3-3-1-38-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-38-06

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Julia Laffranque

Kohtuasi

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti

(MTA) vaideotsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks

ennistada Rapla Maksuameti otsuse ning vaideotsuse peale vaide

esitamise tähtaeg ja vaadata vaie sisuliselt läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-04-71

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21. september 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) esindaja vandeadvokaat Piret

Blankin

Maksu- ja Tolliameti esindaja Heili Kaares

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-71 ja

Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsus asjas nr 3-1338/04 ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. jaanuaril 2003 kuulutati välja AS XXXXX XXXXX pankrot. AS XXXXX XXXXX

(pankrotis) raamatupidaja esitas 21. jaanuaril 2003 taotluse käibemaksu enammakse

tasaarvestamiseks. Rapla Maksuameti 22. jaanuari 2003. a otsusega nr K5270-1/427 see taotlus

rahuldati ja tehti tasaarvestus aktsiaseltsi käibemaksu enammakse ning tema poolt tasumisele

kuuluvate maksusummadega. Tasaarvestamise otsust ega toimingut aktsiaselts ei vaidlustanud.

Rapla Maksuameti 18. augusti 2003. a maksuotsusega nr 4-05/1280 kohustati AS-i XXXXX

XXXXX (pankrotis) tasuma käibemaksu 552 654 kr, millest 219 604 kr kaeti aktsiaseltsi käibemaksu

enammakse arvel. Täiendavalt tuli aktsiaseltsil tasuda käibemaksu 333 050 kr. Maksuotsust ja selle

alusel toimunud tasaarvestust aktsiaselts ei vaidlustanud.

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) saatis 23. jaanuaril 2004 MTA Lääne maksukeskusele kirja nr 136,

milles esitas oma seisukohad 22. jaanuari 2003. a otsuse nr K5270-1/427 ja 18. augusti 2003. a

maksuotsuse nr 4-05/1280 kohta. Lääne maksukeskus andis omapoolse selgituse 29. jaanuari 2004. a

kirjas nr 6-5/335.

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) 12. veebruari 2004. a taotluses paluti MTA-d ja MTA Lääne

maksukeskust ennistada vaide esitamise tähtaeg eelnimetatud otsustele. MTA Lääne maksukeskus

jättis 19. veebruari 2004. a otsusega nr 6-2/30 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide. Ka MTA jättis

2. märtsi 2004. a otsusega nr 57 taotluse rahuldamata ja tagastas vaide.

2. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) esitas halduskohtule kaebuse MTA 2. märtsi 2004. a

vaideotsuse nr 57 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks ennistada Rapla Maksuameti 22. jaanuari

2003. a otsusele nr K5270-1/427 ning 18. augusti 2003. a maksuotsusele nr 4-05/1280 vaide

esitamise tähtaeg ja vaadata vaie sisuliselt läbi.

3. Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsusega asjas nr 3-1338/04 kaebus rahuldati.

Kohus tühistas MTA 2. märtsi 2004. a vaideotsuse nr 57, kohustas MTA-d asja uuesti läbi vaatama,

arvestades kohtuotsuse motiividega, ja mõistis MTA-lt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud

26 560 kr. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:

a) määrava tähendusega on MTA Lääne maksukeskuse käitumine alates 2003. aasta septembrist, kui

pankrotihaldur pöördus suuliselt maksuhalduri poole seoses väidetava teadasaamisega 18. augusti

2003. a maksuotsusest. MTA jättis vaidemenetluses põhjendamatult andmata sisulise hinnangu

toimunud läbirääkimistele;

b) haldusakti hilisem vaidlustamine on võimalik siis, kui esinevad sellised objektiivsed asjaolud, mis

takistasid isikul, olenemata tema tahtest, haldusakti vaidlustada;

c) MTA 2. märtsi 2004. a otsus nr 57 on käsitatav vaideotsusena.

4. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta kaebus

rahuldamata. Samuti palus apellant jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Apellant põhjendas

taotlust järgmiselt:

a) kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud maksuhalduri väidet, et AS XXXXX XXXXX

(pankrotis) ei ole vaidetähtaja jooksul otsust ja toimingut ega maksuotsust vaidlustanud;

b) kuivõrd kaebuse esitaja maksuhalduri poole vaidetähtaja jooksul ei pöördunud, siis ei ole hilinenud

pöördumine käsitatav vaidena;

c) Pankrotiseadusest ei tulene maksumenetlusest erinevat haldusakti või toimingu vaidlustamise

korda ega tähtaega;

d) kohus on ühelt poolt leidnud, et Rapla Maksuamet võttis vaide vastu ja vaide tähtaeg on vaikimisi

ennistatud, teiselt poolt aga, et vaide esitamise tähtaeg tuleb ennistada;

e) advokaadibüroo Aivar Pilv 6. septembri 2004. a õiend nr 2/853 arve tasumise kohta ei ole käsitatav

AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kuludokumendina, kuna sellest ei nähtu, kas kaebuse esitaja on ka

reaalselt õiendis märgitud kuupäeval ja summas õigusabikulude eest tasunud.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-71 rahuldati

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2004. a otsus

haldusasjas nr 3-1338/2004. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis AS XXXXX

XXXXX (pankrotis) kaebuse rahuldamata. Otsust põhjendas ringkonnakohus järgmiselt:

1) PankrS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse pankrotimenetluses nõudeavaldus pankrotihaldurile.

Haldusmenetluse seadus ega Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotis olevale

maksukohustuslasele haldusakti kättetoimetamisel. Pankrotiseadus ei ole maksuotsuse

kättetoimetamise osas ka erinorm Maksukorralduse seaduse 4. peatüki suhtes;

2) halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb aset leidnud läbirääkimisi kaebuse esitaja ja

maksuhalduri vahel pärast vaide esitamise tähtaja lõppemist käsitada kaebuse esitajale sellist usaldust

tekitavatena, et see toob kaasa vaide esitamise tähtaja ennistamise. Kohtule ei esitatud tõendeid, et

läbirääkimiste käigus arutati vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kui asuda seisukohale, et

MTA Lääne maksukeskuse esindajad kinnitasid maksuotsuse täitmise viisi muutmise vajalikkust ja

selle mittetäidetavust, ei saanud kaebuse esitajal tekkida sellest usaldust vaidemenetluse korras

maksuotsuse muutmiseks. Selline usaldus saanuks tekkida üksnes juhul, kui vaide esitamise tähtaeg

läbirääkimiste alustamise ajaks ei olnuks möödunud. Halduskohtu seisukoht, et maksuhalduri

lubadused läbirääkimistel on käsitatavad vaide rahuldamise või vaide esitamise tähtaja ennistamise

lubadustena, on seetõttu ebaõige.

Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt 18. augusti

2003. a maksuotsus ei ole täidetav; maksuhaldur jättis õigusvastaselt 22. jaanuari 2003. a otsuse

pankrotihaldurile või kaebuse esitajale kätte toimetamata; 22. jaanuari 2003. a otsus oli õigusvastane,

sest nimetatud väited ei saa olla aluseks MTA vaideotsuse tühistamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassaator on seisukohal, et maksuotsuse edastamine pankrotis äriühingu registrijärgsele aadressile on

mõjuv põhjus, mis on aluseks vaidetähtaja ennistamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et maksuhaldur

pidi maksuotsuse saatma registrijärgsele aadressile, tuleb asjaolu, et pankrotihaldurid ei saanud

maksuotsust õigeaegselt kätte, lugeda mõjuvaks põhjuseks. Pankrotihaldurid lähtusid eeldusest, et

kõik olulised teated saadetakse pankrotihalduritele ning neil ei olnud põhjust arvata, et maksuotsus

võidakse saata registrijärgsele aadressile. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihaldurid

oleksid pidanud muutma pankrotis äriühingu registrijärgset aadressi. Äriseadustik ei anna

pankrotihaldurile pädevust muuta pankrotis äriühingu põhikirja. Kassaatori ja vastustaja vaheliste

läbirääkimiste pidamine on käsitatav vaide sisulise läbivaatamisena. Ringkonnakohtu otsus ei arvesta

hea halduse põhimõtet ning Riigikohtu praktikat. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid

õigusnorme kohus kohaldas.

7. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus

on õige. Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi haldusaktide kättetoimetamiseks pankrotis

äriühingule. Pankrotiseaduse § 93 lg 1 ei ole erinorm MKS § 54 lg 2 suhtes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik

ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle kättetoimetamine adressaadile.

Maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 näeb ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt

sama seaduse 4. peatükis sätestatule.

Ringkonnakohus ja vastutaja leiavad, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele MKS § 54 lg 2, mille

kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga

ja et Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotistunud juriidilisele isikule haldusaktide

kättetoimetamise kohta.

9. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles, et Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi

pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Halduskolleegium on aga seisukohal, et

haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina

kohaldada Pankrotiseaduse sätteid. Kuna soovitakse 22. jaanuari 2003. a otsuse ja 18. augusti 2003. a

maksuotsuse peale vaide esitamise tähtaega ennistada, siis tuleb asjas kohaldada enne 1. jaanuari

2004 kehtinud Pankrotiseaduse vastavaid sätteid.

10. Enne 1. jaanuarini 2004 kehtinud Pankrotiseaduse § 17 lg 1 p 2 (alates 1. jaanuarist 2004 kehtiva

PankrS § 35 lg 1 p 2) kohaselt läheb pankrotiotsuse alusel haldurile üle võlgniku vara valitsemise

õigus (§ 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur on pankrotimenetluses

võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid

õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 311).

Sama sätestab ka kehtiv PankrS § 54 lg 1. Vastavalt varem kehtinud PankrS § 55 lg-le 2 oli halduril

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses juhatuse või seda asendava organi õigused ja

kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või

seda asendava organi liige. Eelnevast tuleneb, et pankroti väljakuulutamisest alates on võlgniku

seaduslik esindaja pankrotihaldur. Eelnevast ei tulene aga see, et pärast pankroti väljakuulutamist

muutub pankrotivõlgniku asukoht.

11. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites

võlgniku aadressi. See ei ole pankrotimenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise seisukohast otstarbekas

ning paljudel juhtudel ei ole see ka võimalik. Pankrotimenetluse käigus võivad haldurid vahetuda,

samuti võib võlgnikul olla mitu pankrotihaldurit, kes asuvad erinevatel aadressidel. Kolleegium

nõustub kassaatori seisukohaga, et pankrotihalduril ei ole pädevust muuta aktsiaseltsi põhikirja ning

seetõttu ta ei saa taotleda aadressi muutmist äriregistris. Ka füüsilise isiku pankroti korral ei ole

võimalik kanda rahvastikuregistrisse võlgniku elukohaks pankrotihalduri büroo aadressi.

12. Pankrotiotsuse teeb kohus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 161 lg 1, kehtiv

§ 33 lg 1). Pärast pankrotiteate avaldamist on maksuhaldur kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud

haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud pankrotiteates. Sealjuures ei

ole tähtsust sellel, kas pankrotistunud juriidiline isik jätkab registrijärgsel aadressil tegevust või mitte.

Arvestades, et üks isik võib olla korraga pankrotihaldur mitmes pankrotimenetluses, ei ole

pankrotihalduri viibimine pankrotivõlgnike registrijärgsetel aadressidel võimalik. Registrijärgsel

aadressil tegutsevad võlgniku töötajad võivad küll olla teadlikud kohustusest edastada neile üleantud

dokumendid pankrotihaldurile, kuid selle kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei saa

kaasa tuua halduri tegevuse halvamist.

MKS § 52 lg 4 sätestab, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte

tema seaduslikule esindajale. See põhimõte on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis

juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, siis peab maksuhaldur haldusaktid

kätte toimetama pankrotihaldurile sõltumata sellest, kas haldusakt puudutab võlgniku rahalisi või

mitterahalisi kohustusi või kas rahalise kohustuse puhul on tegemist järgunõude või

massikohustusega.

13. Kuna käesolevas asjas saadeti maksuotsus võlgniku registrijärgsele aadressile, peab kohus esmalt

tuvastama, kas ja millal toimetati haldusakt kätte pankrotihalduritele. Alles seejärel võib tõusetuda

küsimus tähtaja ennistamisest. Asja uuel arutamisel peab halduskohus ka kontrollima, kas

haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebaja taotleb, on kaebaja suhtes

täidetavad väljaspool pankrotimenetlust. Kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad

kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, siis tuleb Riigikohtu üldkogu 13. detsembri

2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 toodud seisukohtadest tulenevalt võimalikud vaidlused

maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada

hagimenetluse korras üldkohtus.

14. Kuna käesoleva kohtuasja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ning hinnata tõendeid,

siis tuleb asi saata uueks arutamiseks halduskohtule. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb

tühistada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, siis ei võta Riigikohus seisukohta kohtukulude

jagamise osas.

Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Julia Laffranque