3-1-1-102-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPõhja Politseiprefektuuri 9. märtsi 2006. a otsusega karistati A. L.-i liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut (2400 krooni) ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Ühtlasi võeti A. L.-il LS
Legislator headnote
AI generated3-1-1-102-06 · Riigikohus: tühistamist tema karistamise osas LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi ning selles osas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-102-06
Otsuse kuupäev
23. november 2006. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
A. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja 7431 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2006. a otsus väärteoasjas
nr 4-06-1107
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
25. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2006. a otsus A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi
ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Politseiprefektuuri 9. märtsi 2006. a otsusega karistati A. L.-i liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 40
trahviühikut (2400 krooni) ning LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (9000 krooni). Ühtlasi võeti A. L.-il LS
§ 7431 lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus kolmeks kuuks.
Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi karistati A. L.-i selle eest, et ta, juhtides 10. veebruaril 2006. a kell 8.22 Tallinnas X mnt 52
juures sõiduautot Audi A8, ei veendunud liikluseeskirja (LE) § 91 rikkudes manöövri ohutuses, mistõttu riivas reavahetusel
kõrvalreas liikunud sõiduautot Subaru, põhjustades sellega varalise kahju Kaitsepolitseiametile. Ta ei teatanud
liiklusõnnetusest politseile, kuigi see oli kohustuslik, rikkudes nõnda LE § 227.
2. A. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles politseiprefektuuri otsuse
tühistamist tema karistamise osas LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi ning selles osas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Kaebuse kohaselt ei märganud A. L. seda, et ta riivas oma autoga teist autot. Sellest sai ta teada alles talle järele sõitnud ja
peatumiseks märku andnud Subaru juhilt. Saanud liiklusõnnetusest teada, helistas A. L. koheselt politseisse.
3. Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2006. a otsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i
karistamise kohta LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 ja 2 alusel ning lõpetas väärteomenetluse väärteotunnuste
puudumise tõttu.
Maakohus märkis otsuses, et A. L. on kaebuses vaidlustanud ainult karistamist LS § 7431 lg 1 ja 2 järgi.
Liiklusõnnetuse põhjustamise on ta omaks võtnud ja selle peale kaebust esitanud ei ole.
Kohus leidis, et tõendatud ei ole A. L.-i süü LS § 7431 lg 1 järgi. LS § 7431 lg 1 eeldab tahtlikku tegu - isik, olles
teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, jätab sellest teatamata. Maakohus pidas usaldusväärseks menetlusaluse
isiku ja tema autos viibinud tunnistajate ütlusi selle kohta, et kokkupõrget tunda ei olnud.
Lisaks märkis kohus, et politseile tuleb liiklusõnnetusest LE § 227 kohaselt teatada juhul, kui liiklusõnnetuse
osapoolte vahel on lahkarvamused. Antud juhul aga lahkarvamusi ei olnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja
kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.
Kassatsioonis märgitakse, et maakohus on alusetult tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse A. L.-i LS § 7417 lg 1 järgi
karistamise osas ning lõpetanud ka selles osas väärteomenetluse. Nagu nähtub ka maakohtu otsuse põhiosast, ei ole A. L.
tema karistamist LS § 7417 lg 1 järgi vaidlustanud.
Lisaks leitakse kassatsioonis, et kohus on jätnud arvestamata isiku teoeelse käitumise ja seetõttu asunud ekslikult
seisukohale, et A. L. ei olnud liiklusõnnetusest teadlik. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kohtuvälise
menetleja otsuse jõustamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kriminaalkolleegium tõdeb, et maakohtu otsuses esineb ilmne vastuolu. Kohtuotsuse põhiosas piirdub maakohus
liiklusõnnetuse põhjustamise küsimuse käsitlemisel nentimisega, et A. L. ei ole vaidlustanud tema karistamist LS §7417 lg 1
järgi, vaid on liiklusõnnetuse põhjustamise omaks võtnud. Seega nähtub põhiosast, et maakohus ei ole pidanud vajalikuks
kohtuvälise menetleja otsuse muutmist selles osas. Samas on kohus otsuse lõpposas tühistanud ka LS §7417 lg 1 järgi
määratud karistuse ja lõpetanud menetluse.
Vastuolu kohtuotsuse põhiosas tuvastatud asjaolude ja lõpposa järelduste vahel kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist
rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses ning toob kaasa kohtuotsuse tühistamise VTMS § 175 p 2 alusel.
6. Seoses maakohtu seisukohaga, et LS § 7431 lg 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis nõuab tahtlust, märgib
kriminaalkolleegium järgmist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. See ei
tähenda siiski, et ettevaatamatu tegu oleks karistatav kõigi väärteokoosseisude puhul. Nimelt võib eriosanormis esitada
subjektiivse külje osas täpsemaid nõudeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-
48-05). LS § 7431 lg 1 osas on Riigikohus senises praktikas asunud seisukohale, et tegemist ei ole väärteokoosseisuga, mis
sõnastusest või teo olemusest tulenevalt eeldaks tingimata tahtlikku tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri
2006. a otsus väärteoasjas 3-1-1-87-06, samuti 21. juuni 2004. a otsus väärteoasjas 3-1-1-61-04). Näiteks tuleb
ettevaatamatus kõne alla juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhile tundub, et ta on teise osapoolega jõudnud kokkuleppele
ja jätab sellepärast politseile teatamata, tegelikult aga nõutavat kokkulepet pole. Samuti võib olla tegemist ettevaatamatusega,
kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral
aru saama. Eeltoodu pinnalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
7. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes VTMS § 175 p-dele 1, 2 ja § 174 p-le 7 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
31. mai 2006. a otsuse A. L.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi ning saadab väärteoasja Harju
Maakohtule uueks arutamiseks.
Ott Järvesaar
Jüri Ilvest
Eerik Kergandberg