3-4-1-8-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-8-06

Otsuse kuupäev

2. november 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull ja

Jüri Põld

Kohtuasi

Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja

275 põhiseadusega vastuolus olevaks

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-733

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Halduskohtu taotlus.

2. Tunnistada Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks 1999. aasta 5. märtsist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseliidu Tallinna Maleva pealik andis 9. märtsil 2006. aastal käskkirja nr 78-P (edaspidi

Kaitseliidu käskkiri), millega kustutati Raigo Sõlg Tallinna Maleva Akadeemilise malevkonna

nimekirjast Kaitseliidu 1934. a kodukorra (edaspidi kodukord) § 71 (Kaitseliidu huvidele kahju

toomine) ja § 275 (ebaviisakas esinemine) rikkumise eest. Käskkirjas nenditakse, et rikkumine

seisnes 26. veebruaril 2006. a portaalis Delfi kaitseliitlasena esinedes avaliku sõimu avaldamises

kaitseministri aadressil.

2. R. Sõlg esitas 9. märtsi 2006. a käskkirja peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

Kaitseliidu käskkirja tühistada. Ta palus jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a

määruse nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis" (edaspidi Vabariigi Valitsuse 1992. a

määrus) p-ga 6 kinnitatud kodukorra §-d 71 ja 275, kuna need on põhiseadusega (edaspidi PS)

vastuolus.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 22. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-733 R. Sõle kaebuse

ja tühistas Kaitseliidu käskkirja. Samas jättis halduskohus kohaldamata Vabariigi Valitsuse 1992. a

määruse p-ga 6 kinnitatud kodukorra §-d 71 ja 275, tunnistades need põhiseadusega vastuolus

olevaks ning algatas nende sätete suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

HALDUSKOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Halduskohus leidis, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole kooskõlas PS § 87 p-ga 6, kuna neil puudub

õiguslik alus.

Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse ja põhiseaduse rakendamise seaduse (edaspidi PSRS) § 2 alusel

kehtis kodukord kuni 5. märtsini 1999, mil jõustus Kaitseliidu seadus (edaspidi KaLS). Selle seaduse

§ 5 lõike 2 kohaselt pidanuks Vabariigi Valitsus andma uue määruse kodukorra kehtestamise kohta.

Kodukorra uue kehtestamisena ei saa käsitada Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrust nr 15

(edaspidi Vabariigi Valitsuse 2000. a määrus), millega kinnitati Kaitseliidu põhikiri. Samuti ei saa

delegatsiooninorm sanktsioneerida varem antud akte. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja on sellega

kooskõlas. Kaitseliit on andnud õigusvastase haldusakti, mis tuleb tühistada. Haldusakti ei muuda

õiguspäraseks ka asjaolu, et Kaitseliidu põhikiri sisaldab samasisulisi sätteid kui kodukorra §-d 71 ja

275, kuna akt ei ole antud mitte põhikirja, vaid kodukorra alusel.

5. Kaitseliit on seisukohal, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kodukord oli seaduslik enne Eesti okupeerimist ja Kaitseliidu likvideerimist 1940. aastal ning selle

taasjõustas otsese vajaduseta 1991. aastal oma otsusega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium.

Kodukord kehtib ka praegu, kuna seda pole seaduslikus korras tühistatud. 1995. aastal vastuvõetud

rahuaja riigikaitse seaduse § 26 lõige 2 seadustas Kaitseliidu põhikirja kehtimise. Kaitseliit ei nõustu

väitega, et kodukord kehtis Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse p 6 alusel või ka PSRS § 2 alusel

ainult kuni Kaitseliidu seaduse jõustumiseni 5. märtsil 1999. aastal. Kodukord kehtis ja kehtib ka

ilma Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse õigustühise kuuenda punktita ning ei muutunud kehtetuks

Kaitseliidu seaduse jõustumisega. Kodukord kehtib praegu niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus

põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega, ja seni, kuni seda ei ole tühistatud või

põhiseadusega kooskõlla viidud. Kaitseliidu seaduse § 5 lõige 2 ega muu õigusakt ei kohusta

Vabariigi Valitsust kinnitama uut Kaitseliidu kodukorda ega andma määrust seni kehtiva kodukorra

taaskehtestamiseks. Kaitseliidu seaduses ei olnud vaja sätteid kodukorra edaspidise rakendamise

kohta kuni Vabariigi Valitsuse määruse andmiseni, kuna selle küsimuse lahendas juba PSRS § 2.

6. R. Sõle arvates on Kaitseliidu 1934. a kodukord tervikuna nii formaalselt kui ka sisuliselt

põhiseadusega vastuolus, mistõttu Tallinna Halduskohus jättis kodukorra § 275 õigesti kohaldamata.

Põhiseadus nõuab, et avalik võim ei rakendaks isiku suhtes sanktsioone põhiseadusevastastest

õigusaktidest tulenevate keeldude ja kohustuste rikkumise eest. Seetõttu oleks vaidlustatud haldusakt

tulnud kodukorra §-s 275 sätestatud ebaviisaka ja ebakorrektse esinemise keelu rikkumise osas

tühistada isegi juhul, kui haldusakt oleks muus osas olnud õiguspärane.

Kodukorra §-d 71 ja 275 on asjakohased normid, mille põhiseadusepärasust tuleb hinnata. R. Sõle

suhtes on rikutud põhiseaduslikku õigust õiguskindlusele ja võimu teostamise seaduslikkusele (PS §-

d 10 ja 11), kaitsele riigi omavoli vastu (PS § 13) ning õigust kuuluda Kaitseliitu kui

mittetulunduslikku ühendusse (PS § 48).

Kodukord jäi pärast põhiseaduse jõustumist kehtima PSRS § 2 alusel. Kaitseliidu seaduse

vastuvõtmisega 8. veebruaril 1999 kehtestas põhiseadusejärgne seadusandja Kaitseliidu õigusliku

staatuse, organisatsiooni ja tegevuse suhtes täiesti uue regulatsiooni. Alates sellest hetkest kaotas

PSRS § 2 järgse legitiimsuse Vabariigi Valitsuse 1992. a määrus ja kodukord muutus nii formaalselt

kui ka sisuliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui põhiseaduse-eelne regulatsioon nägi ette, et

Kaitseliit juhindub oma tegevuses 1934. aastal kinnitatud kodukorrast, siis Riigikogu kehtestatud

KaLS § 5 lõige 2 sätestas, et Kaitseliit juhindub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse kinnitatavast

Kaitseliidu kodukorrast.

Vabariigi Valitsus ei ole kuni praeguse ajani täitnud temale KaLS § 5 lõikest 2 tulenevat kohustust

kehtestada uus kodukord ja tunnistada kehtetuks enne selle seaduse kehtestamist kehtinud kodukord.

Vabariigi Valitsus ei ole KaLS § 5 lõike 2 alusel sanktsioneerinud ka varem kehtinud kodukorda.

Seega puudub alates Kaitseliidu seaduse jõustumisest 5. märtsil 1999 kodukorral seaduslik alus.

Kuna KaLS § 5 lõige 2 näeb üheselt ette, et Kaitseliit juhindub Vabariigi Valitsuse kinnitatavast

kodukorrast, siis riivatakse Kaitseliidu seaduse jõustumise järel põhiseaduse-eelset kodukorda

rakendades oluliselt põhiseaduslikku õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet.

7. Õiguskantsler leiab, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole asjassepuutuvad normid ega ka vastuolus

põhiseadusega.

See, et Kaitseliidu põhikirja p 3.27 sisaldab samu sätteid kui kodukorra §-d 71 ja 275, ei muuda

haldusakti automaatselt õiguspäraseks, kuid nii Kaitseliidu põhikirja p 3.27 kui kodukorra § 71

annavad Kaitseliidu maleva pealikule õiguse oma otsusega kaitseliitlane samadel põhjustel

nimekirjast kustutada. Kaitseliidu põhikiri ja kodukord moodustavad ühtse õigusliku terviku, nende

reguleerimisalad on sarnased. Olukorras, kus korrektne õiguslik alus haldusakti andmiseks on

õiguskorras olemas ja nii haldusakti andjale kui ka adressaadile teada ning hõlpsasti leitav, ei pruugi

viide ekslikule õiguslikule alusele tuua vältimatu järelmina kaasa haldusakti sisulist õigusvastasust ja

tühistamist. Kaitseliidu põhikirja p 3.27 ja Kodukorra §-de 71 ja 275 vahel ei ole materiaalset

erinevust. Ei haldusakti andja ega ka adressaadi jaoks ole sisulist vahet, kumba neist õiguslikest

alustest konkreetsel juhul akti andmisel rakendatakse. Seega on haldusakt sisuliselt kontrollitav ning

haldusorgani tahe kohtule arusaadav.

Juhuks kui Riigikohus leiab, et vaidlustatud sätted on asjassepuutuvad, märgib õiguskantsler, et

kodukord ei ole kehtestatud KaLS § 5 lõike 2 alusel, vastav volitusnorm on täitmata. Kuni

delegatsiooni täitmiseni on kodukord kehtiv õigusakt tulenevalt PSRS §-st 2.

Kuna Kaitseliidu seadus ei näinud ette erisätteid kodukorra kooskõlla viimiseks, võib eeldada, et

seadusandja hinnangul oli kodukord selle seadusega materiaalses kooskõlas. Vabariigi Valitsus ei ole

korrektsel õiguslikul alusel kodukorda taaskehtestanud, mistõttu tuleb õiguslünga ületamiseks

kohaldada kodukorda kuni KaLS § 5 lõikes 2 ettenähtud volitusnormi täitmiseni.

Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 eesmärgiks ei olnud panna riigile kohustus kogu toimiv õigus

tagantjärele vastavate põhiseadusjärgsete riigivõimuorganite poolt sanktsioneerida.

Vabariigi Valitsuse 1992. a määrusele ega sellega kinnitatud kodukorra normidele ei saa laiendada PS

§ 87 p-s 6 sätestatud seadusliku aluse nõuet. Kodukorra kehtivuse üle otsustamisel tuleb lähtuda

PSRS § 2 lõikest 1. Kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole põhiseaduse ega põhiseaduse rakendamise

seadusega materiaalses vastuolus, neid norme ei ole tühistatud ega asendatud. Seega on tegemist

normidega, mis PSRS § 2 alusel kehtivad.

8. Justiitsminister on seisukohal, et vaidlustatud normid ei ole asjassepuutuvad ja märgib

alternatiivselt normikontrolli tulemusena ka seda, et need normid ei ole vastuolus PS § 48 lausega 1

ega PS § 87 p-ga 6.

Kaitseliidu seaduse jõustumisega kaasnenud kohustus anda § 5 lõike 2 alusel uus Kaitseliidu

kodukord ei toonud kaasa 1934. aastal kehtestatud kodukorra kehtetust. See, et Kaitseliidu seaduse

rakendussätted ei sisalda kindlat viidet kodukorra edasikehtimisele, ei välista kodukorra kehtivust

PSRS § 2 alusel. Seega puudub vastuolu PS § 87 p-ga 6. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2

sisustamisel on kodukorra kehtivuse eeldusteks, et kodukord on toimiv õigusakt, mis kehtib niivõrd,

kuivõrd ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega, ja kuni seda ei ole

tühistatud või ei ole viidud põhiseadusega täielikku vastavusse.

Õigusriigi printsiibist tulenevaid põhiväärtusi tuleb kaitsta kõige tõhusamal võimalikul moel.

Vabariigi Valitsuse tegevusetust uue kodukorra kehtestamisel ei saa õigustada, kuid samal ajal ei saa

olla ka olukorda, kus Kaitseliidu kui relvi valdava sõjaväelise organisatsiooni sisekord on

reguleerimata. Kaitstes kodukorda kui PSRS § 2 alusel õiguspäraselt kehtivat regulatsiooni,

kaitstakse ühtlasi ka põhiseadusega tagatavaid väärtusi, nagu õigusrahu, õiguskorra stabiilsus ja

õiguskindlus. Avaliku huvi seisukohast oleks kõige parem jätta kodukord kehtetuks tunnistamata.

Põhiseaduse §-s 48 sätestatud ühinemisvabaduse kaitsealasse kuulub ka kaebaja kui kaitseliitlase huvi

kuuluda avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse Kaitseliitu. Kodukorra §-d 71 ja 275, võimaldades

isiku Kaitseliidust välja arvata, riivavad PS §-s 48 sisalduvat põhiõigust kuuluda

mittetulundusühingutesse ja -liitudesse, kuid nimetatud riived on proportsionaalsed ja seega

põhiseadusega kooskõlas.

9. Kaitseminister nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega. Kodukorral puudub

seaduslik alus ning haldusakt on antud põhiseadusega vastuolus oleva õigusakti alusel. Mingil juhul

ei saa Vabariigi Valitsuse 2000. a määrust tõlgendada kodukorra kehtima jäämisena. Õiguskindluse

huvides tulnuks Vabariigi Valitsuse 1992. a määrus tunnistada kehtetuks tervikuna.

10. Kaitseväe juhataja nõustub Riigikohtule esitatud arvamuses Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et

Vabariigi Valitsuse 1992. a määrusega jõustatud 1934. a kodukord sai formaalselt kehtida kuni

Kaitseliidu seaduse jõustumiseni. Kaitseliidu seadus aga ei sisaldanud rakendussätet kodukorra kohta.

Samas ei ole halduskohus analüüsinud, milles seisneb kodukorra §-de 71 ja 275 sisuline vastuolu

põhiseadusega. Kaitseliidu põhikirja p 3.27 puhul on tegemist samasisulise sättega kui kodukorra §-d

71 ja 275. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 nõuab sisulise hinnangu andmist akti põhiseadusele

vastavusele. Kodukorra peamine eesmärk on määratleda kaitseliitlaste õigused ja kohustused

osalemisel Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni

tegevuses. Seetõttu on oluline tagada Kaitseliidu tegevuse stabiilsus.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

11. Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86 kehtestatud ja Vabariigi Valitsuse

28. aprilli 1992. a määrusega nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis" kinnitatud kodukord

sätestab:

"§ 71 Kaitseliidu liikmeil, kes kaitseliidu põhikirja, kodukorra ja teiste määruste vastu eksivad, nende

peale pandud kohustusi korralikult ei täida või oma tegevusega kaitseliidu huvidele toovad kahju,

karistatakse distsiplinaarkorras või eemaldatakse nad kaitseliidust.

Eemaldamine kaitseliidust sünnib:

- nimekirjast kustutamise ja

- väljaheitmise näol.

Kaitseliidust eemaldamise õigus on maleva pealikul ja selle üksuse, kelle koosseisu karistatav

kaitseliitlane kuulub, juhatusel.

Juhatuse poolt vastuvõetud kaitseliidust eemaldamise motiveeritud otsused esitatakse kinnitamiseks

maleva pealikule.

Esituses peab olema tähendatud, kas eemaldamine sünnib nimekirjast kustutamise või väljaheitmise

näol.

[...]

§ 275 Käskude mittetäitmise, kaitseliitu kandvate mõtete, distsipliini ja kodukorra reeglite vastu

eksimiste, lodeva teenistuskohuste täitmise, ebaviisaka ja ebakorrektse esinemise ja käitumise eest

karistatakse kaitseliitlasi distsiplinaarselt käesolevas kodukorras määratud aluseil."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Otsuse esimeses osas vastab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsimusele, kas

Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja

275 on asjassepuutuvad. Otsuse teises osas analüüsib kolleegium seda, kas kodukord kehtib.

Kolmandas osas puudutab kolleegium ühinemis- ja sõnavabaduse reguleerimist seonduvalt

Kaitseliiduga.

I

13. Halduskohtus vaidlustatud käskkirja kohaselt eemaldati R. Sõlg Kaitseliidust ja kustutati

Kaitseliidu nimekirjast kodukorra § 71 (Kaitseliidu huvidele kahju toomine) ja § 275 (ebaviisakas

esinemine) rikkumise eest, mis vastavalt käskkirjale seisnes 26. veebruaril 2006. aastal portaalis Delfi

kaitseliitlasena esinedes avaliku sõimu avaldamises kaitseministri aadressil.

14. Tallinna Halduskohus, R. Sõlg, kaitseminister, kaitseväe juhataja ja Kaitseliit peavad R. Sõle

kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvateks normideks kodukorra § 71 ja § 275, mille järgi R. Sõlg

eemaldati Kaitseliidust ja kustutati selle nimekirjast. Õiguskantsler on aga seisukohal, et need sätted

ei puutu asjasse põhjusel, et kodukorra §-de 71 ja 275 ning Kaitseliidu põhikirja p 3.27 vahel pole

materiaalset erinevust. Analoogilisel seisukohal on ka justiitsminister.

15. Õiguskantsleri ja justiitsministri osundatud, Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrusega

nr 15 kinnitatud Kaitseliidu põhikirja p 3.27 sätestab:

"Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või

tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras

kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Väljaarvamise otsustab kaitseliitlase

vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks

maleva pealikule. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või

väljaheitmisena."

16. Kodukorra § 71 ja põhikirja p 3.27 materiaalne sisu on sätete sõnastuslikest erinevustest

hoolimata tõesti sarnane. Siit ei saa aga teha veel järeldust selle kohta, kas kodukorra §-d 71 ja 275

on või ei ole asjassepuutuvad.

17. Normide asjassepuutuvuse hindamisel ei saa piirduda ka nentimisega, et haldusorgan on isiku

suhtes tehtud otsuses vaidlustatavatele normidele viidanud. Lähtudes Riigikohtu varasemast

praktikast, saab asjassepuutuvateks lugeda üksnes neid norme, mis omavad otsustavat tähtsust

kohtuasja lahendamisel (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT

III 2001, 1, 1, p 10). Otsustavat tähtsust omavad kohtuasjas normid, millest lähtudes haldusasi oleks

tegelikult seaduse kohaselt tulnud lahendada. Enesepiirangu põhimõttest tulenevalt ei saa kohus

analüüsida kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele

vastavust (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-33-05

- RT III 2006, 10, 89, p 18). Asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis

vaatlusalust suhet või olukorda ka tegelikult reguleerib.

18. Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 1 järgi on Kaitseliidul põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt

Kaitseliidu sisemine korraldus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on Kaitseliidul kodukord, millega

kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise

asjaajamise kord.

19. Kaitseliidu seaduse § 31 lõige 6 sätestab:

"Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma

tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud

ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras."

20. Tulenevalt sellest sättest saab kohustusi rikkunud Kaitseliidu liikme Kaitseliidust välja arvata

põhikirja, mitte aga kodukorra alusel. Kuna kodukord ei saa KaLS § 31 lõike 6 järgi olla Kaitseliidust

välja arvamise aluseks, siis ei saa kodukorra § 71 olla käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas

ka asjassepuutuvaks Kaitseliidust välja arvamise alust sätestavas osas. Kaitseliidust välja arvamise

õigusliku alusena saaks asjassepuutuv olla Kaitseliidu põhikirja p 3.27, mida R. Sõle suhtes ei ole

kohaldatud ja mille põhiseadusepärasust halduskohus ja menetlusosalised pole kahtluse alla seadnud.

21. Kaitseliidu liikme kohustuste kehtestamine on KaLS § 5 lõikega 2 jäetud kodukorra reguleerida.

Kodukorra §-st 71, mis sätestab Kaitseliidust eemaldamise Kaitseliidu huvidele kahju toomise eest,

on otseselt tuletatav kohustus mitte kahjustada Kaitseliidu huve. Kuna R. Sõlg eemaldati Kaitseliidust

ja kustutati Kaitseliidu nimekirjast Kaitseliidule kahju toomise eest, siis on kodukorra § 71

asjassepuutuv osas, millest tuleneb nimetatud kohustus. Asjassepuutuvaks on ka R. Sõle suhtes

kohaldatud kodukorra § 275, millest on otseselt tuletatav kaitseliitlase kohustus esineda viisakalt ja

korrektselt.

II

22. Vaidlusalune kodukord on kinnitatud Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86.

Vabariigi Valitsus kinnitas 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi

kaitsesüsteemis" p-ga 6 nimetatud 1934. a kodukorra ja seda hakati uuesti rakendama. 5. märtsil

1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seaduse § 5 lõige 2 näeb ette, et Kaitseliidu kodukorra kehtestab

Vabariigi Valitsus. Praeguseks ajaks pole Kaitseliidu seaduses nimetatud kodukorda kehtestatud ja

R. Sõle suhtes kohaldati 1934. aastal kinnitatud kodukorda.

23. Halduskohus, R. Sõlg ja kaitseminister on seisukohal, et PSRS § 2 alusel kehtis kodukord kuni

5. märtsini 1999. aastal, mil jõustus Kaitseliidu seadus, mille § 5 lõike 2 kohaselt pidanuks Vabariigi

Valitsus andma uue määruse kodukorra kehtestamise kohta. Praegusel ajal pole aga uut kodukorda

kehtestatud ja seetõttu tunnistas halduskohus kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusevastaseks.

Õiguskantsler, justiitsminister ja Kaitseliit halduskohtu selle järeldusega ei nõustu ja on seisukohal, et

1934. a kodukord kehtib edasi tulenevalt PSRS §-st 2.

24. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 sätestab:

"Käesoleval ajal Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd,

kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need

kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse.

Vaidluse korral õigusakti vastavusest põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele otsustab

küsimuse Riigikohus."

25. Kolleegium märgib, et sellest üleminekuaja sättest ei saa teha järeldust, et enne põhiseaduse

jõustumist antud määrus jääb kehtima ka siis, kui pärast põhiseaduse jõustumist on jõustunud uus

seadus, mis näeb ette selle seaduse alusel määruse andmise.

26. Pärast põhiseaduse jõustumist vastu võetud seaduste puhul reguleerib seaduse ja määruse

vahekorda PS § 87 p 6, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tõlgendanud PS § 87 p 6 selliselt, et riigivõim on

kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadusega, vaid

ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Määruse kooskõla uue

seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle

delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada

kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei

pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud

määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on

see sõnaselgelt ette nähtud (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. oktoobri 1997. a otsus

asjas nr 3-4-1-2-97 - RT I 1997, 74, 1267; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. mai 2000. a

otsus asjas nr 3-4-1-5-00 - RT III, 2000, 13, 140, p 30). Seisukoht, et enne uue seaduse jõustumist

antud määrus jääb automaatselt kehtima ka pärast uue seaduse jõustumist, on vastuolus ka PS §-st 4

tuleneva võimude lahususe ja §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi printsiibiga.

27. Kaitseliidu seaduse § 42 sätestab:

"Vabariigi Valitsus viib Kaitseliidu põhikirja kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist

vastavusse Kaitseliidu seadusega."

Sellega on seadusandja ajutiselt sanktsioneerinud Kaitseliidu endise põhikirja rakendamise.

1934. aastast pärit kodukorra on aga seadusandja jätnud sanktsioneerimata. Seetõttu ei saa nimetatud

kodukorda pidada põhiseadusepäraseks alates 5. märtsist 1999, mil jõustus Kaitseliidu seadus.

28. Vabariigi Valitsus andis KaLS § 5 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel 13. jaanuaril 2000. aastal määruse

nr 15 "Kaitseliidu põhikirja kinnitamine", mille p 2 sätestab:

"Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 "Kaitseliidu kohast riigi

kaitsesüsteemis" (RT 1992, 18, 261) punktid 1 kuni 5 ning jätta punktist 6 välja sõnad "1931. aastal

kinnitatud "Kaitseliidu põhikirjast.""

Sama määruse p-ga 1 kinnitati uus Kaitseliidu põhikiri.

Sellega jäi Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 formaalselt kehtima osas, milles

1992. aastal kinnitati 1934. a kodukord ja otsustati hakata seda rakendama.

29. Kuna 1934. a kodukord oli 5. märtsil 1999. aastal Kaitseliidu seaduse jõustumisega juba

kehtivuse kaotanud, siis ei saanud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 osaline

kehtima jätmine tähendada seda, et Vabariigi Valitsus on uue Kaitseliidu seaduse alusel andnud

määruse, millega otsustati pärast selle seaduse jõustumist uuesti rakendada 1934. a kodukorda. Ka ei

viita Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrus nr 15 KaLS § 5 lõikele 2, mis on Kaitseliidu

kodukorra kinnitamise aluseks.

Seega piirdus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määruse nr 15 p 2 tähendus vaid Vabariigi

Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 formaalse kehtima jätmisega osas, millega oli

otsustatud rakendada 1934. a kodukorda.

30. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga

nr 86 kinnitatud kodukorra asjassepuutuvad sätted (§-d 71 ja 275) on alates 5. märtsist 1999, mil

jõustus Kaitseliidu seadus, vastuolus PS § 87 p-ga 6 ja tuleb tunnistada kehtetuks.

III

31. Tulenevalt KaLS §-st 2 on Kaitseliit kaitsejõudude osa ja samas ka vabatahtlik

riigikaitseorganisatsioon. Seega laienevad Kaitseliidule nii PS § 126 lõige 2 kui ka ühinemisvabadust

sätestav PS § 48. Kolleegium märgib, et Kaitseliidu eesmärke silmas pidades võib Kaitseliidu puhul

ühinemisvabadus olla tavaühingutega võrreldes piiratum. Kuna Kaitseliit on seaduse alusel tegutsev

avalik-õiguslik isik, siis peavad ühinemisvabaduse piirangud, sh ühingust väljaarvamine, olema

sätestatud seadusega. Samuti peaksid Kaitseliidu liikme sõnavabaduse piirangud olema PS § 45

kohaselt kehtestatud seadusega.

Märt Rask, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld