3-1-1-84-06 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-06

Otsuse kuupäev

13. oktoober 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

E.H. väärteoasi tolliseaduse § 74 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. veebruari 2006. a otsus väärteoasjas nr 4-2499/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.H. kaitsja vandeadvokaat Siim Roode, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

13. september 2006. a

Istungil osalenud isikud

E.H. kaitsja vandeadvokaat Siim Roode

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2006. a otsus E.H. väärteoasjas muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

2. Taotlused konfiskeeritud tääkide tagastamiseks ja kaitsjakulude hüvitamiseks jätta

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 7. novembri 2005. a otsusega karistati E.H. keelatud kauba ühendusevälisest riigist Eestisse

toimetamise eest tolliseaduse (TS) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 83 trahviühikut ehk 4980 krooni. Otsuse teokirjelduse

kohaselt saatis E.H. Eestisse postipaki, milles oli 6 Lee-Enfield süsteemi N1Mk1 1907. a vintpüssi tääki ja üks Ross-

Enfield süsteemi vintpüssi torketääk. Postipakile tuli järele E.H. ise.

Relvaseaduse § 59 lg 3 kohaselt võib relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamine toimuda ainult Politseiameti

ühekordse eriloa alusel. Taolist luba E.H-l ei olnud ja talle ei oleks seda ka väljastatud, kuna täägid on relvaseaduse

§ 20 lg 2 p 1 järgi tsiviilkäibes keelatud külmrelvad ja tsiviilkäibes keelatud relva omamine ja toimetamine üle

tollipiiri on füüsilisel isikul keelatud.

Kohtuväline menetleja leidis, et E.H. pani teo toime hooletusest.

Kohtuvälise menetleja otsusega täägid konfiskeeriti TS § 94 lg-le 3 ja KarS § 83 lg-le 4 tuginedes.

2. E.H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse esitaja leiab, et tegemist ei ole torketääkidega, vaid torke-lõiketoimega tääkidega. Torke-lõike tüüpi täägid ei

ole kasutatavad üksnes kehavigastuse tekitamiseks, vaid ka muuks otstarbeks, nt materjalide lõikamiseks. Tegemist

on ajalooliste külmrelvadega, mis ei ole kaasajal ühegi armee relvastuses. Torke-lõiketoimega külmrelv oleks

keelatud vaid juhul, kui ta imiteeriks mõne muu eseme kuju või oleks peidetud selle sisse.

Samas leiab kaebuse esitaja, et tegemist on relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 18 lg 1 p-s 6 kirjeldatud piiramata

tsiviilkäibega relvaga ehk ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelvaga.

3. Harju Maakohtu 21. veebruari 2006. a otsusega jäeti E.H. kaebus rahuldamata.

Kohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et E.H. postipakiga Eestisse saadetud täägid olid mitte torkerelvad, vaid

torke-lõiketoimelised külmrelvad ja tegemist on piiratud tsiviilkäibega relvadega. Relvaseaduse § 59 lg 3 kohaselt

võib relvi ja laskemoona üle tollipiiri toimetada üksnes Politseiameti ühekordse eriloa alusel, mida aga E.H-l ei olnud.

Saates relvi posti teel, rikkus E.H. teede- ja sideministri 12. novembri 2001. a määrust nr 101 "Posti teel edastamisele

mittekuuluvad saadetised" § 2 lg 1 p 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E.H. kaitsja vandeadvokaat Siim Roode, kes palub tühistada

maakohtu otsuse ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Ühtlasi taotletakse konfiskeeritud tääkide

tagastamist ja kaitsjale makstud tasu hüvitamist E.H-le.

Kassatsioonis leitakse, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses,

kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab põhistamise nõue seda, et

kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. See tähendab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata,

millised asjaolud kohus tõendatuks luges ja millistele tõenditele seejuures tugines. Kassaatorile ei ole selge kohtu

siseveendumuse kujunemise käik. Kohus ei ole oma seisukohta, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega relvaga, sidunud

ühegi õigusnormiga ega selgitanud, kuidas ta sellele järeldusele jõudis.

Kohus leidis, et menetlusalune isik rikkus teede ja sideministri 12. novembri 2001. a määruse nr 101 § 2 lg 1 p 1, kuid

E.H. ei ole süüdistatud selle normi rikkumises.

Samuti leitakse kassatsioonis, et kohus ei ole analüüsinud kõiki asjas leiduvaid tõendeid ega tuvastanud õiguslike

järelduste tegemiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS

§ 150 lg 2 tähenduses, sest see on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Nimelt ei ole kohus otsuses puudutanud

E.H. poolt esitatud asjatundja arvamust, mille kohaselt on vintpüsside Lee-Enfield ja Ross-Enfield täägid ajaloolise

väärtusega külmrelvad, mida kasutati Vabadussõjas ja II Maailmasõjas, ning tegemist on museaalse väärtusega

objektidega, mis ei kuulu ühegi armee relvastusse. Ka on kohus ekspertiisiaktist järelduvaid asjaolusid arvestanud

vaid osaliselt, jättes arvestamata ekspertiisiakti osas, milles näidati nende seost ajalooga. Mõlemad mainitud tõendid

oleksid kassaatori arvates andnud alust kohaldada RelvS § 18 lg 1 p 6.

Kohus ei ole ümber lükanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väiteid, et torke-lõike tüüpi tääk on kasutusel mitte

üksnes spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks, vaid ka muuks otstarbeks.

Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna kohus on ekslikult pidanud väärteo esemeks

olnud tääke RelvS § 20 lg 2 p 1 alla kuuluvaks, kuigi tegelikult on tegemist RelvS § 18 lg 1 p-le 6 vastavate

relvadega. Nimelt leiab kassaator, et tegemist on võitlustraditsiooniga seotud külmrelvadega.

5. Esitatud kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kohus on küll rikkunud menetlusõigust sellega, et on

jätnud tähelepanuta asjatundja arvamuse, kuid tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega, sest see ei mõjuta

otsuse resolutsiooni. Asjas kogutud muude tõenditega on tõendatud, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvadega.

Neil tääkidel on kindlasti küll ajalooline väärtus, kuid kohtuvälise menetleja arvates ei muuda see täägi olemust ega

eesmärki.

6. Kohtuistungil osalenud E.H. kaitsja vandeadvokaat S. Roode toetas kassatsioonis esitatud taotlust ja põhjendusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.1 Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et E.H. poolt üle tollipiiri toimetatud tääkide puhul on

RelvS § 18 lg 1 p-st 6 tulenevalt tegemist piiramata tsiviilkäibega relvadega. RelvS § 18 lg 1 p 6 sätestab, et piiramata

tsiviilkäibega relvad on "ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga" seonduvad külmrelvad. Nimetatud

sätte sõnastusest tulenevalt ei muuda külmrelva piiramata tsiviilkäibega relvaks selle ajaloo- või kultuuriväärtus, vaid

see, et relv seondub ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga. Teisisõnu on piiramata tsiviilkäibega relvad,

mida

kasutatakse

loetletud

traditsioonide

järgimisel.

Kultuuritraditsiooniga

seonduvad

on

näiteks

üliõpilaskorporatsioonides kasutatavad rapiirid, võitlustraditsiooniga keskaegse rüütliturniiri jäljendamisel

kasutatavad külmrelvad ning sporditraditsiooniga seonduvad erinevate võitluskunstide harrastamisel kasutatavad

külmrelvad. Taolist tõlgendust kinnitab ka RelvS § 18 lg 8, mis sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 6

nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni

järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks. Lisaks eelnevale kinnitab seisukohta, et ainuüksi ajaloo-

või kultuuriväärtus ei muuda relva piiramata tsiviilkäibega relvaks, RelvS § 25 lg 2, mille kohaselt ajaloo- või

kultuuriväärtusega relvade kollektsioneerimiseks on vajalik kollektsioneerimisluba.

Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et väärteo esemeks olevad täägid oleks kasutatavad ning neid oleks

plaanitud kasutada mõne mainitud traditsiooni järgimiseks, mistõttu ei vasta väärteo esemeks olevad täägid RelvS

§ 18 lg 1 p 6 tunnustele.

7.2 Märkida tuleb seda, et maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kohus lugenud E.H. poolt üle tollipiiri toimetatud tääke

keelatud külmrelvadeks RelvS § 20 lg 2 p 1 järgi, nagu on märgitud kassatsioonis, vaid on üheselt asunud

seisukohale, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega külmrelvadega. Selline seisukoht on põhjendatud, kuna maakohus

on eksperdiarvamusele tuginedes lugenud tõendatuks, et tegemist ei olnud torkerelvadega, vaid torke-lõikerelvadega.

Seega ei paigutu kõnealused täägid RelvS § 20 lg 1 p 1 alla (ei ole valmistatud spetsiaalselt kehavigastuse

tekitamiseks). Seega nõustus maakohus menetlusaluse isiku väitega, et torke-lõiketoimelised täägid on kasutatavad ka

muul otstarbel peale kehavigastuse tekitamise. RelvS § 19 lg 1 p 3 järgi on piiratud tsiviilkäibega kõik külmrelvad,

mis ei ole keelatud RelvS § 20 lg-st 2 tulenevalt või piiramatu tsiviilkäibega RelvS § 18 lg 1 p 3-6 kohaselt.

8. Asjaolu, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega, mitte keelatud relvadega, ei välista aga E.H. vastutust TS § 74 lg 1

järgi. Nimetatud säte näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes

kehtivad piirangud, või keelatud kauba ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki

toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest. Nii tsiviilkäibes keelatud relvade (tsiviilkäibes keelatud relvade

sissetoomine füüsilise isiku poolt enda tarbeks tuleb kõne alla nt kollektsioneerimiseks; vt RelvS § 25 lg 3 ja § 27

lg 4) kui piiratud tsiviilkäibega relvade sisseveol on RelvaS § 60 lg 3 kohaselt nõutav eriluba. Väärteoprotokollist

tulenevalt ongi E.H-le ette heidetud relvade üle tollipiiri toimetamist ilma vastava loata. See, kas tegemist oli keelatud

või piiratud tsiviilkäibega relvadega, E.H-le süükspandavat tegu ei muuda. Ka ei ole kahjustatud menetlusaluse isiku

kaitseõigus, kuivõrd tal oli võimalik esitada argumente selle kohta, miks ta leiab, et tääkide üle tollipiiri

toimetamiseks ei olnud luba vajalik. E.H. teo kvalifitseerimisel TS § 74 lg 1 järgi ei ole asjassepuutuv kohtuvälise

menetleja ja maakohtu otsuses sisalduv viide teede- ja sideministri 12. novembri 2001. a määruse nr 101 § 2 lg 1 p-

le 1, mis keelab relvi postiga saata.

9. Kassatsioonis on maakohtule muuhulgas heidetud ette seda, et kohus ei ole hinnanud menetlusaluse isiku esitatud

tõendit selle kohta, et tema poolt Eestisse saadetud täägid on ajaloolise väärtusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium

leiab, et käesoleva otsuse p-st 7.1 tulenevalt ei oma asjaolu, mida tõendada sooviti, käesolevas asjas tähendust ja

seega ei saa tõendi tähelepanuta jätmine maakohtu poolt kujutada endast menetlusõiguse olulist rikkumist VTMS

§ 150 lg 2 tähenduses.

10. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p 1 jätab kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja Harju

Maakohtu otsuse muutmata. Seetõttu puudub ka alus konfiskeeritud tääkide tagastamiseks ja kaitsjakulude

hüvitamiseks.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe