3-2-2-2-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-2-06

Määruse kuupäev

Tartu, 6. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

A. K hagi R. R vastu võlgnevuse 174 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 2005. a tagaseljaotsus

tsiviilasjas nr 2/92-6542/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. R teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja R. R (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman;

Vastustaja A. K (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

11. september 2006, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. detsembri 2005. a otsus

ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Straus ja Partnerid

28. aprillil 2004. a R. R teistmisavalduselt tasutud kautsjon

1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. K esitas 30. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagiavalduse R. R vastu, milles soovis, et

kostjalt mõistetaks välja 174 000 krooni. Hageja lisas hagile kostja elukohateate, mille kohaselt elab

kostja Tallinnas Xxxxx xx-x.

2. Kohus saatis sellele aadressile hagiavalduse, kuid hagiavaldus tagastati kohtule hoiutähtaja

möödumisel. Kohus kutsus kostjat 16. detsembril 2005. a toimuvale kohtuistungile Ametlike

Teadaannete kaudu 1. detsembril ja 8. detsembril 2005. a. 16. detsembril 2005. a rahuldas linnakohus

tagaseljaotsusega hagi. Linnakohus märkis otsuses, et hagimaterjalide ja kohtukutse edastamine

kostjale hagiavalduses märgitud aadressil osutus võimatuks. Päringud registritesse pole andnud

tulemust ning ka politseil ei õnnestunud kostjat eelnimetatud aadressilt leida. Politseile on kostja

viibimis- ja elukoht teadmata. Hageja taotles eelistungil tagaseljaotsuse tegemist.

3. R. R esitas 30. mail 2006. a taotluse täitemenetluse peatamiseks ning täitetoimingute

tühistamiseks. Riigikohus peatas 15. juuli 2006. a määrusega täitemenetluse kuni lahendi tegemiseni

Riigikohtus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 9. mail 2006. a Riigikohtule teistmisavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 702 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt tuleb kohtuotsus teista juhul, kui menetlusosalisele

ei ole menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või

menetlusosalist ei ole seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

5. Avaldaja märgib, et ta ei ole saanud hagimenetlusega seonduvat teadet või hagimaterjale. Esitatud

hagiavaldusest sai ta teada pärast otsuse jõustumist kolmandate isikute kaudu. Toimikumaterjalide

kohaselt vaatas kohus asja läbi 21. novembri 2005. a kohtuistungil. Avaldaja on seisukohal, et kohus

ei saa asja läbi vaadata kohtuistungil enne eelistungi toimumist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

protsessiosalisi oleks teavitatud kohtuistungi toimumisest Tallinna Linnakohtus 21. novembril

2005. a kell 14.40. Kostjale ei saadetud kutset 21. novembri 2005. a istungil osalemiseks ja eelistungi

toimumisest 16. detsembril 2005. a teavitati kostjat üksnes Ametlike Teadaannete kaudu.

Linnakohus tugines oma otsuses TsMS § 198 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse

juhul, kui üks pool eelistungile ei ilmu ning kohal olev pool tagaseljaotsuse tegemist nõuab.

21. novembri 2005. a istungi protokollist nähtub, et pooled kohtuistungil ei osalenud, seega ei saanud

keegi tagaseljaotsuse tegemist nõuda.

Arusaamatuks jääb kohtu väide, mille kohaselt päringud registritesse ei ole tulemust andnud ning ka

politseil ei õnnestunud kostjat hagiavalduses märgitud aadressilt leida ning et politseil on kostja

viibimis- ja elukoht teadmata. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kohus oleks

pöördunud kostja elukoha väljaselgitamiseks kas politsei või registri poole. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-3-3-01 kohaselt peab hageja, kui ta soovib, et kostja kutsutakse

kohtusse ajalehekuulutuse kaudu, olema kohtule esitanud lisaks registritõendile ka tõendi selle kohta,

et politseiasutusel või linna- või vallavalitsusel on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Nimetatud

tõendid toimikust puuduvad. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks üritanud tsiviilasja

materjale kostjale üle anda isiklikult, kas käskjala või kohtukordniku vahendusel, või muul viisil,

näiteks ei ole tehtud hagejale ettepanekut leida täiendavaid andmeid kostja elukoha kohta. Riigikohus

on oma lahendis nr 3-2-3-5-02 rõhutanud, et ajalehekuulutuse kaudu võib kutse kätte anda vaid juhul,

kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Riigikohus märkis lahendis 3-2-2-1-

04, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuses

avaldamisega riivab intensiivselt isiku põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning et see

seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele.

6. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel

rahuldada. Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

8. Avaldaja märkis avalduses, et sai tagaseljaotsusest teada otsuse täitmise käigus. Kolleegium on

oma 3. juuni 2004. a otsuses nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) käsitlenud tagaseljaotsuse tegemise

eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat. Kolleegium ei pea vajalikuks oma

varasemat seisukohta muuta. Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine

ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla

oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja

hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.

Kolleegiumi hinnangul on kohus neid reegleid oluliselt rikkunud.

9. 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte

toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema

suhtes. Kolleegium leiab, et teistmisavalduses loetletud rikkumised kostja kohtusse kutsumisel ja

tagaseljaotsuse tegemisel on piisavalt kaalukad ja teistmisavaldus tuleb rahuldada, ilma et kostja

peaks taotlema esimese astme kohtu menetluse uuendamist kaja esitamisega. Kuna kolleegium leiab,

et teistmisavaldus on põhjendatud, tuleb linnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks

samasse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud.

10. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab

teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel.

Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle,

kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda

kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (TsMS § 706 lg 2) ja kui

Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigi tuludesse.

Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg

möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist

(TsMS § 67).

TsMS § 142 lg 1 kohaselt tuleb ka kaja esitamisel tasuda kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele tuleb avaldus rahuldada sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või

menetlustoimingu õigeks ajaks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada ka

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1!3 sätestatud aluste esinemisel ja

sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit.

11. Kolleegium peab vajalikuks vaagida, kas teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 704 lg 1

teise lause kohaselt võib esitada teistmisavalduse põhjusel, et pool ei olnud menetluses esindatud,

kahe kuu jooksul alates päevast, millal poolele lahend kätte toimetati. Vaidlusaluses asjas ei ole

poolele lahendit kätte toimetatud. Kohus tegi asjas seadusliku aluseta tagaseljaotsuse ja avaldas

kohtuotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes. Kolleegium leiab, et kuna kohtul ei olnud õigust

tagaseljaotsust teha, ei ole ka otsuse teatavakstegemine Ametlikes Teadaannetes seadusega kooskõlas

ja avaldajale tähtaja kulgemise osas siduv. Teistmisavalduse esitamise ajaks oli otsus avaldajale kätte

jõudnud. TsMS § 307 lg 3 sätestab, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele

dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et

kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise

korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani

jõudmisest. Teistmisavaldusest ei nähtu, millal avaldaja sai tema suhtes tehtud tagaseljaotsusest teada.

Küll on avaldaja väitnud, et ta sai otsusest teada kolmandate isikute kaudu. Teistmisavaldusele lisatud

täitmisteade on koostatud 11. aprillil 2006. a. Kolleegium peab põhjendatuks, et avaldaja sai

tagaseljaotsusest teada mitte varem kui 11. aprillil 2006. a. Seega on teistmisavaldus esitatud

tähtaegselt.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik