3-3-1-43-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-43-06

Otsuse kuupäev

28. november 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX kaebus Võrumaa

Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a korralduse nr 56 peale

haldusakti tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-

04-383

Menetluse alus Riigikohtus

Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX XXXX OÜ

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebused.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-383 ja jätta jõusse

Tartu Halduskohtu 30. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-226/2005, asendades selle

motiivid käesoleva otsuse motiividega.

Kautsjonid tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a korraldusega nr 56 otsustati anda XXXXX

XXXX OÜ-le maavara kaevandamise luba turba kaevandamiseks Võru maakonnas Urvaste vallas

Esso turbamaardla Esso turbatootmisalal üldpinnaga 100 ha, sh mäeeraldis 84,8 ha. Korralduse

kohaselt väljastatakse luba pärast maavara kaevandamiseks vajaliku maa kasutamise õiguse

tekkimist. Korralduse lisa kohaselt avalikustati kaevandamise loa taotlemine 26. septembril 2002. a

väljaandes "Äripäeva Ametlikud Teadaanded", mille järel ei laekunud pretensioone. Lisas märgitakse,

et maavara kaevandamiseks on Urvaste Vallavalitsus 19. detsembril 2000. a korraldusega nr 277

andnud nõusoleku. Kavandatav tegevus ei vaja keskkonnamõjude hindamist.

2. Urvaste Vallavalitsuse 17. oktoobri 2002. a korraldusega nr 274 muudeti osaliselt 19. detsembri

2000. a korraldust nr 277 ning nõustuti kaevandamisloa väljastamisega XXXXX XXXX OÜ-le.

3. 3. septembril 2004 sõlmisid kaks Urvaste valla elanikku seltsingulepingu, millega asutasid

seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX. Lepingu kohaselt ühendavad seltsinglased oma jõupingutused

Urvaste valla looduskeskkonna säilitamiseks ja väärtustamiseks.

4. 27. septembril 2004 esitas seltsing XXXXXXXX XXXXXXX Urvaste Vallavalitsusele avalduse,

milles taotles vallavalitsuse 19. detsembri 2000. a korralduse nr 277 tühistamist. Urvaste

Vallavalitsuse 18. oktoobri 2004. a kirjaga nr 7-9/653-1 jäeti taotlus rahuldamata.

5. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX volitatud esindaja K. Vaarmari esitas 10. septembril 2004

Võrumaa Keskkonnateenistusele vaide. Vaide kohaselt said seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX

liikmed kaevatava haldusakti koopia 12. augustil 2004, mida tuleb lugeda haldusaktist teadasaamise

kuupäevaks. Võrumaa Keskkonnateenistuse 20. oktoobri 2004. a otsusega jäeti vaie rahuldamata.

6. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX volitatud esindaja K. Vaarmari esitas 22. novembril 2004

Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a

korralduse nr 56 tühistamist.

Kaebuse motiivide kohaselt on korraldus õigusvastane järgmistel asjaoludel:

1) kaevandusloa menetluses tulnuks hinnata keskkonnamõju;

2) kaevandusloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek;

3) keskkonnateenistusel ei olnud piisavalt teavet, et teha kaevandusloa väljaandmiseks kaalutletud

otsus.

Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse ja palus keelata igasugune kaevandamisega seotud

tegevus vaidlusaluse haldusakti alusel.

Kaebaja leidis, et seltsingu kaebeõigus tugineb Århusi konventsiooni artikli 9 punktile 2, mille

kohaselt asjast huvitatud üldsuse esindajatel on õigus pöörduda keskkonnaasjades tehtud otsuse

materiaalse ja protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks kohtusse. Kaebuse esitaja on avalikes

huvides tegutsev keskkonnakaitseline ühendus, mistõttu ta on otseselt seotud vaidlusaluse

haldusaktiga.

7. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2004. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-596/04 rahuldati

esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a

korralduse nr 56 täitmine.

8. Keskkonnaministeeriumi kirjalikus seletuses leiti, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud XXXXX XXXX OÜ seletuses leiti, et kaebuse

menetlemine tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise ning kaebuse esitamise tõttu seltsingu poolt,

kellel puudub õigusvõime.

9. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja esitas halduskohtule selgituse kaebuse tähtaegsuse

kohta, milles leidis, et teadaannete avaldamine Ametlikes Teadaannetes ei olnud piisav. Århusi

konventsiooni art 6 lõike 2 kohaselt tuleb keskkonnasjade otsustajatel teavitada asjast huvitatud

üldsust juba otsustamise varases etapis ja tõhusal viisil.

10. Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-596/04 lõpetati haldusasja

menetlus HKMS § 25 lg 2 ja HKMS § 12 lg 3 alusel, sest seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX

esindaja K. Vaarmari ei esitanud kaebust tähtaegselt.

Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud seltsing see subjekt, keda oleks pidanud vaidlustatud

korraldusest teavitama, sest seltsinguleping on alla kirjutatud alles 3. septembril 2004. Ametlikes

Teadaannetes on 26. septembril 2002 avaldatud Esso turbatootmisalal turbatootmise

taotlemisteatised. Kolmandal isikul on alates 14. oktoobrist 2002 tekkinud õiguspärane ootus saada

luba maavara kaevandamiseks. HKMS § 9 lg 1 eesmärgiks on õiguskindluse kaitse.

11. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja K. Vaarmari esitas nimetatud määrusele

erikaebuse, leides, et halduskohtu määrus on põhjendamata ning kohus on rikkunud protsessiõiguse

norme ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.

12. Tartu Ringkonnakohtu 25. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3-163/2005 rahuldati

erikaebus. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud korralduse tegemise ajal kehtinud Maapõueseaduse

§ 31 kohaselt teeb kaevandamisloa väljaandja kaevandamisloa andmise otsuse avalikult teatavaks

väljaandes Ametlikud Teadaanded. 26. septembri 2002. a Ametlikes Teadaannetes on avalikustatud

kaevandamisloa taotlus, mitte aga kaevandamisloa väljastamine. Seltsing on 10. septembril 2004

esitanud vaide 14. oktoobri 2002. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks. 20. oktoobril 2004 on

Võrumaa Keskkonnateenistus vaide sisuliselt läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata. Seega peab

halduskohus arvestama vaiet läbivaatava riigiorgani seisukohta vaide tähtaegsuse osas. Seltsing

XXXXXXXX XXXXXXX on halduskohtusse pöördunud 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest.

13. Tartu Halduskohtu 30. novembri 2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-226/2005 jäeti seltsingu

XXXXXXXX XXXXXXX esindaja K. Vaarmari kaebus Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri

2002. a korralduse nr 56 peale rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole õige kaebaja väide, et kohalik omavalitsus ei ole andnud

nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks. Urvaste Vallavalitsus on korraldustega 19. detsembrist

2000 nr 277 ning 17. oktoobrist 2002 nr 274 nõustunud kaevandamisloa väljastamisega XXXXX

XXXX OÜ-le. Kohus leidis, et sellel perioodil kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna

auditeerimise seadus (KeHAS) ei näinud korraldusega hõlmatud tegevuse puhul ette

keskkonnamõjude hindamist. Veel leidis kohus, et vaidlustatud korraldus on üheselt mõistetav,

põhjendatud, välja antud pädeva organi poolt ning korralduse lisas sisalduvad kaevandamisega

seonduvad tingimused. Kaevatav korraldus on kooskõlas siis kehtinud õigusnormidega ja õiguse

üldpõhimõtetega.

Kohus jäi seisukoha juurde, et kolmandal isikul on tekkinud Põhiseadusest tulenev ootus - saada luba

maavarade kaevandmiseks.

14. Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX

volitatud esindaja. Kaebuse põhjenduste kohaselt on haldusakt õigusvastane, kuna selle andmisel on

rikutud kaalutlusreegleid. Haldusorgan oleks pidanud hindama, kas kaevandamisest saadav kasu on

suurem kui tekitatav kahju ning kas tekitatavat kahju on võimalik leevendada vastavate tingimuste

kehtestamisega. Haldusakt ei sisalda põhjendusi. Veel leiab apellant, et keskkonnateenistus ei

kogunud kaalutlusotsuse tegemiseks piisavalt informatsiooni ning kohus oma otsuses ei selgitanud,

miks tuli jätta arvestamata asja materjalidele lisatud seletused. Apellandi arvates oleks tulnud hinnata

keskkonnamõjusid, tuginedes KeHAS § 6 lg-le 3. Haldusakti põhjenduste puudumisest tulenevalt ei

ole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on analüüsinud keskkonnamõju eelnimetatud sättest

lähtudes. Apellant peab asjakohatuks kohtuotsuses kaebeõiguse käsitlemist, kuna sama kohus on

leidnud, et seltsingul on kaebeõigus tulenevalt Århusi konventsiooni sätetest. Apellatsioonkaebuses

leitakse, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega ka põhjendatud.

15. Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2006. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-04-383 rahuldati

apellatsioonkaebus. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu 30. novembri 2005. a kohtuotsuse ja tegi uue

otsuse, millega tühistas Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a korralduse nr 56.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

1) vaidlustatud korralduses puuduvad kaalutlused selle kohta, kas prognoositavad kaevandamise

kahjulikud mõjutused on või ei ole suuremad kui saadav kasu ja kas kaevandamine tekitab olulist

kahju keskkonnale;

2) keskkonnateenistusel ei olnud keskkonnamõju hindamiseks piisavalt andmeid ning seetõttu oleks

ta pidanud nõudma keskkonnamõju hindamist. Olemasolevate andmete alusel ei olnud

keskkonnateenistusel alust arvata, et mõjutused keskkonnale oleksid minimaalsed;

3) õige ei ole apellantide seisukoht, et kaevandamisloa väljaandmiseks puudus kohaliku omavalitsuse

nõusolek;

4) apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka see asjaolu, et halduskohus on käsitlenud

vaidlustatud otsuses kaebeõigust.

16. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Võrumaa

Keskkonnateenistus ja XXXXX XXXX OÜ.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

17. Võrumaa Keskkonnateenistuse kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi

2006. a kohtuotsuse tühistamist ning Tartu Halduskohtu otsuse jõusse jätmist.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ringkonnakohus ei ole arvestanud kolmanda isiku õiguspärase ootusega. Ringkonnakohus tühistas

haldusakti ligi 4 aastat pärast korralduse andmist. Riigikohtu kohtuotsusest haldusasjas nr 3-3-1-41-

02 tuleneb, et kui kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti andmise hetkest tunduvalt hiljem, peab

halduskohus tühistamiskaebuse läbivaatamisel kaaluma, kas kaebaja õigus nõuda haldusakti

tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima;

2) vaidlustatud korraldusega lubatud tegevust ei ole nimetatud KeHAS § 6 lg-s 2. Selles sättes

nimetamata tegevuse keskkonnamõju tuli kaaluda sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest

lähtudes. Sellist kaalutlusotsust on võimalik langetada vaid loodusteaduslike eriteadmiste baasil.

Kohus saab hinnata vaid kaalutlusotsustuse õiguspärasust, kuid ei saa teha uut kaalutlusotsust.

Käesoleval juhul on kohus teinud kaalutlusotsuse, sest otsusest järeldub, et oleks tulnud algatada

keskkonnamõju hindamine;

3) kohtu seisukoht, et keskkonnateenistusel ei olnud otsustamiseks piisavat informatsiooni, on

paljasõnaline. Välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kavandatava tegevusega kaasneks

oluline keskkonnamõju;

4) kohus ei ole oma järeldusi sidunud konkreetsete tõenditega.

18. XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebuses leitakse, et haldusakti tühistamine selle väidetava

põhjendamatuse tõttu ei ole õige. Haldusasjas puudus vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotlus oli

avalikustatud ning taotlusele vastuväiteid ei esitatud. Olukorras, kus vastuväiteid ei esitatud ning

taotluse rahuldamata jätmiseks alused puudusid, ei saa haldusorganilt nõuda põhjenduste esitamist n-

ö igaks juhuks. Kassaator ei pea põhjendatuks kohtu seisukohta keskkonnamõjude hindamise

vajalikkuse kohta. Kassaator osundab kohtu ekslikule väitele, et aruanne "Eesti märgalade

inventeerimine 1997" ei sisalda informatsiooni keskkonnamõjude ulatuse kohta seoses turba

kaevandamisega Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatava loa alusel. Nimetatud aruannet ei

ole kohtule esitatud ega ole seda kohus ka välja nõudnud. Kohus on endale omistanud paremad

erialased teadmised, kui seda on keskkonnaküsimustega tegelevatel organitel. Ringkonnakohtu otsus

tugineb vääral arusaamal, et keskkonnamõjude uuringu eesmärk on koguda informatsiooni

keskkonnamõju olulisusest. Tegelikult on informatsioon keskkonnamõju olulisusest eelduseks

uuringu tegemise otsustamiseks ning uuring on abinõu erinevate lahendusvariantide leidmiseks.

Kassaator märgib, et ringkonnakohus jättis täielikult arvestamata halduskohtu otsuse põhjenduse, et

kolmandal isikul on tekkinud usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes.

19. Seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX esindaja H. Kärganberg peab kirjalikes vastustes

kassatsioonkaebusi põhjendamatuiks ning leiab, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus tuleb jätta

jõusse. Muu hulgas märgitakse vastustes, et vaidlusaluse akti väljaandmisest ei ole avalikkust mingil

viisil teavitatud, mistõttu seltsing XXXXXXXX XXXXXXX sai haldusakti andmisest teada alles

peaaegu kaks aastat pärast selle väljaandmist. Kolmanda isiku usaldust haldusakti kehtimajäämiseks

saab siduda vaid majanduslike eesmärkidega. Samas on soo säilimine seotud ulatusliku avaliku

huviga keskkonna kaitseks, mida esindab seltsing XXXXXXXX XXXXXXX. Vastuses leitakse, et

seisukoht, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise kohustuse tekkimiseks peab olema tõendatud

kaevandamise oluline mõju keskkonnale, ei ole kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. KeHAS § 6 lg 3

alusel keskkonnamõju hindamise algatamiseks ei pea olema tõendatud, et kavandatava tegevuse

tulemusena tekib kindlasti oluline keskkonnamõju, vaid piisab ka kahtlusest.

20. Võrumaa Keskkonnateenistuse kirjalikus vastuses XXXXX XXXX OÜ kassatsioonkaebusele

märgitakse, et keskkonnateenistusel puuduvad vastuväited kaebusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Riigikohtu halduskolleegium nendib, et selles asjas on halduskohtusse kaebusega pöördunud

seltsing. Seltsing ei kujuta endast juriidilist isikut. Seltsinguna saab käsitada isikute teatud

eraõigusliku lepingulise seotuse vormi. Vastavalt VÕS § 580 lg-le 1 kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa

lepinguga määratud viisil. Seltsingu kui isikute lepingulise seose vormi kinnitavad ka sätted, mille

kohaselt suhetes kolmandate isikutega esindab seltsinglasi seltsingut juhtima volitatud liige ning

seltsingu poolt kolmandate isikute ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt.

Seega ei käsitata eraõiguses seltsingut iseseisva isikuna.

22. Halduskohtusse pöördumise õigus on HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikutel ning lõike 3 kohaselt ka

isikute ühendusel, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteoleval ühendusel, kui seadus talle sellise

õiguse annab. Eelnimetatud sätte kohaldamise praktikast tulenevalt on halduskohtusse pöördumise

õiguse kindlakstegemisel esmatähtis mitte selle isiku formaalne vastavus tsiviilõigusliku isiku

tunnustele, vaid asjaolu, kas üks või teine subjekt saab olla materiaalõiguslike haldussuhete

subjektiks, kas ta saab avaliku halduse sfääris omada õigusi ja kanda kohustusi. Seetõttu juhul, kui

seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda

ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu.

23. Selles asjas on seltsing esitanud kaebuse populaarkaebusena, mitte selle tõttu, et avalik võim

rikkunuks seltsingu õigusi. Vaidlustatud on maavara kaevandamise luba keskkonnakaitseliste nõuete

järgimata jätmise motiivil. Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohased HKMS §-s 7 sätestatud

üldised nõuded.

24. Efektiivse keskkonnakaitse tagamiseks on kehtivad õigusaktid näinud ette üldkorrast erinevad

võimalused keskkonda mõjutavate haldusotsustuste vaidlustamiseks. Sealhulgas paneb

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole

pöördumise konventsiooni art 9 liikmesriikidele kohustuse tagada, et asjast huvitatud üldsuse

esindajad, kellel on põhjendatud huvi või kelle õigusi on rikutud, saaksid pöörduda kohtusse või muu

sõltumatu asutuse poole. Sellise üldsusena saab käsitada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid ning

siseriikliku praktika kohaselt ka nende isikute organisatsioone, rühmi või muid ühendusi.

Halduskolleegium leiab, et sellise ühendusena saab käsitada ka seltsingut kui VÕS § 580

määratlusele vastava seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutsevate isikute

ühendust. Meie õiguspraktikas puudub seltsingute kohtumenetluses osalemise varasem kogemus.

25. Riigikohtu halduskolleegium peab sellise praktika kujundamisel esialgu vajalikuks analüüsida iga

konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Sealhulgas tuleb arvestada isikute ühenduse

tegevuse eesmärke, senise tegevuse iseloomu ja ulatust. Keskkonnakaitset edendav juriidiliseks

isikuks mitteolev isikute ühendus peab kaebeõiguse omamiseks üldsuse esindajana esindama

vähemalt olulise osa kohalike elanike seisukohti. Isikute mitteformaalsetele ühendustele kaebeõiguse

andmine ei tohi avada teed kaebeõiguse kuritarvitamiseks, sealhulgas piiramatuks ning

põhjendamatuks kaebamiseks eeldatavates avalikes huvides.

26. Mitteformaalset ühendust võib halduskohtusse pöördumise õigust omava üldsuse esindajana

vaadelda üksnes siis, kui vastava ühenduse ja üldsusena mõistetava olulise osa elanikkonna

seisukohad või arvamused langevad kokku ning üldsus ühes või teises vormis aktsepteerib sellist

esindajat ja tema vastavat tegevust. Eelnimetatud tingimustele vastavust peab mitteformaalne

ühendus kohtusse pöördumisel ka näitama. Kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui

ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele. Kohtuasja

materjalidest võib järeldada, et kaebuse esitas vastkujunenud ühendus, kelle põhieesmärgiks oligi

konkreetsel sooalal edasiste kaevandamistööde ärahoidmine. Selliste asjaolude puhul on äärmiselt

oluline selgitada välja mitteformaalse ühenduse tegelik seos üldsusega.

27. Käesoleval juhul sõlmisid 3. septembril 2004 seltsingulepingu kaks Urvaste vallas elavat isikut.

Seltsingulepingu kohaselt oli seltsinglaste eesmärgiks ühendada oma jõupingutused Urvaste valla

looduskeskkonna säilitamiseks ja väärtustamiseks. Seltsingu esimesteks ettevõtmisteks oli Esso

turbamaardlasse kaevandusloa andmisega seonduvate haldusaktide vaidlustamine. 22. novembril

2004 vaidlustatigi halduskohtus Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a korraldus nr 56.

Asjaolu, et seltsingu moodustasid vaid kaks isikut, võib tõstatada põhjendatud küsimuse sellest, kas

selline seltsing sai kaebeõiguse kasutamise ajal kuigivõrd adekvaatselt esindada üldsuse huve.

Kohtuasja materjalidele on aga lisatud allkirjalehed, millest nähtub, et turbamaardla rajamise vastu on

oma allkirja andnud 2483 isikut, neist 536 Urvaste vallast. Kuigi allkirjade andmise kuupäevad

puuduvad, on tõenäoline, et see toimus peatselt pärast seltsingu moodustamist. Eeltoodud asjaolusid

arvestades võib järeldada, et seltsing XXXXXXXX XXXXXXX esindab eelduslikult üldsust

ulatuses, mis on piisav, pidamaks seltsingut üldsuse esindajaks.

28. Seltsing pöördus kohtusse siis, kui vaidlustatava haldusakti andmisest oli möödunud enam kui

kaks aastat. Seega teostas seltsing kaebeõigust haldusakti suhtes, mille vaidlustamise tähtaeg oli

möödunud ammu enne seltsingulepingu allakirjutamist. Mööndes seltsingu kui üldsust esindava

isikute ühenduse õigust pöörduda keskkonnakaitselistes küsimustes kohtusse, ei pea

halduskolleegium võimalikuks sellise kaebeõiguse laiendamist aktidele, mille vaidlustamise tähtaeg

oli möödunud enne vastava ühenduse moodustumist.

Ühenduse halduskohtumenetlusõiguslik teovõime keskkonnaasjades tekib seltsingu moodustamisel

(seltsingulepingu allakirjutamisel). Eeskätt saab seltsing teostada kaebeõigust nende aktide ja

toimingute suhtes, mis on antud pärast ühenduse kujunemist. Halduskolleegium möönab, et võib

esineda erandlikke olukordi. Näiteks on mõeldav tulenevalt akti või toimingu erakordselt koormavast

iseloomust laiendada seltsingu kaebeõigust ka aktidele ja toimingutele, mis on antud enne seltsingu

kujunemist. Kuid ka siis ei saaks seltsingu poolt kaebeõiguse kasutamine toimuda HKMS §-s 9

sätestatud nõudeid eirates.

Seisukoht, et tähtajad kaebeõiguse teostamiseks hakkavad kulgema seltsingu loomisest või ajast,

millal seltsing sai aktist teada, on eksitavad. Sellised eksitavad seisukohad oleksid vastuolus

õiguskindluse põhimõtet toetavate kaebeõiguse reeglitega. Seltsingu kui üldsuse huve esindava

ühenduse eripära arvestades tuleks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega,

millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu halduskolleegiumil on

kohtuasja materjalidest lähtudes alust arvata, et Urvaste valla elanikud olid informeeritud

kaevandamisega seonduvatest asjaoludest seltsingu moodustamisest tunduvalt varem.

29. Riigikohtu halduskolleegium peab asja lahendamisel määravaks seda, et seltsing vaidlustas

kehtiva haldusakti, mis oli antud ja mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud kaua enne seltsingu

loomist. Asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid omistada seltsingule XXXXXXXX XXXXXXX

kohtulikku kaebeõigust Võrumaa Keskkonnateenistuse 14. oktoobri 2002. a korralduse nr 56 peale.

Selle akti suhtes ei loo kaebeõigust muu hulgas ka asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistus menetles

septembris ja oktoobris 2004 vaidena seltsingu XXXXXXXX XXXXXXX pöördumist

keskkonnateenistuse poole selle korralduse tühistamise taotluses. Kuna seltsingul puudusid

õiguslikud võimalused vaidlustada eelnimetatud korraldust, siis ei pea kolleegium vajalikuks peatuda

kassatsioonkaebuste teistel motiividel.

30. Eelnevast tulenevalt rahuldab halduskolleegium Võrumaa Keskkonnateenistuse ja XXXXX

XXXX OÜ kassatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2006. a kohtuotsus haldusasjas

nr 3-04-383 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium jätab jõusse Tartu Halduskohtu

30. novembri 2005. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-226/2005, asendades selle motiivid käesoleva

otsuse motiividega. Kautsjonid tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque