3-2-1-91-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-91-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. november 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OÜ M hagi R.E. M vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-

04-691

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ M kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ M (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Mati Senkel

Kostja R.E. M

Asja läbivaatamise kuupäev

2. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ M esitas 14. juunil 2004. a Tallinna Linnakohtusse hagi R.E. M vastu 20 868 krooni 30 sendi

saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Xxxxx x asuva korterelamu korteri nr x elanik ning hageja

hooldas seda maja. 9. mail 2003. a kolimise käigus mööbli vedamiseks lifti kasutades lõhkus kostja 1.

korruse liftiðahti uksed, mille tagajärjel tuli need välja vahetada. Liftiuste vahetus ja lifti endisesse

töökorda seadmine läks maksma 20 868 krooni 30 senti.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta ei ole liftiõnnetuses süüdi. Kostja ei kasutanud lifti

kolimiseks, vaid sisenes lifti isiklike asjadega. Lifti sisenemisel hakkasid lifti uksed sulguma, mida

kostja üritas takistada, pannes jala uste vahele, kuid lifti uksed ikkagi sulgusid selliselt, et kostja käes

olevad kokkupressitud papist plaadid jäid uste vahele. Kuigi kostja vajutas korduvalt lifti nupule,

uksed ei avanenud ja lift hakkas liikuma. Kostja leidis, et lift ei tohtinud hakata liikuma enne uste

lõplikku sulgumist. Liftile ei olnud tehtud nõuetele vastavat tehnilist kontrolli. Kostja ei vastuta

töökorras mitteoleva lifti eest. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka seetõttu, et ta

on nõudnud Xxxxx x maja elanikelt sisse lifti taastamise kulud. Tõendamata on nii kostja

õigusvastane tegu kui ka tema süü.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 3. oktoobri 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahju 20 868 krooni 30 senti ja kohtukulud 1750 krooni.

Linnakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud kostja kirjalikus vastuses esitatud väide, et kostja pani ka

oma jala lifti uste vahele, kuid uksed sulgusid sellele vaatamata. Majandusministri 1. juuli 2002. a

määruse nr 38 § 10 lg 5 p 1 ja § 11 lg 1 mõttes loetakse ðahtiuksed ja kabiiniuksed sulgunuks ning

kabiin võib hakata liikuma ka siis, kui uste paneelide vahele jääb väike vahe. Kuna tegemist oli uue

liftiga, siis ei tohtinud ðahtiukse paneelide vahe ja kabiiniukse paneelide vahe olla üle 6 mm. Kostja

ei ole tõendanud, et uste vahele jäänud plaadid olid rohkem kui 6 mm paksud. Samuti ei ole kostja

tõendanud seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja oli papist plaate ukse vahele jättes raskelt

hooletu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Linnakohus leidis, et lifti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tegemata jätmine ei anna alust hagi

rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et vaidlusalune sündmus toimus seetõttu, et lift ei olnud

tehniliselt korras. Lifti lõppkontrolli vastavussertifikaadist nähtub, et lift oli tehniliselt korras. Hagi

rahuldamist ei takista ka asjaolu, et osa majaelanikest on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud

hüvitanud. Tulenevalt VÕS §-st 1043 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus tühistas 26. aprilli 2006. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega

jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja kohtukulud.

6. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellele oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna vara, millele kahju tekitati, on

korteriomanike kaasomandis, saavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes

korteriomanikud. Hageja nõue ei ole ka teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue VÕS § 1041

mõttes, kuna hageja seletuste kohaselt oli ta maja haldajana nii õigustatud kui kohustatud laskma

liftiðahti ukse parandada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet pidada

veel mõnel muul õiguslikul alusel esitatud nõudeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud.

Hageja arvates rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, rajades otsuse hageja ringkonnakohtu istungil

antud selgitustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi tõendiks,

välistades sellega VÕS §-st 1041 tuleneva nõude. Samuti on ringkonnakohus neid kostja selgitusi

vääralt hinnanud. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud ka kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes põhjendamata, milliste tõendite hindamise tulemusel ja

millise seaduse alusel jõuti järeldusele, et tegemist ei või olla mõne muu võlasuhtega kui hageja esile

toodu. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata poolte vahel oleva õigussuhte või selle puudumise.

Hageja arvates on täidetud VÕS §-s 1018 sätestatud ehtsa õigustatud käsundita asjaajamise eeldused,

mistõttu on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Õigustamata käsundita

asjaajamise korral võib hageja VÕS § 1041 alusel nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist niivõrd,

kuivõrd kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Hageja nõudele võib kohalduda ka VÕS

§ 1042, mis sätestab kulutuste hüvitamise.

8. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus muutmata.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole isikuks, kes saaks kostjalt

nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega. Hageja ei ole liftiðahti omanik. Järelikult ei saa tema VÕS § 1045

lg 1 p-le 5 tugineda.

Vaidlust ei ole selles, et vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis. Seega on õige

ringkonnakohtu järeldus, et seoses omandi kahjustamisega saavad deliktiõigusliku kahju hüvitamise

nõude esitada üksnes kaasomanikud. Korteriomaniku, tema perekonnaliikmete, ajutiste elanike ja

korteriomandit kasutavate isikute kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja

kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega. Kolleegium märgib,

et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teisele korteriomanikule kahju tekitamisel

ei kohaldata hüvitusnõude alusena korteriomandiseaduse (KOS) § 11 kõrval muid sätteid, sh

deliktiõiguse sätteid (vt ka tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-38-05 (RT III 2005,

18, 187) ja 6. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-69-06 (RT III 2006, 30, 265)).

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju

hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt

korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p 2 järgi algatas kohus tsiviilasja teiste isikute

õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste

kaitseks on temale antud seadusega. Kolleegium on sellest sättest tulenevalt tunnustanud

korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt tsiviilkolleegiumi

14. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220). Õigus pöörduda kohtusse teise

isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2006. a

kehtiva TsMS § 3 lg-st 2.

Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju

hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel (VÕS § 139).

11. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks tema nõuet

rahuldada muul õiguslikul alusel. Kolleegium leiab, et kuna õigusliku kvalifikatsiooni andis hageja

nõudele linnakohus ning hageja ei toonud esile asjaolusid, mis oleksid olnud kvalifikatsiooni

muutmise aluseks, siis ei pidanud ringkonnakohus analüüsima kõikide võimalike nõuete olemasolu.

12. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejal võinuks

iseenesest vastavate eelduste olemasolu korral tekkida VÕS § 1018 ja VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel

lifti remontimiseks kantud kulude hüvitamise ja tasu maksmise nõue elamu korteriomandi

reaalosadest väljapoole jäävate mõttelise osade kaasomanike, sh kostja vastu osas, mida üks või teine

kaasomanik pidi kandma vastavalt AÕS § 75 lg-le 1.

Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude (VÕS

§ 1018 ning VÕS § 1023 lg-d 1 ja 2) kohaldamiseks pidanuks vaidlusalust juhtumit aluseks võttes

hageja tõendama järgmised eeldused: 1) hageja tegutses korteriomanike soodustamise eesmärgil

(VÕS § 1018 lg 2); 2) hageja ei olnud kohustatud lifti remontima lepingust või seadusest tulenevalt;

3) korteriomanikud kiidavad heaks, et hageja remontis lifti (VÕS § 1018 lg 1 p 1), lifti remontimine

vastas korteriomanike huvidele ja nende avaldatud või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) või

see oli vajalik olulistes avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3).

Kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 kolmes punktis nimetatud eeldustest ei oleks esinenud, võinuks hagejal

korteriomanike vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki

teadma, et tal puudub korteriomanike asja ajamisele (lifti remontimisele) asumiseks õigustus VÕS

§ 1018 lg 1 alusel (vt VÕS § 1024 lg 4).

13. Kui hageja remontis lifti eesmärgiga lõpetada kostja kui lifti kahjustamise eest vastutava isiku

kohustus kahju hüvitada, oleks hageja nõue võinud olla põhjendatud VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1

alusel või VÕS § 1024 lg-st 4 tulenevalt alusetu rikastumise õiguse alusel ka siis, kui ta oleks

tõendanud, et kostja oli kohustatud hüvitama teistele korteriomanikele lifti kahjustamisega

põhjustatud kahju (vt käesoleva otsuse p 10) ning et kostja nimetatud kohustus lõppes lifti

remontimisega VÕS § 78 järgi.

14. Hagejal ei saanud tekkida nõudeid käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õiguse alusel

juhul, kui lifti remontimise aluseks oli leping korteriomanikega või muu isikuga. Kolleegium märgib,

et asjas jäi ebaselgeks, kas hageja remontis lifti hoolduslepingu alusel või oli lifti remontimise näol

tegemist lepinguvälise sooritusega.

Võis olla, et hageja täitis lifti remontimisega temal lasuvat lepingu rikkumisest või õigusvastasest

teost tulenevat kahju hüvitamise kohustust. Kui kostja oli sama kahju eest vastutav teiste

korteriomanike ees (vt p 10), siis võib hagejal olla kostja kui kahju hüvitamise kohustuse osas

solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 137 lg 1) tagasinõue kostjale langevas osas (VÕS § 137 lg-d 2 ja 3).

15. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole

vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud.

Sellise rikkumise tõttu ei tule aga ringkonnakohtu otsust tühistada, sest see ei toonud kaasa ebaõiget

kohtulahendit.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu