3-2-1-94-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-94-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. november 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. S hagi A. P vastu 154 280 krooni 75 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. S kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Aivar Pilv.

Kostja A. P (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Andres Past.

Asja läbivaatamise kuupäev

9. oktoober 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti. Istungit

protokollis Ragne Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2006. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada A. S kassatsioonkaebuselt 1. juunil 2006. a tasutud kautsjon 1542 (üks tuhat

viissada nelikümmend kaks) krooni 80 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. S esitas 4. mail 2004. a Harju Maakohtule hagi A. P vastu pooltevahelistest laenulepingutest

tuleneva 154 280 krooni 75 sendi saamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2004. a tagaseljaotsusega hagi.

3. 23. detsembril 2004. a esitas kostja maakohtule taotluse menetluse taastamiseks ja kohus taastas

asja menetluse. Kostja 14. veebruari 2006. a kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja palus hagi

rahuldada tagaseljaotsusega, sest kohtuistungi toimumise aeg oli kostjale teada ligi viis kuud enne

selle toimumist ning kostja istungile ei ilmunud.

4. Harju Maakohus rahuldas 27. veebruari 2006. a tagaseljaotsusega hagi. Tagaseljaotsuse kohaselt ei

ole kostja põhjendanud, et tal oli eelistungilt puudumiseks seaduslik takistus. Kostjale oli

kohtuistungi aeg ja koht allkirja vastu teatavaks tehtud juba 22. septembri 2005. a eelistungil.

Maakohus ei pidanud kostja esindaja väidetavat välislähetust seaduslikuks takistuseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 mõttes. Kostja esindajal oli piisavalt võimalusi

aja planeerimiseks ning kostjal oli piisavalt võimalusi vajadusel uue esindaja leidmiseks. Kostja ei

ole esitanud ühtegi põhjendust kohtuistungile ilmumata jätmise kohta. Arvestada tuleb ka seda, et

eelmenetluses rahuldas maakohus 29. novembril 2004. a hagi tagaseljaotsusega, sest kostjal ei olnud

eelistungilt puudumiseks seaduslikku takistust.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt ei kontrollinud maakohus tagaseljaotsuse

tegemise eeldusi ning kohtuostus on õiguslikult põhjendamata. Tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud

vajadust, sest kostja esindaja osales eelistungil, esitades hagile vastuväiteid, ja kostja õiguslik

positsioon oli kohtule teada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2006. a otsusega tühistati maakohtu tagaseljaotsus ja saadeti asi

läbivaatamiseks samale maakohtule.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus õige, sest tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei

olnud täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust,

kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda

põhistanud. Kostja esitas 13. veebruaril 2006. a taotluse palvega lükata 14. veebruarile määratud

kohtuistung edasi, kuna tema esindaja viibib sel ajal välislähetuses Läti Vabariigis. Seega ei olnud

maakohtul alust tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja teatas enne kohtuistungit kohtule ilmumata

jätmise põhjusest ja taotles selle edasilükkamist. Kostja kasutas TsMS § 217 lg 1 järgi võimalust

osaleda menetluses esindaja kaudu.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on teinud eelmenetluse toiminguid puudulikult. Maakohus

nõudis küll kostjalt kirjalikku vastust hagile, kuid määras samas asja kuulamisele, kuigi kostja

tähtajaks ei vastanud. 29. novembri 2004. a tagaseljaotsuse tegi maakohus põhjusel, et kostja ei

ilmunud eelistungile. Menetluse taastamisel rikkus maakohus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS

§ 203 lg-t 2, mille kohaselt oli kohtul kohustus nõuda kostjalt kõike asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalikku. Kui kohus oleks selle nõude täitnud, ei oleks tekkinud asja edasisel

menetlemisel olukorda, kus menetluse jooksul esitatakse pidavalt kirjalikke tõendeid. Toimikust ei

nähtu, et maakohus oleks võtnud kõigi esitatud tõendite kohta seisukoha või nende vastuvõtmisest

keeldunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi arutamiseks

samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Hageja arvates leidis ringkonnakohus vääralt, et asjas tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud

täidetud. Kostja on püüdnud menetlust venitada, rikkudes sellega hageja õigusi. Kostja ei ilmunud

kohtuistungile, kuigi selle toimumise aeg oli talle 4,5 kuud ette teada. Kostja teatas oma esindaja

äraolekust (13.-15. veebruar 2006. a) alles tema komandeeringusse mineku päeval. Samuti pole

kostja esitanud senimaani tõendeid selle kohta, et tema esindaja oli töölähetuses Lätis ja Leedus.

Kostja taotles põhjendamatult kohtuistungi edasilükkamist, viidates oma esindaja äraolekule.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja kasutas esindajat vaid 26. aprilli 2005. a eelistungil

ning osales varem ja ka pärast viidatud kuupäeva menetluses isiklikult. Samuti on maakohus

kohustanud kostjat isiklikult kohtusse ilmuma. Ringkonnakohus tugines valesti TsMS § 413 lg 3 p-

le 2 ja jättis tähelepanuta, et kostjal puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

Kostja teatas, et kohtuistungile ei saa ilmuda tema esindaja, mitte aga tema ise.

Väär on ringkonnakohtu järeldus, et maakohus on teinud eelmenetluse toiminguid puudulikult. Kostja

ei vastanud maakohtule kohtu määratud tähtpäevaks (11. juuniks 2004. a). Kostja esitas viidatud

tähtpäevaks allkirjastatud venekeelse vastuse ning lisas sellele tõendi. Kuivõrd kostja oli vastuse

(olgugi et nõuetele mittevastava) ja omapoolse tõendi esitanud, siis ei pidanud maakohus õigesti

põhjendatuks tagaseljaotsuse tegemist ning määras asjas eelistungi. Maakohus andis kostjale

võimaluse esitada oma seisukohad ka kohtuistungil ning kostja tegi seda 22. septembril 2005. a.

Ringkonnakohus viitas küll õigesti, et maakohus ei ole kostjalt pärast menetluse taastamist kõiki asja

ettevalmistamiseks vajalikke tõendeid nõudnud, kuid jättis märkimata, kas see asjaolu võis kaasa tuua

väära kohtulahendi või rikkus kostja menetlusõigusi. Kostja oli oma õigustest ja kohustustest teadlik,

kuid eiras kohtu nõudeid, üritades menetlust venitada. Ringkonnakohus leidis ka põhjendamatult, et

maakohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud tõendite vastuvõtmise kohta, jättes konkretiseerimata,

milliseid tõendeid ta silmas peab. Pärast 22. septembri 2005. a istungit esitatud täiendava tõendi

võttis maakohus asja materjalide hulka, sest hageja sellele vastuväidet ei esitanud. Seega ei rikkunud

maakohus menetlusõiguse norme.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik.

9. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 420 lg 2 sätestab, et kui pärast menetluse taastamist tehakse

kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes

tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Ringkonnakohus tühistas kostja

apellatsioonkaebuse alusel maakohtu tagaseljaotsuse ja saatis asja läbivaatamiseks samale kohtule,

leides, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud ning eelmenetluse toiminguid on tehtud

puudulikult.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 kohaselt teeb kohus juhul, kui kostja ei ilmu asja

arutamiseks määratud kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab

asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tagaseljaotsuse tegemist kostja kohtuistungile

ilmumata jätmise korral reguleerib TsMS § 413. Viidatud paragrahvi 1. lõige sätestab, et kui hageja

taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse, et kostja võttis hageja esitatud faktilised väited omaks.

Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust muu hulgas juhul, kui kostja on teatanud

kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Vaidlusaluse

asja lahendamisel on oluline selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja kas ta on seda põhistanud.

13. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei

saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seega ei sätesta seadus

mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus

hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

Kostja palus 13. veebruaril 2006. a Harju Maakohtusse saabunud taotluses 14. veebruarile 2006. a

määratud kohtuistungi edasilükkamist selle tõttu, et tema lepinguline esindaja viibib istungi ajal

välislähetuses Läti Vabariigis. Ringkonnakohus on jätnud sisuliselt hindamata, kas kostja esindaja

põhjusi kohtuistungilt puudumiseks saab pidada TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuvateks. Otsustades

kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemise põhjendatuse üle, tuli ringkonnakohtul samuti kaaluda, kas

kostja on taotluses oma väidet põhistanud. Väite põhistamise mõiste on esitatud TsMS §-s 235. Selle

sätte kohaselt loetakse väite põhistamiseks kohtule väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks

kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või

mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule lepingulise esindaja välislähetuses

viibimist kinnitavaid tõendeid, ega asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata tema väite põhistatust.

Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS §-le 345, mis sätestab kohtuistungile kutsutud

menetlusosalisele, kes ei saa kohtusse ilmuda, nõude, et ta peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja

kohtusse ilmumise takistust põhistama.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 ei kohusta kohut menetlusosalise kohtusse ilmumata

jätmise korral tegema tagaseljaotsust, vaid üksnes annab selleks võimaluse. Samas nähtub toimikus

olevast kohtuistungile kutsutud isikute nimekirjast, et kostja oli teadlik 14. veebruaril 2006. a

toimunud kohtuistungist ning teda oli teavitatud tema suhtes tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.

Kostja on kinnitanud eeltoodut oma allkirjaga (tlk 59). Taotledes kohtuistungi edasilükkamist oma

lepingulise esindaja puudumise tõttu, pidi kostja arvestama ka võimalusega, et kohus ei loe taotlust

põhistatuks. Vältimaks võimalust, et tema suhtes võidakse teha tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada

vajalikku huvi oma taotluse lahendamise vastu ja ilmuda ise kohtusse. Lepingulise esindaja

kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks

TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik istungil osaleda.

15. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja taotlus oli põhistatud, ning

võtta selle alusel poolte väiteid ja vastuväiteid kaaludes seisukoht, kas tagaseljaotsuse tegemiseks on

eeldused täidetud. Kui tuvastatud asjaolude järgi on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, ei

oma tähendust poolte väited ja vastuväited seonduvalt eelmenetluse toimingute tegemisega.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik