3-3-1-71-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-71-06

Määruse kuupäev

11. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

U. K. kaebus Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181

tagasitäitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-

Menetluse alus

Riigikohtus

U. K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada U. K. määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli

2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-635.

Lugeda U. K. kaebus tähtaegselt esitatuks ning saata menetlusse võtmise otsustamiseks

Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. detsembril 2001 omandas U. K. AS-lt Pärnu REV notariaalse ostu-müügilepingu alusel Audru

vallas Valgeranna külas asuva Metsa kinnistu. 21. detsembri 2001. a otsusega nr 181 otsustas Audru

Vallavolikogu kasutada Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lg 1 alusel Metsa kinnistu suhtes

ostueesõigust. 28. detsembril 2001 notariaalselt tõestatud avaldusega andis Audru vald teada

ostueesõiguse kasutamise soovist ning tasus müügilepingus nimetatud kinnistu müügihinna ja lepingu

sõlmimisega seotud kulud notari deposiitarvele.

2. U. K. ei sõlminud Audru vallaga asjaõiguslepingut kinnistu omandi üleandmiseks ning esitas

18. jaanuaril 2002 Pärnu Halduskohtule kaebuse Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse

nr 181 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3/193/2003

rahuldati U. K. kaebus ning tühistati vaidlustatud korraldus. Kohus leidis, et Audru Vallavolikogu

poolt avaliku huvi põhistusena toodud asjaolud ei ole piisavad, et õigustada sekkumist Põhiseaduse §-

ga 32 kaitstud omandiõigusesse.

3. 25. aprillil 2002 esitas Audru vald U. K. vastu hagiavalduse, millega palus tunnustada enda

omandiõigust Metsa kinnistule. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsusega asjas nr 3-2-

1-12-06 tühistati Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused, millega oli hagi jäetud

rahuldamata. Otsusega tunnustati Audru valla omandiõigust Metsa kinnistule ning loeti U. K.

nõustunuks enda kustutamisega kinnistusregistrist kinnistu omanikuna. Kohus leidis, et ostueesõiguse

teostamise ajal olid Asjaõigusseadusest tulenevad ostueesõiguse kasutamise eeldused täidetud.

Ostueesõiguse teostamise alus tulenes Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsusest nr 181.

Kuni tühistamiseni Tallinna Ringkonnakohtu poolt vallavolikogu otsus kehtis ning seda tuli täita.

Otsuse hilisem tühistamine ei tähenda, et ostueesõiguse teostamise eeldused ei oleks täidetud.

28. märtsil 2006 esitas Audru vald Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse valla kandmiseks

kinnistusregistrisse Metsa kinnistu omanikuna.

4. 27. märtsil 2006 esitas U. K. HKMS § 26 lg 1 p-le 1 ning Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11

lõigetele 1 ja 2 tuginedes Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistatud Audru Vallavolikogu

21. detsembri 2001. a otsuse nr 181 tagasitäitmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on tekkinud

olukord, kus Audru vald saab kinnistu omanikuks, kuigi omandamise õiguslik alus on vahepeal ära

langenud. Selles olukorras pakub kaebuse esitajale efektiivseimat kaitset tagajärgede kõrvaldamise

kaebus. Kaebuse esitaja leiab, et õigus haldusakti tagasitäitmist nõuda tekkis tal alates 30. maist

2003, kui Tallinna Ringkonnakohus rahuldas tema kaebuse Audru Vallavolikogu otsuse

tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei taotletud ega tehtud kaevatava akti tühistamisel

ettekirjutust selle tagasitäitmiseks, kuna olukord pidi eeldatavalt lahenema kaebaja jaoks soodsalt

käimasolevas hagimenetluses, kus maakohus ning kahel korral ringkonnakohus tegid kaebaja jaoks

positiivse otsuse. Seega on viivitus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamisel tingitud

objektiivsetest asjaoludest. Kaebaja tugines protsessiökonoomika põhimõttele, mille kohaselt ei

esitata sama asja lahendamiseks kahele erinevale kohtule. Kaebuse esitaja taotles kaebuse esitamise

tähtaja ennistamist.

5. Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrusega jäeti U. K. taotlus tähtaja ennistamiseks

rahuldamata ning lõpetati asjas menetlus. Kohus leidis, et U. K. esitatud tagajärgede kõrvaldamise

kaebus täidab sama eesmärki, mis kahju hüvitamise kaebus, tegemist on alternatiivsete võimalustega

õiguste kaitsel. Mõlemale kaebuse liigile tuleb seetõttu kohaldada HKMS § 9 lõikest 4 ja RVastS § 17

lõikest 3 tulenevat kolmeaastast tähtaega arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest.

Kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada 3. jaanuaril 2002, seega oli tagajärgede kõrvaldamise

kaebuse esitamise viimaseks päevaks 3. jaanuar 2005. Kaebuse esitamise tähtaeg kulges ka ajal, mil

U. K. osales hagimenetluses Audru valla nõudes omandiõiguse tunnustamiseks. Nähes, et

hagimenetlus venib, oleks U. K. pidanud esitama omapoolse nõude. Mõjuvaid põhjuseid nõude

esitamata jätmiseks ei esinenud. Seetõttu ei ole halduskohtusse mittepöördumine enne tsiviilasja

lõplikku lahendamist vabandatav.

6. U. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse

tühistada ning lugeda kaebetähtaja järgituks või selle ennistada. Pärnu Maakohtu 13. septembri

2002. a määrusega tsiviilasjas nr 2-345/2002 peatati Audru valla hagi menetlus kuni otsuse

jõustumiseni haldusasjas ning märgiti, et Audru Vallavolikogu 21. detsembri 2001. a otsuse nr 181

tühistamisel puudub Audru vallal hagejana pädeva organi otsustus ostueesõiguse teostamiseks.

Sellega anti hagejale selge suunis, et hagimenetluse lahendus sõltub haldusvaidluse lahendusest.

Haldusvaidlus lahenes Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-

3/193/2003, millega vaidlustatud haldusakt tühistati. Sellest kuupäevast ei olnud aga võimalik

tagajärgede kõrvaldamise kaebust esitada, kuna kaebaja oli endiselt kinnistu omanik ning tühistatud

haldusaktil polnud tema jaoks mingit negatiivset mõju. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse

esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsuse avalikustamisest, kust

selgus, et kaebaja kaotab omandiõiguse vaidlusalusele kinnistule. Kui kohus loeb kaebetähtaja siiski

möödalastuks, palub kaebaja tähtaja ennistada, tuginedes kohtulahendite usaldamisele ning

protsessiökonoomika põhimõttele. Samuti leiab kaebaja, et tähtaja ennistamine ei riku õiguskindluse

põhimõtet, kuna ainsaks riivatud isikuks oleks Audru vald, kelle puhul ei saa rääkida ei õiguskindluse

tekkest ega selle kaitsmise vajadusest.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2006. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2006. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on

tagajärgede kõrvaldamise nõudega, mida riigivastutusõiguse kohaselt tuleb käsitada kahju hüvitamise

nõudena ning millele tuleb seega kohaldada 3-aastast aegumistähtaega. Ringkonnakohus leidis, et

kaebetähtaeg hakkas kulgema alates päevast, mil toimus õigusvastaseid tagajärgi põhjustanud

haldusakti täitmine. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusakti täitmine toimus 28. detsembril

2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks.

Kaebuse esitaja sai kirjeldatud tegevusest teada hiljemalt 2002. a jaanuari alguses, seega lõppes

kaebetähtaeg 2005. a jaanuari alguses. Hageja oli kohustatud esitama haldusakti tagasitäitmise nõude

nimetatud tähtaja jooksul. Objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist,

kaebuse esitaja esile toonud ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. U. K. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kaebetähtaja

järgituks lugeda või selle ennistada. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu kaebuse esitaja

argumentidele haldus- ja tsiviilvaidluse seotusest, hagimenetluses tehtud kohtulahendite autoriteedist,

protsessiökonoomika järgimise vajadusest ja kaebetähtaja mitteennistamisega kaitstava õigushüve

puudumisest. Hagimenetluses tehtud kohtulahendid kinnitasid kaebuse esitaja arusaama, et haldusakti

tühistamine oli tema õiguste kaitseks piisav abinõu. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse

esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2006. a otsuse avalikustamisest.

Tekkinud on olukord, kus erinevad kohtud ei jõua üksmeelele, kuidas kaebaja õigusi kaitsta ning nii

on need jäänud üldse kaitseta. Kui Riigikohus loeb kaebetähtaja siiski möödalastuks, sobivad

ülaltoodud kaalutlused ka tähtaja ennistamise taotluse põhjendusteks.

9. Audru Vallavolikogu palub oma vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Kohtud leidsid õigesti,

et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. U. K. pidi aru saama, et tema vastu esitatud haginõue

võidakse hagimenetluse jätkudes rahuldada. Selle vältimiseks oleks U. K. saanud esitada nõude

otsuse tagasitäitmiseks. Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2002. a määruse alusel oli kinnistusregistrisse

kantud vara käsutamise keelumärge Audru valla hagi tagamiseks. Ka selle tõttu oleks U. K. pidanud

oma õigusi asjakohaselt kaitsma. Objektiivseid kaebuse õigeaegset esitamist takistavaid asjaolusid

esile toodud ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, milline kaebetähtaeg kohaldub U. K. esitatud

tagajärgede kõrvaldamise kaebusele. Lisaks tuleb selgitada, mis hetkest vastav kaebetähtaeg kulgema

hakkas.

11. Võimalus esitada kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kaebus

tuleneb RVastS § 11 lõikest 1. Tagajärgede kõrvaldamise nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele

tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil. RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede

kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise

nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede

kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel

RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.

12. Nii halduskohus kui ringkonnakohus leidsid, et tagajärgede kõrvaldamise kaebusele kohaldub

käesolevas asjas sama kaebetähtaeg kui kahju hüvitamise kaebusele. HKMS § 9 lõikest 4 ning

RVastS § 17 lõikest 3 tulenevalt oleks kaebetähtajaks seega 3 aastat, arvates päevast, mil kaebuse

esitaja kahjust ning selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu

halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga.

13. Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel tuleb samuti lähtuda kahju hüvitamise

kaebuse tähtaja regulatsioonist. HKMS § 9 lõike 4 ning RVastS § 17 lõike 3 kohaselt algab

kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama. Samast hetkest hakkab kulgema ka tagajärgede kõrvaldamise kui

alternatiivse nõude tähtaeg.

14. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas asjas kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel

tähtsust asjaolu, millal U. K.-le tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega

taotleb. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahju tekkis tühistatud haldusakti täitmisele asumisel,

mis toimus 28. detsembril 2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse

ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. U. K. soovib

oma kaebusega taastada olukorda, kus tunnustatakse tema omandiõigust vaidlusaluse Metsa kinnistu

suhtes. Selline olukord muutus alates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse asjas nr 3-2-1-12-06

jõustumisest 21. märtsil 2006. Nimetatud otsusega tunnustati Audru valla omandiõigust Metsa

kinnistule ning loeti U. K. nõustunuks enda kustutamisega kinnistusregistrist kinnistu omanikuna.

Kinnistu omandiõiguse üleminek Audru vallale on käsitatav tühistatud haldusakti kui avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevuse tagajärjena. Omandiõiguse üleminekuga Audru vallale jõudis

ostueesõiguse teostamine lõpule. Enne nimetatud tagajärje ilmnemist U. K. sellest tuleneva võimaliku

kahju hüvitamist või kõrvaldamist nõuda ei saanud.

15. U. K. tagajärgede kõrvaldamise kaebus on esitatud 27. märtsil 2006. Kuna tagajärgede

kõrvaldamise kaebuse tähtaeg on 3 aastat, on kaebus esitatud tähtaegselt. U. K. määruskaebus tuleb

rahuldada ning kaebus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

Kautsjon tuleb tagastada.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et uurimisprintsiibist tulenevalt lasub

halduskohtul kohustus juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama

taotluse esitamise võimalusele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-14-02, p 25). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud asjaoludel võib kahju tekkimise

tuvastamise korral osutuda efektiivsemaks kahju hüvitamise nõue.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann