3-2-2-4-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-4-06 Määruse kuupäev Tartu, 24. oktoober 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi J. K avaldus põlvnemise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Jõgeva Maakohtu 15. augusti 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-244/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. M teistmisavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja M. M (xxxxxxxxxxx) Vastustaja J. K (xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 2. oktoober 2006. a Istungil osalenud isikud Avaldaja M. M ja vastustaja J. K esindaja vandeadvokaat Uno Paimets. Istungit protokollis Ragne Rebane. RESOLUTSIOON 1. Tühistada Jõgeva Maakohtu 15. augusti 2001. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. 2. Teistmisavaldus rahuldada. 3. Tagastada M. M teistmisavalduselt 9. juunil 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J. K esitas 3. mail 2001. a Jõgeva Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma. Esitatud avalduse kohaselt palus J. K tuvastada enda põlvnemine A. B, kuna viimase surma järel jäi järgi pärandvara, mida avaldaja soovib pärida. J. K märkis, et tema isal on veel kaks tütart R. T ja M. M. 2. Toimikumaterjalidest nähtub, et kohus saatis asjas huvitatud isikutele R. T, M. M ja Eesti Vabariigile (Jõgevamaa Perekonnaseisuameti kaudu) avalduse koos kohtukutsega. M. M kohtule esitatud avaldust ja kohtukutset kätte ei saanud. 3. Jõgeva Maakohus tuvastas 15. augusti 2001. a otsusega, et J. K põlvneb oma isast A. B. J. K esindas kohtuistungil tema õde R. T. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. M. M esitas 12. juunil 2006. a Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt avaldajat huvitatud isikuna menetlusse ei kaasatud, kuigi kohtuotsus puudutab avaldaja kui A. B seadusjärgse pärija huve. Vaidlustatud kohtuotsusest sai avaldaja teada 11. mail 2006, kui ta käis notaribüroos tutvumas oma isa A. B pärimisasja materjalidega. 5. J. K vaidleb teistmisavaldusele vastu. Vastustaja leiab, et kohtumenetlus ei puudutanud avaldajat, kuigi ta oli kohtumenetlusest teadlik, sest vastustaja informeeris teda sellest telefoni teel. 6. Tsiviilkolleegiumi istungil jäi avaldaja teistmisavalduse väidete juurde. Vastustaja esindaja palus

jätta teistmisavalduse rahuldamata ja vaidlustanud otsuse muutmata. Vastustaja esindaja taotles õigusabile kulutatud 2385 krooni hüvitamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada. Jõgeva Maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. 8. Teistmisavalduse aluseks on see, et toimunud kohtumenetlus põlvnemise tuvastamiseks puudutab ka avaldaja õigusi ning kohustusi. Kolleegium nõustub selle väitega. A. B pärijana puudutavad tema pärandvara jagamist mõjutada võivad kohtulahendid ka M. M. 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. 9. Põlvnemise tuvastamine isikust pärast tema surma on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi hagita menetlus. 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 249 lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab kohus kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud nõue tuleneb hagita menetluse iseloomust ! kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka avaldusele vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust. J. K esitas 23. aprillil 2001. a avalduse põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 278 alusel. Sama seadustiku § 279 kohaselt vaatab kohus asja läbi avaldaja osavõtul. Kohus kaasab asjasse selle isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse. Teistmisavalduses on avaldaja märkinud, et tema on isiku, kellest põlvemise tuvastamist taotletakse, täisealine laps ja teda tulnuks menetlusse kaasata. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on 29. juunil 2001. a avaldajale postitanud kohtukutse 31. juuli 2001. a istungile, kuid avaldaja ei ole seda kätte saanud. Seega ei teatatud menetlusosalisele seaduse kohaselt menetluse toimumisest. Kolleegium on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-3-1-06 (RT III 2006, 8, 75) leidnud, et kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Kolleegium leiab, et hagita menetluse erisust arvestades peab kohus olema veendunud, et ka asjast huvitatud isik hagita menetluses on saanud kätte kohtukutse. Kolleegium nõustub M. M, et kohus ei kaasanud teda huvitatud isikuna menetlusse, kuigi kohtulahend puudutab otseselt tema õigusi. Teistmisavaldus tuleb rahuldada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10. Vastuseks teistmisavalduse väidetele, et maakohtu otsus on ka sisuliselt vale, märgib kolleegium, et sisulised väited saab huvitatud isik esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Need väited ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt teistmisavalduse rahuldamisel maakohtu otsuse tühistamise aluseks. 11. Kehtiva TsMS § 710 lg 4 järgi loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud

menetluskulud osaks menetluskuludest teistatavas asjas. Kuna kolleegium saadab asja sisuliseks lahendamiseks Tartu Maakohtule, tuleb maakohtul otsuse tegemisel arvestada J. K esindaja Riigikohtule esitatud õigusabikulu menetluskulu osaks. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik