3-2-1-117-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-117-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. november 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

S OÜ hagi J. M, J. M (pankrotis) ja M. P vastu nõude

tunnustamiseks pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-369

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S OÜ kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja S OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat

Eerik Entsik ja vandeadvokaat Sven Sillar.

Kostja J. M (pankrotis).

Kostja J. M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Eva Tibar-Ðuvalov.

Kostja M. P (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

30. oktoober 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Sven Sillar. Istungit protokollis

Ragne Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2006. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata S

OÜ PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud hagi J. M (pankrotis) ja M. P vastu 364 243 krooni 94

sendi ulatuses nõude tunnustamiseks J. M pankrotimenetluses ja jäeti rahuldamata S OÜ

PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi J. M vastu 364 243 krooni 94 sendi suurusele nõudele

täitedokumendi tähenduse andmiseks ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale kohtule.

2. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada S OÜ-le 21. juunil 2006. a tasutud kautsjon 3643 (kolm tuhat kuussada

nelikümmend kolm) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. veebruaril 2005. a esitas S OÜ Tallinna Linnakohtule hagi J. M (pankrotis, edaspidi ka kostja I),

J. M (edaspidi ka kostja II) ja M. P (edaspidi ka kostja III) vastu, milles palus tunnustada J. M

(pankrotis) pankrotimenetluses hageja pandiga tagamata nõuet 511 253 krooni 50 senti.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus 7. oktoobril 2004. a kell 14.00 välja J. M

pankroti. Hageja esitas pankrotimenetluses tähtaegselt nõudeavalduse summas 511 253 krooni 50

senti, mis seisnes kahjus, mille J. M tekitas OÜ Jaani Ehitus juhatuse liikmena. 14. jaanuari 2005. a

nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude pankrotihaldur Raivo Piirla ja võlausaldaja M.

P, võlgnik J. M esitas nõudele kirjalikud vastuväited.

Hageja nõude aluseks on J. M poolt OÜ Jaani Ehitus juhatuse liikmena kahju tekitamine OÜ Jaani

Ehitus võlausaldajatele, sealhulgas hagejale. Vaatamata asjaolule, et OÜ Jaani Ehitus omakapital oli

negatiivne, jättis J. M kohtule esitamata OÜ Jaani Ehitus pankrotiavalduse ja kokku kutsumata OÜ

Jaani Ehitus osanike koosoleku. Juba OÜ Jaani Ehitus 1999. ja 2000. aasta majandusaasta aruannetest

tulenevalt oli OÜ Jaani Ehitus netovara (omakapital) langenud alla poole osakapitalist (osakapital oli

200 000 krooni) ja alla äriseadustiku (ÄS) §-s 136 kehtestatud omakapitali alammäära, s.o

1999. aastal oli OÜ Jaani Ehitus omakapital negatiivne 227 062 krooni ja 2000. aastal 1 761 731

krooni. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega ja osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega rikkus

J. M oluliselt võlausaldajate huve, kellelt J. M tellis jätkuvalt OÜ Jaani Ehitus nimel kaupu, kuigi

teadis, et negatiivse omakapitali tõttu ei ole osaühing suuteline kaupade eest tasuma. Hagejalt tellis

OÜ Jaani Ehitus kaupu 8. septembrist kuni 17. oktoobrini 2001. a.

Hageja rahalise nõude summast on hagejale tekitatud kahju suuruseks 147 009 krooni 56 senti.

Hageja väljastas 18. septembrist kuni 17. oktoobrini 2001. a. kaupu vastavalt OÜ Jaani Ehitus

tellimustele. J. M pidi teadma, et OÜ Jaani Ehitus varadest ei jätku tellitud kaupade eest tasumiseks,

kuid ta jätkas OÜ Jaani Ehitus majandustegevust ja kauba tellimist hagejalt, esitamata kohtule

pankrotiavaldust.

2. Lisaks on hageja omandanud nõudeid kostja vastu. Hageja sõlmis kolmandate isikutega nõude

loovutamise lepingud, millega hagejale loovutati järgmised kolmandate isikute OÜ-ga Jaani Ehitus

seotud nõuded:

1) Brygg & Maskin AS-i ja hageja 4. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega

hagejale loovutati nõue 170 323 krooni 16 senti. Nõue on tõendatud 151 085 krooni 50 sendi

ulatuses;

2) Kuldvillak OÜ ja hageja 4. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale

loovutati nõue 62 749 krooni 20 senti. Nõue on tõendatud 63 953 krooni 5 sendi ulatuses;

3) Teemu-E OÜ ja hageja 4. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale

loovutati nõue 32 476 krooni 19 senti;

4) Upitaja OÜ ja hageja 5. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale

loovutati nõue 6902 krooni 10 senti. Nõue on tõendatud 10 000 krooni 50 sendi ulatuses;

5) Auma Expo AS-i ja hageja 8. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale

loovutati nõue 73 377 krooni 95 senti;

6) AS-i Ehitustööriist ja hageja 8. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega

hagejale loovutati nõue 21 544 krooni 25 senti. Nõue on tõendatud 21 542 krooni 90 sendi ulatuses;

7) AS-i Valnes ja hageja 23. märtsil 2004. a sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hagejale

loovutati nõue 16 110 krooni 10 senti.

Loovutatud nõuete kogusumma on 364 243 krooni 94 senti. Nõuded tekkisid 2001. aastal, kui OÜ

Jaani Ehitus omakapital oli negatiivne ning J. M juhatuse liikmena oleks pidanud esitama OÜ Jaani

Ehitus pankrotiavalduse. J. M seadusest tulenevat kohustust ei täitnud ning see tõi kaasa

kolmandatele isikutele kahju tekitamise.

3. Kostja I ei tunnistanud hagi. Kostja leidis, et puuduvad eeldused kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks. Kahju hüvitamise eelduseks on hagejale kahju tekkimine, kostja õigusvastane tegevus

ja põhjuslik seos kahju ning kostja tegevuse vahel. Nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja.

Asjaolu, et äriühingu omakapital on negatiivne, ei ole samastatav kahjuga. Võlausaldajate nõuded

tekkisid OÜ Jaani Ehitus majandustegevuse käigus. OÜ-ga Jaani Ehitus seotud nõuded kostja vastu

summas 364 243 krooni ei ole juhatuse liikme poolt äriühingule ega võlausaldajatele tekitatud kahju.

Tuvastada tuleb kostja õigusvastane tegevus ja juhatuse liikmena hoolsuskohustuse rikkumine.

Sellekohaseid tõendeid hageja ei esitanud.

Kostja II ei tunnistanud hagi. Hagivalduses loetletud nõuete loovutamise lepingud ei ole nõude

aluseks, vaid tõendavad, et hageja on väidetavad nõuded omandanud. Hageja pidi selgitama, millest

tema esitatud nõuded koosnevad. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid kolmandate isikute nõuete

olemasolu pankroti väljakuulutamise ajal või hiljem. Hageja esitatud dokumentidest nähtuvalt

omandas hageja OÜ Jaani Ehitus võlausaldajatelt väidetavad nõuded OÜ Jaani Ehitus vastu. Ka

juhul, kui kolmandate isikute nõuded oleksid sissenõutavad, on hageja need omandanud

vabatahtlikult, hagejale ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel kahju ning hageja nõue ei saa olla

suunatud kahju hüvitamisele.

Kostja III ei tunnistanud hagi. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise lepingute punkti 1.2

kohaselt on omandatud nõuded kas OÜ Jaani Ehitus põhivõlgnevus või OÜ Jaani Ehitus ja/või J. M

põhivõlgnevus loovutajale. Nõude loovutamise lepingute lisade kohaselt ei olnud J. M teenuste või

kaupade ostja ning seetõttu ei olnud ta loovutajale võlgu. Selles osas omandas hageja kehtetu nõude.

OÜ Jaani Ehitus kustutati äriregistrist 19. veebruaril 2002. a. TsK § 241 lg 1 p 3 kohaselt lõppes OÜ

Jaani Ehitus kohustus loovutaja ees võlgniku registrist kustutamisega ning võlasuhte lõppemise tõttu

enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist ei saanud hageja omandada võlausaldaja õigusi.

Põhikohustuse lõppemise tõttu on lõppenud ka kõrvalnõuded. Nõude loovutamise lepingute p 1.2

kohaselt omandas hageja kehtetud nõuded. Nõude loovutamise lepingu kui käsutustehingu ese peab

olema täpselt ära näidatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 165 kohaselt võib tulevikus tekkivaid ja

tingimuslikke nõudeid loovutada, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Nõude

loovutamise lepingute tekstist ei selgu, kes on tegelikult võlgnik - kas OÜ Jaani Ehitus ja/või J. M -

ning millisesse võlasuhtesse hageja astus. Samuti ei tulene lepingutest, et hageja omandas

loovutamise hetkel tekkinud seadusest tuleneva kahju hüvitamise nõude J. M vastu. Kui loovutati

tulevikus tekkiv kahju hüvitamise nõue, siis VÕS § 165 järgi pidi olema nõue piisavalt määratletav.

Esitatud nõude loovutamise lepingud nimetatud tingimustele ei vasta.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 2. juuni 2005. a otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet

J. M pankrotimenetluses teises järgus summas 147 000 krooni 56 senti. Kohtukulud jättis kohus

hageja kanda.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud kahju tekkimine hagejale tasumata arvete kujul

summas 147 009 krooni 56 senti (tl-d 77 - 88), kuna nimetatud nõue oli hagejal äriühingu vastu ning

äriühingul vara nõude rahuldamiseks ei jätkunud. Juhul, kui J. M ei oleks seadusest tulenevat

kohustust rikkunud ja oleks esitanud kohtule äriühingu pankrotiavalduse, ei oleks hagejal nõudeid

äriühingu vastu tekkinud. J. M rikkus ÄS §-st 176 ja § 180 lõikest 51 tulenevat kohustust OÜ Jaani

Ehitus ees. Seega on tuvastatud kostja kohustuste rikkumine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju

vahel: arved väljastati hagejale 20. septembrist 25. oktoobrini 2001. a, OÜ Jaani Ehitus

pankrotimenetlus algatati 20. detsembril 2001. a, pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu pankrotti

välja kuulutamata 13.veebruaril 2002. a. Nimetatud asjaoludest nähtub, et OÜ Jaani Ehitus

pankrotimenetlus oli vältimatu ning J. M ostis hagejalt kaupa olukorras, kus osaühing oli

maksejõuetu ja ostetud kauba eest ei suudetud tasuda. Kohus ei tuvastanud J. M süü puudumist (TsK

§ 227). Põhjendatud ei ole seisukoht, et hagejal lasus kohustus kontrollida enne tehingute tegemist

OÜ Jaani Ehitus majanduslikku seisu.

Hagi 364 243 krooni 94 sendi suuruse nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, arvestades

kohustuse eripära. Võlausaldajate nõude alus tuleneb ÄS § 187 lõikest 2 ning tegemist on eelkõige

juhatuse liikmelt kahju väljanõudmisega. J. M pole juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale

364 243 krooni 94 senti kahju tekitanud. Nimetatud nõude tunnustamine J. M pankrotimenetluses

kahjustab oluliselt J. M võlausaldajate huve.

5. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas,

milles hagi jäeti rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada.

Kostja II esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, milles

hagi osaliselt rahuldati, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

6. 3. novembri 2005. a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus linnakohtu otsuse ja saatis

tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7. 21. märtsi 2006. a otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel

arvestada, et hageja on esitanud nõude nii PankrS § 104 lg 2, s.o kostja II vastu, kui ka PankrS § 106

lg 1 alusel, s.o kostja I ja kostja III vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2006. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue

otsuse, millega rahuldas osaliselt J. M (pankrotis) ja M. P vastu PankrS § 106 lg 1 alusel ning J. M

vastu PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi. Ringkonnakohus tunnustas hageja nõuet J. M

pankrotimenetluses summas 147 009 krooni 56 senti teise järgu nõudena. Samuti tunnustas

ringkonnakohus, et J. M suhtes on nõuete nimekirjal hageja esitatud nõude 147 009 krooni 56 sendi

ulatuses täitedokumendi tähendus. Ülejäänud 364 243 krooni 94 sendi suuruses osas jättis

ringkonnakohus rahuldamata nii PankrS § 106 lg 1 kui ka § 104 lg 2 alusel esitatud hagi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei eristanud linnakohus ei otsuse põhjenduses ega selle

resolutsioonis erinevate kostjate vastu esitatud nõudeid, kuigi tegemist oli erineval õiguslikul alusel

esitatud nõuetega, mille rahuldamise tagajärjed on erinevad. Samas on esitatud hagide esemed ja

alused sarnased ning linnakohus jõudis sisult õigele järeldusele, et hagi alusena esiletoodud asjaolud

võimaldavad mõlemal eespool kirjeldatud alusel esitatud nõuded rahuldada 147 009 krooni 56 sendi

ulatuses. Apellatsioonkaebused ei anna alust selles osas linnakohtu poolt hagi alusena nimetatud

asjaolude ja hagi eseme põhjendatuse kohta tehtud järeldusi tühistada.

Kostja I ja kostja III otsust ei vaidlustanud. Seega olid isikud, kes on kostjateks PankrS § 106 lg 1

alusel esitatud nõude suhtes, hagi osaliselt rahuldava otsusega nõus. TsMS § 651 lg 1 kohaselt

kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Selle sätte mõttest tulenevalt ei ole

ringkonnakohtul alust tühistada linnakohtu otsuse järeldust, mille kohaselt hageja poolt J. M

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet tuleb teise järgu nõudena tunnustada summas 147 009

krooni 56 senti.

Hageja on vaidlustanud otsuse motiive 147 009 krooni 56 sendi suurust nõuet puudutavas osas.

Esimese astme kohus rahuldas hageja nõude selles osas, leides, et J. M rikkus OÜ Jaani Ehitus

juhatuse liikme kohustusi, kui ei esitanud äriühingu nimel pankrotiavaldust, ja põhjustas sellega

hagejale kahju. Seda järeldust hageja, pankrotihaldur ega M. P ei vaidlustanud. Selle tuvastamisel,

kas J. M rikkus juhatuse liikme kohustusi ka mingite muude hageja poolt väidetavate tegude või

tegemata jätmistega, ei ole asja lahendamiseks tähtsust. Kui hagi on esitatud mitmel erineval alusel ja

kohus rahuldab selle neist ühel, siis ei ole asja lahendamiseks vajalik käsitleda otsuses ka kõiki teisi

aluseid.

Võlgnik J. M, kes on kostjaks PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud nõude suhtes, vaidlustas otsuse hagi

rahuldavas osas. Kaebuse väited ei anna alust tühistada linnakohtu otsuse järeldust, mille kohaselt

kohus pidas hageja esitatud nõuet 147 009 krooni 56 sendi ulatuses põhjendatuks. Esimese astme

kohtu menetluse ajal kehtinud TsMS § 296 lg 1, § 319 lg 2, § 313 lg 1 p 5 ja § 73 lg 1 koosmõjust

tulenesid apellatsioonimenetluse piirid; nende kohaselt ei võinud apellant apellatsioonkaebuses

tugineda asjaoludele, millele ta esimese astme kohtu menetluses ei tuginenud. Seega jäävad

tähelepanuta kaebuse väited kavatsuste kohta omakapitali taastamiseks ja võlgniku maksejõuliseks

muutmiseks. Oma järeldust kostja kui OÜ Jaani Ehitus juhatuse liikme poolt juhatuse liikme

kohustuse rikkumise (pankrotiavalduse esitamata jätmise) ja sellega põhjustatud kahju kohta on

linnakohus otsuses piisavalt põhjendanud.

Linnakohus jõudis õigele sisulisele lõppjäreldusele selles, et hageja nõude tunnustamiseks 364 243

krooni 94 sendi ulatuses ei ole alust. Ringkonnakohus ei nõustunud selles osas otsuse põhjendusega,

nagu oleks tegemist võlausaldajate isiklike nõuetega, mida ei saanud loovutada. Tegemist on rahaliste

nõuetega, mille loovutamine ei ole seadusest tulenevalt keelatud ja mille puhul ei teki ka küsimust

kohustuse sisu muutmisest täitmise korral teisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1). Samas ei võimalda

hagi alusena esitatud asjaolud hagi rahuldamist. Hagiavalduse kohaselt on selles osas tegemist

hagejale loovutatud nõuetega, kusjuures nõude alusena on hageja tuginenud üksnes asjaolule, et

nõuded on võlgniku teised võlausaldajad talle loovutanud, tuues välja, millal ja millises suuruses

nõue talle loovutati. Hageja ei ole esile toonud, mis asjaoludel ja millisel alusel ning kelle vastu on

nõuded tekkinud. Sellele asjaolule juhtisid esimese astme kohtu menetluses oma vastuväidetes hagile

tähelepanu nii kostja I kui ka kostja II, kuid sellele vaatamata ei ole hageja esitanud faktilisi

asjaolusid, millest nõude alus tuleneks. Nõude loovutamine iseenesest ei anna alust hagi

rahuldamisele. Hageja peab põhjendama ja tõendama, et talle loovutatud nõuded on ka tegelikult

olemas. Hageja ei ole esile toonud mingeid faktilisi asjaolusid, mis võiksid olla aluseks järeldusele

nõuete olemasolust. Juba ainuüksi sellest tulenevalt ei saa rahuldada taotletud ulatuses ei PankrS

§ 106 lg 1 alusel J. M (pankrotis) ja M. P vastu esitatud nõuet ega ka PankrS § 104 lg 2 alusel

isiklikult võlgniku vastu esitatud nõuet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jääb ebaselgeks ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja

esile toonud, mis asjaoludel ja millisel alusel ning kelle vastu on hagejale loovutatud nõuded

tekkinud. Hageja on hagiavaldusele lisanud lisaks nõude loovutust kinnitavatele dokumentidele ka

dokumendid, mis kinnitavad nõude olemasolu (tl-d 21-76). Nimetatud nõuete olemasolu on välja

selgitanud ka OÜ Jaani Ehitus pankrotihaldur (tl-d 169-173). Seega vastas esitatud hagi

hagiavaldusele esitatavatele nõuetele.

Tallinna Linnakohus on sisuliselt tuvastanud nõuete eksisteerimise ja ükski menetlusosaline ei ole

seda vaidlustanud. Seega on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 651 lg-t 1, ületades

apellatsioonkaebuse piire. Kokkuvõttes on ringkonnakohus menetlusnorme rikkudes eiranud toimikus

olevaid tõendeid.

10. Kostja II leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Ülejäänud kostjad ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

11. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti rahuldamata S OÜ PankrS § 106 lg 1

alusel esitatud hagi J. M (pankrotis) ja M. P vastu 364 243 krooni 94 sendi ulatuses nõude

tunnustamiseks J. M pankrotimenetluses ja PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi J. M vastu 364 243

krooni 94 sendi suurusele nõudele täitedokumendi tähenduse andmiseks ning saata asi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

13. Hageja väitis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, kui ta

heitis hagejale ette, et see ei ole esile toonud talle loovutatud nõuete aluseks olla võivaid faktilisi

asjaolusid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on nii kostja I kui ka kostja II esitanud esimese astme

kohtus vastuväite, et hageja ei ole esile toonud seda, mis asjaoludel ja millisel alusel ning kelle vastu

on nõuded tekkinud.

Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu

otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme

kohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidete kohta (vt selle kohta nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06 (RT III 2006, 37, 313),

14. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-03 (RT III 2003, 35, 364), 7. novembri 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-03 (RT III 2003, 34, 356) ja 1. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

29-03 (RT III 2003, 12, 118)).

Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Seega oli ringkonnakohtul

õigus ja kohustus analüüsida ka kostjate I ja II nimetatud vastuväidet. Ringkonnakohus ei ole seega

rikkunud TsMS § 651 lg-t 1 ega ületanud apellatsioonkaebuse piire.

14. Järgnevalt kontrollib kolleegium kassatsioonkaebuse väidet hagi aluse kohta.

Ringkonnakohus märkis, et hageja ei ole talle loovutatud nõuete puhul esile toonud mingeid faktilisi

asjaolusid ja seda, millisel alusel ning kelle vastu on nõuded tekkinud.

Asja materjalide kohaselt (tl-d 4-11, 77-88) on hageja hagi alusena tuginenud sellele, et J. M tekitas

hagejale kahju OÜ Jaani Ehitus juhatuse liikmena sellega, et ta jätkas hagejalt kaupade tellimist,

teades, et osaühingul ei jätku raha tellitud kaupade eest tasumiseks. Samuti oli kaupade tellimise

hetkel osaühingu omakapital negatiivne. Hageja on nimetanud perioodi (18. september 2001. a kuni

17. oktoober 2001. a), millal hageja osaühingule kaupa väljastas, ning kahju suuruse. Tõenditena on

hageja lisanud kauba saatelehed ja arved. Kohtud on lugenud nii hagi aluse kui ka esitatud tõendid

piisavaks, et vaidlus õiguslikult kvalifitseerida ja hagi rahuldada.

Loovutatud nõuete korral on hageja hagis märkinud, et nõuded tekkisid 2001. aastal, kui OÜ Jaani

Ehitus omakapital oli negatiivne ning J. M juhatuse liikmena oleks pidanud esitama OÜ Jaani Ehitus

pankrotiavalduse. Ka on hagis märgitud, et J. M seadusest tulenevat kohustust ei täitnud ning see

tekitas kolmandatele isikutele kahju. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuete loovutamise lepingud,

millest nähtub, et hagejale on loovutatud nõuded OÜ Jaani Ehitus ja/või J. M vastu võlgnevuse tõttu

kaupade ja teenuste müügi eest. Samuti on hagiavaldusele lisatud arved ja saatelehed, mille järgi on

loovutatud nõuete esialgsed omajad OÜ-le Jaani Ehitus kaupu väljastanud/teenuseid osutanud.

Linnakohtu menetluses on hageja kohtuistungil väitnud: "...kõigil võlausaldajatel tekkis kahju

hüvitamise nõude õigus sarnastel alustel kui hagejal, seepärast ei soovitud iseseisvalt kohtusse

pöörduda ja selle asemel nõuded võõrandati hagejale. Meie nõude alus on sama, mis teistel

võlausaldajatel, kes oma nõuded hagejale võõrandasid..." (tl 192). Samuti on hageja esindaja samal

kohtuistungil leidnud: "Hagejale loovutati kahju hüvitamise nõuded. Esitatud arved näitavad seda,

kui palju vähenes vara võlanõudjatel seoses tasumata arvetega. Kahju hüvitamise nõue tuleb

arvetest..." (tl 193). Lisaks on hageja esindaja väitnud järgmist: "...soovin esitada täiendavad tõendi

ajutise pankrotihalduri aruande lisa 8, kus on J. M allkiri. Aruandes on viidatud kostja võlgnevustele

võlausaldajate ees ning välja on toodud kõik äriühingud, kellelt hageja on omandanud nõude

nõudeloovutamise lepingu alusel." (Tl 203.) Linnakohus võttis selle dokumendi tõendina asja juurde,

vt tl 198.

15. Tsiviilkohtumenetluses on asjaolude esitamine poolte kohustus. See nõue tulenes varasema TsMS

§ 229 lg-st 2, mille kohaselt, kui asi ei riiva avalikku huvi, võib kohus rajada otsuse üksnes asjaolule,

mille pool ise esitas asja läbivaatamisel. Sama nõue on sätestatud ka alates 1. jaanuarist 2006. a

kehtiva TsMS § 5 lõikes 1, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest.

16. Hageja on põhjendanud haginõuet talle loovutatud nõuete osas sellega, et loovutatud nõuete

omajatel tekkis kahju samadel alustel, mis hagejal. Hagejal endal kahju tekkimist on hageja

põhjendanud väitega ning tõenditega selle kohta, et kahju tekkis kaupade müümisel (ja nende eest

tasumata jätmisel) hagis näidatud perioodil, mil J. M teadis, et OÜ-l Jaani Ehitus ei jätku raha nende

eest tasumiseks ja et osaühingu omakapital on negatiivne. Loovutatud nõuete osas on viidatud sellele,

et nõuded tekkisid perioodil, mil OÜ Jaani Ehitus omakapital oli negatiivne. Kohtuistungil viitas

hageja sellele, et loovutatud nõuete alus on sama, mis tema enda nõudel.

Kolleegiumi arvates on hageja selliste väidetega esitanud korraga nii hagi õigusliku põhjenduse (mis

hagi alusesse ei kuulu) kui ka hagi alusesse kuuluvad faktiväited. Hagiavalduses ja kohtuistungil

heidab hageja sama käitumist J. Mikopile ette ka loovutatud nõuete puhul. Seega on nähtav hageja

seisukoht, et esitatud tõenditega on soovitud tõendada J. M poolt OÜ Jaani Ehitus pankrotieelses

seisundis kaupade ostmise jätkamisega ja nende eest tasumata jätmisega võlausaldajatele kahju

tekitamist ning sellekohaste nõuete loovutamist hagejale.

Eeltoodu alusel jõuab kolleegium järeldusele, et hageja on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

piisavas ulatuses välja toonud, et kohtul oleks võimalik neid ja esitatud tõendeid hinnates vaidlus

lahendada. Varasema TsMS § 154 lg 1 ei nõudnud hagi aluse täiendamiseks esitatud asjaolude

esitamist hagiavalduse vormis. Sama põhimõte on sätestatud ka alates 1. jaanuarist kehtiva TsMS

§ 376 lg 5 p-s 1, mille kohaselt hagi muutmiseks ei loeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete

täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kui kohtule

jäid ebaselgeks mõned üksikküsimused (nt see, miks loovutuslepingutes nimetatud summad ning

arvetelt nähtuvad summad alati ei kattu), tulnuks selle kohta esitada hagejale täpsustavaid küsimusi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vaidlus loovutatud nõuete osas sisuliselt lahendada.

17. Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, et kostja II esindaja on linnakohtu istungil esitanud

arvamuse, et hagejale ei ole loovutatud kahju hüvitamise nõue, vaid arvetest tulenevad varalised

nõuded (tl 193). Linnakohus ei ole seda väidet oma otsuses selgesõnaliselt analüüsinud. Samuti ei ole

seda teinud ringkonnakohus oma otsuses, leides, et hagi alusena esitatud asjaolud ei võimalda hagi

rahuldamist.

18. Kolleegiumi arvates võib hagejale loovutatud nõuete korral tegemist olla kahju hüvitamise nõuete

loovutamisega, kui kohus tuvastab lepingupoolte sellekohase tahte. Sellisele tahtele võib viidata

nõuete loovutamise aeg - pärast OÜ Jaani Ehitus ja J. M pankroti väljakuulutamist. Samuti võib

sellele viidata loovutamislepingute sõnastus, sest enamikus neist viidatakse sellele, et hagejale

loovutatakse OÜ Jaani Ehitus ja/või J. M võlgnevus loovutaja ees.

Sisuliselt saab ringkonnakohus nimetatud küsimust asja uuel läbivaatamisel hinnata siis, kui see

mahub apellatsioonkaebuse piiridesse või kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja

teeb uue otsuse, millega ei saadeta asja tagasi esimese astme kohtusse uueks arutamiseks.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu