3-2-2-3-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-3-06

Määruse kuupäev

Tartu, 16. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i M hagi korteriühistu (KÜ) S vastu 61 942 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. jaanuari 2006. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2-05-13604

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ S teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja KÜ S (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Karmo Kalk

Vastustaja AS M (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

25. september 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. jaanuari 2006. a otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada KÜ-le S teistmisavalduselt 5. juunil 2006. a tasutud kautsjon 619 (kuussada

üheksateist) krooni 42 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS M esitas 30. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi korteriühistu S vastu lepinguliste

kohustuste täitmise nõudes. Hageja lisas hagiavaldusele kostja registrikaardi, millest nähtus, et kostja

juhatuses on kuus liiget.

2. Tallinna Linnakohus saatis 10. oktoobril kostjale registrikaardil märgitud aadressil hagimaterjalid.

Hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 28. novembril 2005. a edastas kohus

hagimaterjalid ühele juhatuse liikmele Helle Lumisele aadressil Tuisu 18-14, Tallinn. Hagimaterjalid

tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel.

22. detsembril ja 29. detsembril 2005. a on kohtukutse avaldatud Ametlikes Teadaannetes.

5. jaanuaril 2006 toimunud eelistungile ilmus hageja, kes palus teha tagaseljaotsuse.

3. Harju Maakohus tegi 5. jaanuaril 2006 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kohus märkis

otsuses, et hagimaterjalide ja kohtukutse edastamine kostjale hagiavalduses märgitud aadressil osutus

võimatuks. Päringud registritesse pole andnud tulemust. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud

menetlusdokumendis on kostjat muu hulgas hoiatatud, et tema puudumisel võib kohus tema kahjuks

teha tagaseljaotsuse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg 1 kohaselt on võimalik isikule menetlusdokumenti kätte

toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil

teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks

volitatud isikule või muul seadustikus sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse

menetlusdokument avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kostjale kätteantuks.

4. 6. jaanuari ja 18. jaanuari 2006 Ametlikes Teadaannetes avaldati tagaseljaotsuse resolutsioon.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas teistmisavalduse 7. juunil 2006. Kostja sai menetlusest ja tagaseljaotsusest teada

kohtutäituri kaudu otsuse täitmise käigus. Kostja leiab, et teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt,

kuna 3. aprillil 2006 said kostja juhatuse liikmed Harju Maakohtust vaidlustatud tagaseljaotsuse

koopia. Kostja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist.

Kostja leiab, et teistmise alused on sätestatud TsMS § 702 lg 2 p-s 2. Korteriühistu, kes omab kindlat

registreeritud asukohta või tegevuskohta selles elamus, mille majandamiseks ta loodud on, ei pea

arvestama võimalusega, et teateid, mida tavapäraselt saadetakse ühingu asukohta, peab otsima

Ametlikest Teadaannetest. Kohtutoimikust ei ilmne, millistel asjaoludel ei olnud hagejal ega kohtul

võimalik edastada menetluses osalemiseks vajalikku infot kostja asukohta mõistlikul viisil.

6. Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Paljasõnaline on kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada

alles kohtutäituri kaudu. Praegusel juhul on kohtukutse kostjale nõuetekohaselt esitatud Ametlike

Teadaannete kaudu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel

rahuldada. Harju Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

8. Avaldaja märkis avalduses, et sai tagaseljaotsusest teada otsuse täitmise käigus. Kolleegium on

oma 3. juuni 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) käsitlenud

tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat. Kolleegium ei

pea vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale

kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2

sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded

kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS

§ 27 kohaselt. Kolleegiumi hinnangul on kohus neid reegleid oluliselt rikkunud.

9. 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte

toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema

suhtes. Kolleegium leiab, et teistmisavalduses loetletud rikkumised kostja kohtusse kutsumisel ja

tagaseljaotsuse tegemisel on piisavalt kaalukad ja teistmisavaldus tuleb rahuldada, ilma et kostja

peaks taotlema esimese astme kohtu menetluse uuendamist kaja esitamisega. Kuna kolleegium leiab,

et teistmisavaldus on põhjendatud, tuleb linnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks

samasse alama astme kohtusse, kus kohtulahend tehti.

10. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab

teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel.

Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle,

kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda

kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (TsMS § 706 lg 2) ja kui

Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigituludesse.

Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg

möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist

(TsMS § 67).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 142 lg 1 kohaselt tuleb ka kaja esitamisel tasuda kautsjon, välja

arvatud juhul, kui vastavalt seadusele tuleb avaldus rahuldada sõltumata sellest, kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeks ajaks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kaja võib esitada ka sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1!3

sätestatud aluste esinemisel ja sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142 sätestatud

kautsjonit.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik