3-1-1-102-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-102-06

Otsuse kuupäev

23. november 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

A. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. mai 2006. a otsus väärteoasjas

nr 4-06-1107

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

25. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2006. a otsus A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi

ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 9. märtsi 2006. a otsusega karistati A. L.-i liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 40

trahviühikut (2400 krooni) ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Ühtlasi võeti A. L.-il LS

§ 7431 lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi karistati A. L.-i selle eest, et ta, juhtides 10. veebruaril 2006. a kell 8.22 Tallinnas X mnt 52

juures sõiduautot Audi A8, ei veendunud liikluseeskirja (LE) § 91 rikkudes manöövri ohutuses, mistõttu riivas reavahetusel

kõrvalreas liikunud sõiduautot Subaru, põhjustades sellega varalise kahju Kaitsepolitseiametile. Ta ei teatanud

liiklusõnnetusest politseile, kuigi see oli kohustuslik, rikkudes nõnda LE § 227.

2. A. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles politseiprefektuuri otsuse

tühistamist tema karistamise osas LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi ning selles osas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei märganud A. L. seda, et ta riivas oma autoga teist autot. Sellest sai ta teada alles talle järele sõitnud ja

peatumiseks märku andnud Subaru juhilt. Saanud liiklusõnnetusest teada, helistas A. L. koheselt politseisse.

3. Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2006. a otsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i

karistamise kohta LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 ja 2 alusel ning lõpetas väärteomenetluse väärteotunnuste

puudumise tõttu.

Maakohus märkis otsuses, et A. L. on kaebuses vaidlustanud ainult karistamist LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi.

Liiklusõnnetuse põhjustamise on ta omaks võtnud ja selle peale kaebust esitanud ei ole.

Kohus leidis, et tõendatud ei ole A. L.-i süü LS § 7431 lg 1 järgi. LS § 7431 lg 1 eeldab tahtlikku tegu - isik, olles

teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, jätab sellest teatamata. Maakohus pidas usaldusväärseks menetlusaluse

isiku ja tema autos viibinud tunnistajate ütlusi selle kohta, et kokkupõrget tunda ei olnud.

Lisaks märkis kohus, et politseile tuleb liiklusõnnetusest LE § 227 kohaselt teatada juhul, kui liiklusõnnetuse

osapoolte vahel on lahkarvamused. Antud juhul aga lahkarvamusi ei olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

Kassatsioonis märgitakse, et maakohus on alusetult tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i LS § 7417 lg 1 järgi

karistamise osas ning lõpetanud ka selles osas väärteomenetluse. Nagu nähtub ka maakohtu otsuse põhiosast, ei ole A. L.

tema karistamist LS § 7417 lg 1 järgi vaidlustanud.

Lisaks leitakse kassatsioonis, et kohus on jätnud arvestamata isiku teoeelse käitumise ja seetõttu asunud ekslikult

seisukohale, et A. L. ei olnud liiklusõnnetusest teadlik. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium tõdeb, et maakohtu otsuses esineb ilmne vastuolu. Kohtuotsuse põhiosas piirdub maakohus

liiklusõnnetuse põhjustamise küsimuse käsitlemisel nentimisega, et A. L. ei ole vaidlustanud tema karistamist LS §7417 lg 1

järgi, vaid on liiklusõnnetuse põhjustamise omaks võtnud. Seega nähtub põhiosast, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks

kohtuvälise menetleja otsuse muutmist selles osas. Samas on kohus otsuse lõpposas tühistanud ka LS §7417 lg 1 järgi

määratud karistuse ja lõpetanud menetluse.

Vastuolu kohtuotsuse põhiosas tuvastatud asjaolude ja lõpposa järelduste vahel kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist

rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses ning toob kaasa kohtuotsuse tühistamise VTMS § 175 p 2 alusel.

6. Seoses maakohtu seisukohaga, et LS § 7431 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis nõuab tahtlust, märgib

kriminaalkolleegium järgmist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. See ei

tähenda siiski, et ettevaatamatu tegu oleks karistatav kõigi väärteokoosseisude puhul. Nimelt võib eriosanormis esitada

subjektiivse külje osas täpsemaid nõudeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

48-05). LS § 7431 lg 1 osas on Riigikohus senises praktikas asunud seisukohale, et tegemist ei ole väärteokoosseisuga, mis

sõnastusest või teo olemusest tulenevalt eeldaks tingimata tahtlikku tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri

2006. a otsus väärteoasjas 3-1-1-87-06, samuti 21. juuni 2004. a otsus väärteoasjas 3-1-1-61-04). Näiteks tuleb

ettevaatamatus kõne alla juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhile tundub, et ta on teise osapoolega jõudnud kokkuleppele

ja jätab sellepärast politseile teatamata, tegelikult aga nõutavat kokkulepet pole. Samuti võib olla tegemist ettevaatamatusega,

kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

aru saama. Eeltoodu pinnalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

7. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-dele 1, 2 ja § 174 p-le 7 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

31. mai 2006. a otsuse A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja Harju

Maakohtule uueks arutamiseks.

Ott Järvesaar

Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg