3-3-1-77-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-77-06

Määruse kuupäev

5. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

L. W. kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduste õigusvastaseks

tunnistamiseks ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-

03-89

Menetluse alus Riigikohtus

A. J. ja Tallinna Linnavalitsuse määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebused.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-89. Teha uus

määrus, millega jätta L. W. taotlus asjas nr 3-462/2004 tehtud Tallinna Halduskohtu 28. juuni

2005. a kohtuotsuse viivitamata täitmiseks rahuldamata.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-462/2004 tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldus nr 1535-k ja 27. juuni 2003. a korraldus nr 1690-k

õigusvastasteks ja kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest lahendama

L. W. vara tagastamise taotlus.

Nimetatud otsusele esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Linnavalitsus ja kolmandad isikud.

Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-03-89 jäeti

apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Samal päeval tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu määrusega rahuldati L. W. taotlus Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a otsuse

viivitamata täitmisele pööramiseks. Kohus tugines sealjuures HKMS § 99 lg 2 p-le 2, mille kohaselt

võib kohus protsessiosalise taotluse alusel pöörata viivitamata täitmisele otsuse, mille täitmisega

viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti. Ringkonnakohus leidis,

et haldusmenetlus on kestnud väga pikka aega ning kaebaja on veennud kohut selles, et kohtuotsuse

täitmisega viivitamine võib tekitada talle olulist varalist kahju. Olulise kahjuna käsitas

ringkonnakohus renditulu, mida L. W. saaks tagastatava vara üürimisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

2. Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrusele esitasid määruskaebused Tallinna

Linnavalitsus ja kolmas isik A. J. Määruskaebuste motiivide kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu

vaidlustatav määrus ekslik, sest:

1) määrus on vastuolus TsMS § 469 lg-ga 1, sest nimetatud normist tulenevalt saab jõustumata

kohtulahendi tunnistada menetlusosalise taotlusel viivitamata täitmiseks tingimusel, et viivitamata

täitmist taotlenud pool annab täitmise tagatise;

2) käesolevas asjas jätkuvad kohtuvaidlused ning Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a otsuse

on kasseerinud Tallinna Linnavalitsus;

3) viivitus Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a kohtuotsuse täitmisel ei tekita kahju, kuivõrd

saamata jäänud üüritulu ei ole käsitatav kahjuna HKMS § 99 lg 2 p 2 mõttes. Kohus on sidunud kahju

tekkimise alles jõustumata kohtuotsusega tuvastatavate asjaoludega ning kahjunõude alus selgub alles

kohtuotsusest endast.

A. J. oma määruskaebuses rõhutab, et tegemist on derivatiivsete tuludega. Selles kohtuasjas

lahendatakse taotlust vara tagastamise kohta. Haldusorgani otsuse alusel saab tagastada hoone ja

krundi, mitte aga äritulusid. Kohtuotsuse viivitamata täitmise põhjenduseks ei saa olla saamata jäävad

tulud enne seda, kui on lõppenud vara tagastamise protsess.

3. L. W. leiab 11. septembri 2006. a vastuses määruskaebustele, et HKMS § 99 sisaldab ammendava

regulatsiooni kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise kohta haldusasjades ning puudub alus ja

vajadus kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid, sealhulgas tagatist ettenägevaid sätteid. Vastuses

märgitakse, et kohtumenetlus üürnike poolt algatatud asjades ei ole pooleli, kuna Tallinna

Halduskohtu 24. jaanuari 2006. a otsus asjas nr 3-331/05 on jõustunud. L. W. leiab, et talle on

tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol ning RVS § 7 lg 3 alusel on võimalik nõuda avalikult

võimult ka õigusvastaselt saamata jäänud tulu hüvitamist. Vastuses loetakse õiguspäraseks eeldust, et

pärast tagastamist hakkab L. W. saama üüritulu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Käesolevas asjas on tõstatatud küsimus sellest, kas HKMS §-s 99 sätestamata viivitamata

täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel tuleb juhinduda ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

sätetest, sealhulgas TsKMS §-st 469. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Halduskohtumenetluse

seadustiku § 99 sätestab ammendavalt õiguslikud alused haldusasjades tehtud jõustumata

kohtuotsuste viivitamata täitmiseks.

HKMS § 99 ei näe ette nõuet, et menetlusosalise taotlusel saab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistada üksnes tingimusel, et ta annab täitmise tagatise. Samas HKMS § 5 lõikest 1 ja lõikest 2

tulenevalt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes

tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse erisusi.

Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks laiendada jõustumata kohtuotsuse viivitamata

täitmisele tagatise nõuet halduskohtumenetlusele. Viivitamata täitmine on halduskohtumenetluses

asjakohane vaid seaduses sätestatud nõuete puhul ega oma tsiviilmenetlusele omast universaalset

iseloomu. Menetlusosalise taotluse alusel võib halduskohtumenetluses pöörata otsuse viivitamata

täitmisele toetuse nõudes avaliku teenistuja surma või invaliidistumise korral (HKMS § 99 lg 2 p 1),

samuti otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus

tehti (HKMS § 99 lg 2 p 2). Riigikohtu halduskolleegium ei näe mõistlikke põhjendusi, miks

eelnimetatud nõuded peaksid olema seotud tagatisega. Veelgi enam, tagatis oleks nendel puhkudel

viivitamata täitmise tähendust moonutava loomuga.

Kohtuotsuse viivitamata täitmisel on tsiviilkohtumenetluses tagatise eesmärk nende võimalike

kahjude katmine, mis võivad menetluse poolel tekkida seoses hagi tagamisega või viivitamatu

täitmisega. Halduskohtumenetluses on isik, kelle suhtes kohaldatakse esialgse õiguskaitse abinõu või

viivitamata täitmist, haldusorgan. Viimase majanduslikud võimalused on sellised, mis üldreeglina ei

vaja täiendavaid garantiisid kaebaja poolt antava tagatise näol. Veelgi enam, halduskohtumenetluses

tagatiste süsteemi kasutamine tooks kaasa kaebeõiguse sisulise piiramise ning halduskandja ja

kaebaja ebavõrdsuse süvenemise. Nendel kaalutlustel ei määrata Halduskohtumenetluse seadustiku

§ 99 lg 2 kohaldamisel tagatist TsKMS § 469 alusel. Haldusasjas tehtud kohtuotsuse viivitamata

täitmisele pööramise otsustamisel peab kohus aga silmas pidama ka haldusorgani huve ning õigusi ja

seetõttu erilise tähelepanuga hindama, kas otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks esinevad HKMS

§-s 99 sätestatud alused ja tingimused.

5. Määruskaebuste üheks põhjenduseks tuuakse asjaolu, et käimas on kohtuvaidlused, mis takistavad

kohtuotsuse täitmist. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a

kohtuotsusele haldusasjas nr 3-03-89 on esitatud kassatsioonkaebus. Samas ei pea Riigikohtu

halduskolleegium kassatsioonkaebuse esitamist selliseks takistuseks, mis välistab iseendast

kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise. Viivitamata täitmisele pööramise instituut peabki

tagama jõustumata kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise. Asjaolu, et jõustumata

kohtulahendile on esitatud kaebus, tuleb hinnata huvitatud isiku taotluse sisulisel lahendamisel.

Riigikohtu halduskolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida, et Tallinna Halduskohtu 28. juuni

2005. a kohtuotsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul selle otsuse jõustumisest

lahendama L. W. vara tagastamise taotlus. Kolleegium mõistab seda resolutsiooni kui haldusorganile

pandud kohustust teha kahe kuu jooksul L. W. vara tagastamise taotluse suhtes sisuline otsus.

Halduskohus ei saa astuda haldusorgani asemele ning otsustada, kas L. W. taotlus tuleb rahuldada või

mitte. Küll aga saab halduskohus kohustada organit asja lahendama mõistliku aja jooksul. Asjaolu, et

haldusorgan on vaidlustanud asjas tehtud kohtulahendid, ei ole piisav alus isiku menetlusõiguslike

põhiõiguste eiramiseks.

6. HKMS § 99 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus pöörata menetlusosalise taotluse alusel viivitamata

täitmisele otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks

kohtuotsus tehti.

Tuginedes nimetatud sättele leidis ringkonnakohus, et oluline kahju L. W.le seisneb saamata jäänud

üürituludes. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on ekslikult kohaldanud HKMS

§ 99 lg 2 p 2. Nimetatud sättest tulenevalt peab kohtuotsuse täitmisega viivitamine isikule kaasa

tooma olulise kahju. Eelnimetatud nõue eeldab otsest põhjuslikku seost õigusvastase viivituse ja

kahju vahel. Õige on määruskaebustes sisalduv väide, et haldusorganile kohtuotsusega pandav

kohustus seondus menetluse läbiviimisega, mitte aga vara faktilise tagastamisega. Sellest tulenevalt ei

sõltu üüritulude saamine vahetult haldusorgani otsusest vara tagastamise ja kompenseerimise kohta.

Üüritulu saab saamata jäänud tuluna vaadelda pärast seda, kui omandi ülemineku järgselt on tekkinud

vastav nõudeõigus, mille teostamine on takistatud avaliku võimu tegevuse (tegevusetuse) tõttu.

Käesolevas asjas ei nähtu, et L. W. omaks sellist nõudeõigust. L. W. ega kohus pole osundanud ka

muudele asjaoludele, mis võiksid olla käsitatavad Tallinna Linnavalitsuse viivitusest tulenevate

kahjudena.

7. Eeltoodule tuginedes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium määruskaebused. Tallinna

Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-89 tuleb tühistada. Riigikohtu

halduskolleegium teeb uue määruse, millega jätab L. W. taotluse Tallinna Halduskohtu 28. juuni

2005. a kohtuotsuse viivitamata täitmiseks rahuldamata. Kautsjonid kuuluvad tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque