne MKS § 163 lg 21 jõustumist. Kuigi

maksuhaldur uuendas kaebaja 30. jaanuari 2004. a taotluse alusel menetluse ja tegi 2. märtsil 2004

uue otsuse, ei anna see alust pidada kaebajat maksukohustuslaseks, kes vaidlustas intressinõude või

intressinõude sundtäitmise halduskohtus enne MKS § 163 lg 21 jõustumist. Sundtäitmise

vaidlustamiseks ei saa MKS § 163 lg 21 kohaldamisel pidada maksukohustuslase esitatud taotlust

intressivõla kustutamiseks. Haldusorganile taotluse esitamine ei ole maksunõude vaidlustamine.

Maksuvõlg ja intressivõlg tekkisid ning need tasuti enne 1. juulit 2002. Seega puudub alus tugineda

intresside tagastamise nõude osas kehtivale Maksukorralduse seadusele. Haldusasja materjalidest ei

nähtu, millal kaebajal maksuvõlg ja 1 623 258 krooni suurune intressivõlg täpselt tekkisid. Enne

6. jaanuari 1994 kehtinud Maksukorralduse seadus aegumist ei reguleerinud. 6. jaanuaril 1994

jõustunud MKS § 24 lg 2 järgi sai maksumaksja varale pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul,

arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda.

Maksuvõla (sh intressivõla) tasumine pärast sissenõudmise tähtaja möödumist ei anna õigust

tagastusnõude esitamiseks. Kuni 1. juulini 2002 kehtinud MKS ei sätestanud, milline on

sissenõudmise tähtaja möödumise õiguslik tagajärg. Kehtiva MKS § 132 lg 2 kohaselt lõpevad

sundtäitmise aegumisega nii maksukohustus kui sellega seotud kõrvalkohustused. Kuna kaebaja tasus

maksuvõlga vastavalt ajatamisgraafikule, ei anna sissenõudmise aegumine alust nõuda tasutud

maksusumma tagastamist. Maksu tasumise aluseks oli haldusakt, mille kehtivus ei olnud lõppenud

(HMS § 61 lg 2), ning seepärast toimus maksuvõla tasumine ka pärast sundtäitmise aegumist

õiguslikul alusel.

Käesolevas asjas tasuti põhivõlg 12. novembril 2002. Seega aegus MKS § 118 lg 1 alusel lõpliku

intressisumma määramine hiljemalt 12. novembril 2003. Tasumata või tasaarvestamata maksusumma

alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse MKS § 118 lg 2 alusel sama seaduse §-des

98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise regulatsiooni. Lähtudes MKS § 98 lg-s 1

märgitud aegumistähtaegadest, polnud intresside määramine veebruaris 2001 tõenäoliselt aegunud.

MKS § 132 lg 2 järgi on intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle

nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Selles sättes peetakse silmas tavapärast

olukorda, kus lõpliku intressivõla sundtäitmine toimub pärast põhivõla tasumist. 2001. aasta

ettekirjutuse tegemisel see säte veel ei kehtinud ja ettekirjutustega ei esitatud ka lõplikku

intressinõuet, sest põhivõlg polnud veel tasutud. Kuna põhivõlg tasuti 12. novembril 2003, siis oleks

MKS § 132 lg 2 kohaldamisel võimalik lugeda 2001. aasta ettekirjutustega esitatud intressinõuet

lõplikuks ja hakata selle nõude sundtäitmise tähtaega lugema alates 1. jaanuarist 2004. Käesolevas

asjas oli maksuvõlg (sh intressivõlg) ajatatud ja seetõttu tuleb aegumine lugeda MKS § 132 lg 4 p 2

alusel katkenuks. Arvestades asjaolu, et kaebaja intressivõlg oli ajatatud kuni veebruarini 2006, saab

uus intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 5 alusel hakata kulgema alles

1. jaanuarist 2007 (aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist).

Tulenevalt eeltoodust ei ole 2001. aasta ettekirjutustega esitatud intressinõuete sundtäitmine aegunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Paldiski Linnavalitsus taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja

Tallinna Halduskohtu otsused ning saadaks asja Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) maksuhalduri 2001. aasta ettekirjutuste sundtäitmise keelamine on õige seepärast, et analoogiliste

asjaolude pinnalt on Riigikohus teinud sellesisulise otsuse asjas nr 3-3-1-3-04. Asjaolude sarnasuse

hindamisel tuleb arvestada, et maksuhaldur on jätkanud 2002. a alanud menetlust. Maksuhaldurile

taotluse esitamine sundtäitmisest hoidumiseks on sama õigusliku tähendusega kui kaebuse esitamine

halduskohtule sundtäitmise keelamiseks;

2) sundtäitmise keelamine on põhjendatud ka seoses aegumisega. Ringkonnakohus ei arvestanud

sellega, et igat maksuliiki tuleb aegumise osas käsitleda eraldi. Ajatamine ei muuda seejuures

aegumise kulgu, sest ajatamine toimus enne 1. juulit 2002;

3) MKS § 132 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et sundtäitmise aegumine tähendab maksukohustuse ja

sellega seotud kõrvalkohustuste lõppemist, kehtis üldpõhimõttena ka enne 1. juulit 2002. Ekslik on

ringkonnakohtu seisukoht, et ajatamisotsusega määrati kindlaks ka maksuvõlg, ja et ajatamisotsuse

tõttu tuleb see võlg tasuda hoolimata sundtäitmise aegumisest. Tagastusnõue on põhjendatud just

sellega, et intressivõlga on tasutud pärast sundtäitmise aegumist.

10. Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitaks, et ringkonnakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. 1. juulil 2002 jõustus uus Maksukorralduse seadus, mille § 163 lg-ga 2 sätestati, et enne selle

seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse kuni selle seaduse jõustumiseni

intressi varem kehtinud Maksukorralduse seaduse alusel kehtestatud korras.

Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega (RT I 2003, 48, 341) täiendati Maksukorralduse

seaduse § 163 lõikega 21 järgmises sõnastuses: "(21) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud

õigusaktidest tulenenud ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi maksmisest ei teki

maksukohustuslasel õigust kahju hüvitamisele. Pärast 2002. aasta 5. novembrit maksuhalduri poolt

esitatud intressinõuded käeoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest on kehtetud. Kõik

muud kehtivad intressinõuded kuuluvad täitmisele."

12. 5. veebruari 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-04 (p 16) asus Riigikohtu halduskolleegium

seisukohale, et MKS § 163 lg 21 grammatiline tõlgendamine viib küll järelduseni, et kõik enne

5. novembrit 2002 esitatud intressinõuded kehtivad ja kuuluvad täitmisele, kuid nimetatud seaduse

eelnõu seletuskirjast nähtub, et oluline on siiski ka see, kas maksukohustuslane on intressinõude

vaidlustanud või mitte.

Nimetatud asja lahendamise seisukohalt oli oluline, et Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise

seadus võeti vastu 11. juunil 2003, AS Kohtla-Järve Soojus esitas Jõhvi Halduskohtule kaebuse aga

26. märtsil 2003, seega enne Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse jõustumist.

Kolleegium selgitas, et kuna nimetatud paragrahvi lõike 21 kolmandast lausest ei tulene, et selles

lauses sätestatud põhimõtet tuleb kohaldada hoolimata sellest, et enne muudatuse jõustumist on

intressinõude sundtäitmist vaidlustatud halduskohtus, siis Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise

seadusega kehtestatud erand ei kuulu kohaldamisele AS Kohtla-Järve Soojus kaebuse lahendamisel.

13. Kolleegium leiab, et MKS § 163 lg 21 kohaldamisel käesolevas asjas on oluline, et intressinõude

sundtäitmist ei ole halduskohtus vaidlustatud enne Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seaduse

jõustumist. Seega pole tegemist sarnaste asjaoludega käesolevas asjas ja asjas nr 3-3-1-3-04. Ekslik

on kassaatori seisukoht, et kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetlust või selle uuendamist tuleb

pidada võrdväärseks intressinõude sundtäitmise vaidlustamisega halduskohtus. Selles osas on õige ja

piisavalt põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht.

14. Intressi määramise aegumist reguleerib MKS § 118. Selle paragrahvi lõike 1 alusel saab intressi

määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast. Tasumata või

tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse MKS § 118

lg 2 alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise

regulatsiooni. MKS § 98 lg 1 järgi algab nimetatud aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni

esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti

arvutati. Järelikult tuleb intressisumma määramise aegumise MKS § 118 lg 2 alusel

kindlakstegemiseks arvestada intressisumma kujunemist samamoodi kui põhivõla puhul kõigi

asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi.

Intressi määramise aegumist on kolleegium põhjalikumalt käsitlenud 29. märtsi 2006. a otsuses asjas

nr 3-3-1-7-06.

15. Intresside määramise aegumise osas kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.

Ringkonnakohus pidas oluliseks, et põhivõlg on tasutud 12. novembril 2002 ning jättis välja

selgitamata, millal ja millistes osades on tulumaksu- ja sotsiaalmaksuvõlg tasutud. Seega on

põhjendamatu ringkonnakohtu järeldus, et aegumise tähtaeg hakkas kulgema 12. novembrist 2002.

Aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks,

millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Vastavad andmed peab kohtule ja kaebajale esitama

maksuhaldur.

16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ka selles osas, et intressivõla ajatamise tõttu

tuleb aegumine lugeda MKS § 132 lg 4 p 2 alusel katkenuks.

Ajatamine toimus maksuameti 16. märtsi 2001. a otsustega, seega enne kehtiva Maksukorralduse

seaduse jõustumist 1. juulil 2002. MKS § 165 lg 1 järgi kohaldatakse aegumise peatumise ja

katkemise kohta sätestatut enne selle seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes

tingimusel, et aegumise peatumise või katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast seaduse

jõustumist. Järelikult selles asjas aegumine ei katkenud intressivõla ajatamise tõttu.

17. Kolleegium on selgitanud intressi määramise ja sissenõudmise aegumist, ajatamist ning aegunud

intressi tasumisest tekkinud tagastusnõude rahuldamise aluseid 15. novembri 2006. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-75-06. Samad põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas.

18. Materiaalõigusnormide eksliku tõlgendamise ja väära kohaldamise tõttu tuleb Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

Tallinna Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann