3-1-1-79-06 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-79-06

Otsuse kuupäev

6. oktoober 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

T.T. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2006. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-

2633/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.T. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2006. a

Istungil osalenud isikud

T.T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. veebruari 2006. a kohtuotsus T.T. väärteoasjas liiklusseaduse

§ 7417 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 27. novembri 2005. a otsusega karistati T.T. liiklusseaduse (LS) § 7417 järgi 30

trahviühiku, s.t 1800 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta, juhtides 20. septembril 2005. a kell 15.12 sõiduautot

Audi, ei andnud Tallinnas N linnaosas P tn x juures ristmikul LS § 96 rikkudes teed paremalt lähenenud sõiduautole

Lada, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju V.K-le.

2. T.T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles taotles kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist.

Kaebuse esitaja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas V.K., kes ei sõitnud tee paremas ääres, vaid tema auto oli kaldunud

vastassuunavööndisse. Kui V.K. auto ei oleks sõidutee mõttelist keskjoont ületanud, ei oleks sõidukite liikumisteed

lõikunud.

Lisaks märgitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata Lada täpse asukoha teel avarii

hetkel. Avarii skeemil on ebaõiged tee laiust ja Lada mõõtmeid puudutavad andmed, kohtuväline menetleja jättis aga

menetlusaluse isiku sellekohased märkused tähelepanuta.

3. Harju Maakohtu 20. veebruari 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus leidis, et T.T. sõitis ettevaatamatusest P tänavale, kus ei lasknud mööda P tänaval liikunud sõiduautot Lada.

Seda kinnitavad kohtu hinnangul autodel olnud vigastuste asukohad ja vigastuste laad. Kohus ei pidanud

usaldusväärseks T.T. väiteid selle kohta, et V.K. juhitud auto oli kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis, kuna sellisel

juhul oleks T.T. juhitud autol olnud hoopis teistsugused vigastused. Samuti ei nõustunud kohus T.T. väitega, et

kokkupõrge ei toimunud kohas, kus olid maas klaasikillud. Kohus leidis, et klaasikillud langevad maha kohta, kus

toimub kokkupõrge ja seega toimus kokkupõrge skeemil näidatud kohas.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.T. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kassaator leiab, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et kohtuväline menetleja ega kohus

ei ole tuvastanud, kas teise auto juht järgis liiklusnõudeid, samuti ei ole võetud seisukohta menetlusaluse isiku väidete

suhtes, et liiklusõnnetuse skeem on koostatud valesti.

5. Kohtuistungil osalenud T.T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson toetas kassatsioonis esitatud taotlust

ja põhjendusi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi

õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

63-03, samuti 10. veebruari 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05). See on vajalik, kuna LS § 7417 kui

tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest

vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid

erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas

varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid

mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust

ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja,

kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka

maakohtul. Maakohtu kohustus hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist tuleneb VTMS § 123 lg-st 2, mille

kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, s.o kontrollima kõiki asjaolusid, millest sõltub isiku

vastutus, ning VTMS §-st 133, mis loetleb otsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

7. T.T. keskse kaitseväite kohaselt tingis kokkupõrke see, et V.K. juhitud auto liikus vastassuunavööndis ning kui auto

oleks viibinud oma sõiduvööndis, poleks kokkupõrget toimunud. Seega tulnuks otsust tehes lahendada küsimus, kas

tee laiust arvestades oli võimalik parempöörde sooritamine ilma paremalt lähenevat sõiduautot takistamata,

tingimusel, et see paikneb oma sõiduvööndis. Jaatava vastuse puhul oleks tulnud kindlaks teha see, kumb juht

vastassuunavööndisse kaldus.

Neist esimese küsimuse lahendamiseks on vajalik teha kindlaks P tänava sõidutee laius. Kuigi menetlusalune isik

tõstatas ka küsimuse sõidutee laiusest, vaidlustades kohtuvälise menetleja skeemil märgitud andmeid, ei ole kohus

selles osas seisukohta võtnud, menetlusaluse isiku esitatud tõendit hinnanud ega selle tähelepanuta jätmist

põhjendanud. Vastuseks kaitseväidetele on kohus otsuses märkinud üksnes, et: "T.T. poolt esitatud väite alusel sel

juhul T.T. poolt juhitaval autol oleksid hoopis teistsugused vigastused ja seda eelkõige auto parempoolsel esiosal."

Esitatud seisukohta kohus põhjendanud ei ole ? otsusest ei nähtu, miks oleks pidanud olema T.T. kirjeldatud olukorra

puhul autodel teistsugused vigastused, millised need oleks pidanud olema ja millisele tõendile või üldtuntud asjaolule

kohus seejuures tugineb. Samas ei kajasta kohtuotsus seda, kas kohtu veendumuse kohaselt täitis V.K. liiklusnõudeid,

mis reguleerivad sõitva sõiduki asukoha teel.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsusest ei nähtu üheselt

süüteokoosseisu tunnuseks oleva põhjusliku seose olemasolu T.T. tegevuse ja tagajärje vahel, mistõttu on T.T.

karistamisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Seetõttu tühistab

kriminaalkolleegium maakohtu otsuse VTMS § 175 p 2 alusel ja saadab väärteoasja VTMS § 174 p 7 alusel

maakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi