3-3-1-44-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-44-06

Otsuse kuupäev

5. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

N. K. ja J. M. kaebused Tallinna Haridusameti 15. mai 2002. a

kontrollaktiga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-03-47

Menetluse alus Riigikohtus

N. K. ja Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

7. september 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt.

Jätta N. K. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-249/2004, välja

arvatud kohtuotsusega riigi õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arvu ja advokaadile

makstava tasu kindlaksmääramise osas.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-03-47.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada N. K. kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks

Tallinna Haridusameti 15. mai 2002. a Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise akti nr 2-5/979

p 2.6.11 osaliselt vastavalt käesoleva otsuse motivatsiooni p-le 14. Ülejäänud osas jätta N. K.

kaebus rahuldamata.

Jätta J. M. kaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Linnavalitsuse kohtukulud tema enda kanda.

Tagastada Tallinna Linnavalitsusele kautsjon.

Arvata N. K. kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 8. aprilli 2002. a käskkirjaga otsustati läbi viia Õismäe Kooli finants-

majandusliku tegevuse, õppe-kasvatustöö sisu ja õpilaste algarvestuse kontrollimine. 15. mail 2002

koostas Tallinna Haridusamet akti nr 2-5/979 Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise kohta (edaspidi

Kontrollakt). Kontrollakt edastati 15. mail 2002 Õismäe Kooli direktorile koos kaaskirjaga, milles

nõuti Kontrollaktis nimetatud vajakajäämiste kohta seletuskirja esitamist ja tehti ettepanek vabastada

kooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal N. K. töölt ametikohale mittevastavuse tõttu.

Kontrollakt loeti 15. mail 2002 ette Õismäe Kooli kollektiivile. Õismäe Kooli direktori kohusetäitja

12. juuni 2002. a käskkirjaga lõpetati N. K.-ga sõlmitud tööleping töötaja mittevastavuse tõttu oma

ametikohale.

2. N. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas ja täpsustas kohtumenetluse käigus.

Kaebuse esitaja taotles Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamist ning sellega tekitatud moraalse kahju

50 000 krooni hüvitamist. Kaebuse väidete kohaselt on Tallinna Haridusamet käitunud õigusvastaselt,

sest Kontrollaktis avaldati kaebaja kohta tõendamata ja tõele mittevastavaid andmeid ning au

teotavaid ja väärikust alandavaid hinnanguid. Kontrolli läbiviimisel rikuti selleks ettenähtud korda.

Kontrollakt loeti avalikult ette kogu kooli kollektiivile ning tehti teatavaks hoolekogule. Kontrollaktis

sisalduvad kaebaja kohta valeandmed punktides 2.1.2; 2.1.4; 2.2.1; 2.2.3; 2.2.6; 2.2.7; 2.3.10; 2.4.8;

2.4.13; 2.4.14; 2.6.14 ning au ja väärikust solvavad on punktid 2.1.5 ja 2.6.11.

J. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Kontrollaktiga tekitatud moraalne

kahju 5000 krooni. Kaebuse väidete kohaselt on Kontrollakti punktid 2.3.4 ja 2.4.8 rajatud

kontrollimata andmetele ning sõnastatud solvavas ja kaebaja head nime kahjustavas vormis.

Kontrollakt tehti teatavaks kogu kooli kollektiivile.

Tallinna Halduskohtu määrusega liideti kaebused läbivaatamiseks ühte menetlusse.

3. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-249/2004 jäeti kaebused

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

1) kontrollaktis ei ole N. K. kohta esitatud tõele mittevastavaid väiteid ega alusetuid

väärtushinnanguid. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 14. oktoobril 2003 teinud otsuse

N. K. hagis Tallinna linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning palga ja

hüvitise nõudes. Nimetatud tsiviilasjas olid poolteks N. K. ja Tallinna Linnavalitsus nagu käesolevas

haldusasjaski. Tallinna Linnakohtu otsuses tuvastati järgmised asjaolud: "/.../ Tallinna Haridusameti

15. mai 2002. a aktiga Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise kohta tuvastati hageja ebapiisav

tööoskus ja mittevastavus direktori asetäitja ametikohale õppe-kasvatustöö alal. Kontrollakti kohaselt

seisnes hageja ebakompetentsus õppe-kasvatustöö mittevastavuses püstitatud eesmärkidele, mitmetes

õppetööd puudutavates puudujääkides, sh õppetöö korraldamises Tuisu tänava õppehoones ja

õigusaktide rikkumises. Ära on märgitud ka hageja poolt 9A klassis emakeele tundide mitteandmine.

Akti üks koostajatest N. L. andis ka kohtuistungil samasisulisi ütlusi. Tunnistaja J. J. kinnitas hageja

poolt emakeele tundide mitteandmist 9A klassis, kuna mitmeid tunde oli tunnistaja ise sunnitud läbi

viima, mõnikord oli klass õpetajata; sama kinnitab kooli meditsiiniõe 9. augusti 2002. a avaldus.

Tunnistaja F. ütluste kohaselt ei külastanud hageja 2001/2002 õppeaasta teisel poolel kordagi Tuisu

tänava õppehoonet, õppetööd, sh õpetajate asendamist korraldasid Tuisu tänaval õpetajad iseseisvalt.

Kooli õpetajad on hageja tööülesannete täitmist kinnitanud ka 19. augusti 2002. a avalduses. Kohtul

ei ole alust viidatud aktis ja tunnistajate ütlustes kahelda, sõltumata hageja poolt akti vaidlustamisest.

/.../ Hageja on esitanud mitmeid diplomeid ja tunnistusi oma tööoskusest, kuid nimetatud diplomid ja

tunnistused iseenesest ei kinnita hageja tegelikku tööoskust direktori asetäitjana õppe-kasvatustöö

alal, samuti ei oma antud vaidluses otsest puutumust 1997. aastal hageja tööle antud kiitev hinnang.

Seetõttu viitab tõendite kogum hageja tööoskuste mittevastavusele tehtavale tööle. Hageja

ametijuhendi kohaselt oli õppe- ja kasvatustöö korraldamine hageja ülesanne. /.../ Antud koolis

ebapiisava õppetöö ja järelevalve korraldamata jätmine võib ohtu seada laste elu ja tervise".

Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas on tuvastatud, et Kontrollaktis esitatud seisukohad N. K.

ebapiisava tööoskuse ja tema mittevastavuse kohta direktori asetäitja ametikohale õppe-kasvatustöö

alal vastavad tegelikkusele, sh väited tema ebakompetentsusest, õppe-kasvatustöö mittevastavusest

püstitatud eesmärkidele, mitmetest õppetööd puudutavatest puudujääkidest (sh õppetöö korraldamine

Tuisu tänava õppehoones, tundide andmine 9A klassile) ja õigusaktide rikkumisest. HKMS § 17

kohaselt ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas, tõendamist

halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised;

2) Kontrollakti punktide 2.1.2; 2.1.4; 2.1.5; 2.1.1; 2.2.3 väited on tõendatud. Punkti 2.2.6 osas ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud punktis märgitu oleks vale. Punktis 2.2.7 märgitud

rikkumise on kaebaja oma seletuskirjas omaks võtnud ning selle vaidlustamine on arusaamatu.

Punktis 2.3.10 märgitu ei saa rikkuda N. K. subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.8 toodud faktiväide on

tõendatud, punkt ei sisalda hinnangut ega saa rikkuda N. K. subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.13

sisalduv ei ole etteheide N. K.-le ega saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.14 toodud

faktilised asjaolud on tõendatud. Punktis 2.6.11 antud väärtushinnang ei ole kirja pandud alusetult ega

põhjendamatult, tegemist ei ole kontrollijapoolse pahatahtliku ja alusetu laimuga. Punktiga 2.6.14 ei

rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi;

3) Kontrollaktis ei ole J. M. kohta esitatud tõele mittevastavaid väiteid ega alusetuid

väärtushinnanguid. Kontrollakti punktis 2.3.4 toodud faktilised asjaolud on tõendatud, kontrollija

hinnang kaebaja kompetentsuse kohta ei olnud alusetu. Punktis 2.4.8 toodud faktiväide on tõendatud,

punkt ei sisalda hinnangut ega saa rikkuda J. M. subjektiivseid õigusi;

4) kontrolli teostamisel ja Kontrollakti koostamisel pidi Tallinna Haridusamet juhinduma Tallinna

Haridusameti juhataja 18. jaanuari 2002. a käskkirjaga nr 12-p kinnitatud sisekontrolli protseduurist.

Vastustaja on möönnud, et seoses protseduurireeglite punktidega 4.2.6 ja 4.2.7 esinesid Kontrollaktis

puudused. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Kontrollaktis esitatud kaebajaid puudutavad

väited on kas tegelikkusele vastavad või ei puuduta kaebajate subjektiivseid õigusi, samuti ei ole

kontrollijate väärtushinnangud alusetud. Seega ei saanud protseduurireeglite rikkumine iseenesest

tuua kaasa materiaalselt õigusvastast Kontrollakti ega tekitada kaebajatele moraalset kahju.

Protseduurireeglite rikkumine ja kaebajatele väidetavalt tekitatud moraalne kahju ei saa olla

omavahelises põhjuslikus seoses.

4. N. K. ja J. M. esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada

ja kaebused rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a otsusega rahuldati N. K. ja J. M. apellatsioonkaebused

osaliselt, tühistati halduskohtu otsus osaliselt ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega rahuldati

N. K. ja J. M. kaebused osaliselt ning mõisteti nende kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tallinna Linnavalitsuselt välja vastavalt 5000 ja 3000 krooni.

N. K. apellatsioonkaebuse kohta märkis ringkonnakohus, et ta nõustub valdavas osas halduskohtu

seisukohtadega. Halduskohtust erinevale seisukohale asus ringkonnakohus Kontrollakti p 2.6.11 osas,

kus oli märgitud, et "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa

remondimaterjalide kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta

I. M. ja N. K. korterite remontimisel." Ringkonnakohus leidis, et isiku au on võimalik teotada

tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustustega. Väärtusotsustus

väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on halvustava tähendusega.

Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust

(puudub alus) selliseks hinnanguks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et kaebajaga

seonduv ei ole Kontrollakti punktis 2.6.11 esitatud faktiväitena, vaid väärtusotsustusena. Akti

koostaja arvates võib olla kooli remondimaterjale kasutatud N. K. korteri remontimisel, nii nagu seda

väidetakse anonüümses kaebuses. Väärtusotsustus, et pedagoog võib olla omastanud kooli vara, on

halvustava tähendusega ning tõendamata kahtlustuste avaldamine vara omastamise kohta on

haldusorgani poolt lubamatu. Sellise hinnangu andmine ei ole põhjendatav Kontrollaktis kirjeldatud

korralagedusega remonttööde materjali arvestuses ja vahendite kulutamises. Asjast ei nähtu, et N. K.

oleks andnud põhjust selliseks hinnanguks. Kaebaja ei vastuta remondimaterjalide arvepidamise eest.

Tunnistaja E. S. kinnitas kohtus, et revisjoni käigus seda tõendada ei saanud, et K. korterit oleks

remonditud. Tõendamata kahtlustuste avaldamisega on kaebaja isiklikke õigusi rikutud. Kaebuse

esitajale on tekitatud mittevaralist kahju, mis seisneb hingelises valus ning kannatustes.

Ringkonnakohus leidis, et ka kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud. Rahalise hüvitise

väljamõistmise aluseks ei ole pelgalt hingelised üleelamised, au teotamise tõttu tekkinud

piinlikkusetunne või ajutine meeleolulangus. Arstitõendid (halduskohtu toimiku I köite lehed 157,

158 ja 195) kinnitavad, et kaebaja on vajanud üleelamiste tõttu ka pikaajalist ravi. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 alusel arvestas ringkonnakohus hüvitise määramisel rikkumise raskust, asjaolu,

et Kontrollakt avaldati piiratud isikute ringile ja et vastustaja eesmärgiks ei olnud kaebaja mainet

tahtlikult kahjustada, ning määras sellest tulenevalt hüvitise suuruseks 5000 krooni.

J. M. kaebuse osas nõustus ringkonnakohus samuti enamiku halduskohtu seisukohtadega. Erinevalt

halduskohtust pidas ringkonnakohus J. M. õigusi rikkuvaks Kontrollaktis sisalduvat lauset: "Õpetaja

J. M., kel on keskeriharidus ja 66 aastane, on aga eriliselt soositud juhtkonna poolt ühekordsete

preemiate maksmisel." Ringkonnakohus leidis, et üksnes asjaolu, et kaebaja on saanud lisatasusid

teistest suuremas summas, ei põhjenda halvustavat hinnangut kaebaja erilisest soositusest juhtkonna

poolt. Akti sõnakasutus viitab asjaolule, et kaebaja on saanud tasud teenimatult ning üksnes isiklike

heade suhete tõttu juhtkonnaga. Sellise väärtusotsustuse aluseks ei saa olla asjaolu, et lisatasude

käskkirjad olid vormistatud tasu maksmise alust näitamata või et koolis puudusid lisatasude

maksmiseks selged reeglid. Asjast ei nähtu, et J. M. oleks andnud eelnimetatud hinnanguks põhjust.

Kaebaja halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu ning hinnang erilise soosituse kohta oli

põhjendamatu. Selline põhjendamatu hinnang on kaebaja au ja head nime teotav ning väärikust

alandav. Kaebaja mainet on oluliselt kahjustatud ja talle on tekitatud mittevaralist kahju, mis

väljendub hingelises valus ja kannatustes. Kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud.

RVastS § 9 alusel hüvitise määramisel arvestas ringkonnakohus rikkumise raskust, asjaolu, et

Kontrollakt avaldati piiratud isikute ringile ning et vastustaja eesmärgiks ei olnud tahtlikult kaebajale

kannatusi põhjustada. Hüvitise suuruseks hindas ringkonnakohus 3000 krooni.

Ringkonnakohtu otsusega tühistati ka halduskohtu otsuse osa, millega mõisteti N. K.-lt ja J. M.-lt

Tallinna Linnavalitsuse kasuks välja kantud õigusabikulud. Kohus leidis, et linnavalitsuse poolt ei

olnud käesolevas asjas välise õigusabi kasutamine põhjendatud, lisaks on kaebajad maksejõuetud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. N. K. kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

1) ringkonnakohtu resolutsioon ei olnud selge ja ühemõtteline, samuti ei analüüsinud Tallinna

Ringkonnakohus kõiki tõendeid;

2) Tallinna Halduskohus tegi otsuse üksnes mittevaralise kahju väljamõistmise küsimuses, kuid jättis

läbi vaatamata kaebuse osas, milles nõuti Tallinna Haridusameti 15. mai 2002. a akti kehtetuks

tunnistamist. Apellatsioonkaebuses juhtis ta sellele ringkonnakohtu tähelepanu, kuid ringkonnakohus

seda ei kontrollinud. Ringkonnakohtu otsus on vasturääkiv, sest ehkki ringkonnakohus ei rahuldanud

kassaatori palvet tunnistada Kontrollakt kehtetuks ja ebaseaduslikuks, leidis kohus, et Kontrollakti

p 2.6.11 rikub kaebaja õigusi;

3) kohtuprotsess kestis 3 aastat ja halduskohtus viidi läbi 5 istungit ning ringkonnakohtus 4 istungit,

mis on protsessiõigusnormidega vastuolus;

4) Tallinna Linnavalitsuse poolt lepingulise esindaja kasutamine on seadusevastane;

5) toimus kassaatori esitatud tõendite hävitamine, mis olid asja materjalides;

6) ringkonnakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, keeldudes ära kuulamast kassaatori

tunnistajaid.

7. Tallinna Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada täies ulatuses Tallinna

Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse:

1) Tallinna Halduskohus luges Kontrollakti p-s 2.6.11 esitatud väited ja hinnangud põhjendatuks

tulenevalt tunnistaja E. S. kohtuistungil antud ütlustest. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel

väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, kuna N. K. ei ole apellatsioonkaebuses tunnistaja E. S.

ütlustega seoses Kontrollakti punkti 2.6.11 vaidlustanud. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud

tunnistaja E. S. ütlustele teistsuguse hinnangu andmist ega ole ka tunnistajat ringkonnakohtus üle

kuulanud;

2) Kontrollakti p-s 2.6.11 esitatud etteheide oli suunatud Õismäe kooli direktorile, mitte N. K.-le, ega

saa seega riivata N. K. isiklikke õigusi ega põhjustada talle mittevaralist kahju;

3) Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ja seega ei saa rääkida ka avaliku arvamuse

muutumisest N. K. suhtes, mis omakorda on isiku maine kahjustamise vältimatu eeldus. Samuti

puudus Kontrollakti koostamisel tahtlus N. K. head nime teotada;

4) ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, miks just 5000 krooni on piisav ja kohane hüvitise määr

N. K.-le. Samuti on analüüsimata, kas üldse on rahaline kompensatsioon mittevaralise kahju

hüvitamiseks vajalik;

5) Tallinna Halduskohus leidis, et J. M. eriline soositus lisatasude maksmisel on tõendatud toimikus

olevate dokumentaalsete tõenditega, mille kohaselt ei ole ükski teine õpetaja saanud lisatasusid

sedavõrd suures ulatuses nagu J. M. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on ringkonnakohus

hinnanud eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid teisiti kui esimese astme kohus, rikkudes sellega

HKMS §-i 43. Ringkonnakohus ei ole ka põhjendanud, miks asus kohus seisukohale, et Kontrollakti

p 2.3.4 viimases lauses halvustatakse J. M. tema vanusest lähtuvalt. Tõenditega on tuvastatud nii

J. M. keskhariduse kui vanuse vastavus Kontrollaktis märgitule. Seega on tegemist tõele vastavate

faktiväidetega, mis ei saa isiku head nime ega au kahjustada;

6) analoogiliselt N. K.-le määratud hüvitisele ei ole J. M.-le määratud hüvitise juures põhjendatud

selle suurust, arvestatud ei ole seda, et Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ning puudus

tahtlus J. M. hea nime kahjustamiseks.

8. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses N. K. kassatsioonkaebusele palutakse jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata.

9. N. K. ega J. M. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium võtab kõigepealt seisukoha Tallinna Linnavalitsuse

kassatsioonkaebuse osas, milles vaidlustatakse N. K. apellatsioonkaebuse rahuldamist

ringkonnakohtu poolt (osa I) ja seejärel osas, milles vaidlustatakse J. M. apellatsioonkaebuse

rahuldamist (osa II). Viimasena käsitleb kolleegium N. K. kassatsioonkaebust (osa III) ning jagab

kohtukulud (osa IV).

I

11. Ringkonnakohus võttis seisukoha, et N. K. suhtes oli Kontrollakti p 2.6.11 näol tegemist

halvustava tähendusega väärtusotsustusega. Ringkonnakohus leidis, et hinnang, et pedagoog võis olla

omastanud kooli vara, on halvustava tähendusega, ning et põhjust selliseks hinnanguks ei olnud.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega. Kolleegiumi arvates ei ole

asjakohased Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse seisukohad, mille kohaselt Kontrollakti p-

s 2.6.11 esitatud etteheide oli suunatud vaid kooli direktorile ega saa seega tekitada mittevaralist

kahju N. K.-le; et Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ning et Kontrollakti koostamisel puudus

tahtlus N. K. head nime teotada.

Kolleegium osundab, et Kontrollaktis tuuakse välja kahtlus, et kooli remondivahendeid võidi

kasutada just N. K. korteri remontimisel. Tähtsust ei oma see, kes oli kooli remonttööde materjalide

arvestuse ja vahendite kulutamise eest vastutav. Seega rikuti Kontrollakti vaidlusaluse lausega ka

N. K. mainet ja head nime.

Asjas ei ole vaidlust, et Kontrollakt loeti ette Õismäe kooli töötajatele. Ehkki selline avalikustamine

toimus vaid piiratud isikute ringile, ei ole kolleegiumi arvates välistatud, et see tõi kaasa N. K. maine

kahjustamise, nagu on märkinud ringkonnakohus.

Samuti ei välista kolleegiumi arvates Tallinna Linnavalitsuse vastutust N. K. ees see, et väidetavalt

puudus Kontrollakti koostamisel tahtlus N. K. au haavata. Kolleegium on seisukohal, et tahtluse

puudumine ei välista vastutust väärikuse alandamise või au või hea nime teotamise eest. RvastS § 9

lg 1 seab mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks üksnes selle, et kahju põhjustaja tegutses süüliselt.

Tallinna Linnavalitsus ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta polnud mittevaralise kahju tekitamises

süüdi.

Ekslik on Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on andnud tunnistaja

E. S. ütlustele teistsuguse hinnangu. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et tunnistaja E. S.

kinnitas kohtus, et revisjoni käigus ei suudetud tõendada, et N. K. korterit oleks remonditud. Tallinna

Halduskohtu 13. mai 2004. a istungi protokollis on tunnistaja E. S. ütlus, mille kohaselt "Revisjoni

käigus seda tõendada ei saanud, et K. krt. oleks remonditud." (halduskohtu toimiku I köide, leht 203

pöördel). Järelikult ei ole ringkonnakohus andnud tunnistaja ütlustele teistsugust hinnangut ning

tunnistaja täiendav ülekuulamine ei olnud vajalik.

12. Seega on ringkonnakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Kontrollakti p-ga 2.6.11 oli rikutud

N. K. mainet ja head nime ning Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu

seisukohta ei kummuta.

Kuid Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Kontrollakti p 2.6.11 ei olnud oma sõnastuselt

formuleeritud otsese süüdistuse või halvustava väitena N. K. suhtes. Kontrollakti p 2.6.11 kõlab

järgmiselt: "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa remondimaterjalide

kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta I. M. ja N. K.

korterite remontimisel." Sellise sõnastusega viitab vaidlusalune Kontrollakti punkt üksnes

võimalusele, et koolitöötajate poolt Tallinna Haridusametile esitatud kaebuse väide võib olla õige,

kuid selles ei väideta, et remondimaterjale oleks ka Kontrollakti koostajate arvates N. K. poolt

kasutatud. Samuti märgib kolleegium, et Kontrollakt avalikustati üksnes piiratud isikute ringile -

Õismäe kooli kollektiivile.

Eeltoodud asjaolud osundavad N. K. isiklike õiguste rikkumise väikesele intensiivsusele.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et "igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima

rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla

piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed"

(11. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-2-1-11-04). Riigikohtu halduskolleegium jagab

tsiviilkolleegiumi seda seisukohta. Kolleegium leiab, et halduskohtumenetluses ettenähtud

õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav,

heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi. Samuti on isikul

võimalik au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel nõuda Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 alusel

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud võimalust, kas halvustava

väärtusotsustusega N. K.-le tekitatud mittevaralist kahju saanuks kõrvaldada ka muul moel.

Ringkonnakohus on vaid märkinud, et kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud, kuna

hüvitise aluseks ei ole üksnes hingelised üleelamised, piinlikkusetunne või ajutine meeleolulangus,

vaid arstitõendid kinnitavad, et kaebaja on vajanud üleelamiste tõttu ka pikaajalist ravi.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et arstitõendid, mis näitavad, et N. K. on erinevatel aegadel

viibinud ambulatoorsel ravil seoses "tugevalt väljendunud närvipingutusega" (halduskohtu I toimiku

l 157) ja depressiooniga (toimiku l 158) ning on arsti poole pöördunud seoses stressiga (toimiku

l 195), ei tingi automaatselt mittevaralise kahju hüvitamist rahaliselt. Raviga seoses tekkivaid varalisi

kulutusi ei saa samastada mittevaralise kahjuga. Ravile tehtud kulutused on varaline kahju, mida on

võimalik eraldi tõendada ja välja nõuda. N. K. ravile tehtud varaliste kulutuste hüvitamist nõudnud ei

ole.

14. Koos kahju hüvitamise nõudega on N. K. halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka

Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab ülaltoodud asjaolusid

arvestades, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud N. K.-le tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine

rahas. Kolleegium on seisukohal, et N. K.-le tekitatud hingeliste üleelamiste heastamiseks piisab

Kontrollakti p-i 2.6.11 vaidlusaluse lause õigusvastaseks tunnistamisest.

Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab rahuldamata

N. K. nõude mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, kuid tunnistab Kontrollakti p-s 2.6.11

õigusvastaseks lause: "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa

remondimaterjalide kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta

I. M. ja N. K. korterite remontimisel." Sellega rahuldab kolleegium N. K. halduskohtusse esitatud

kaebuse osaliselt. Resolutsiooni selguse huvides teeb Riigikohtu halduskolleegium asjas ise uue

otsuse.

II

15. J. M. kasuks mõistis ringkonnakohus välja 3000 krooni mittevaralise kahju hüvitist seoses

Kontrollakti lausega: "Õpetaja J. M., kel on keskeriharidus ja 66 aastane, on aga eriliselt soositud

juhtkonna poolt ühekordsete preemiate maksmisel." Ringkonnakohus leidis, et selline sõnakasutus

viitab asjaolule, et kaebaja on saanud lisatasu teenimatult ning üksnes isiklike heade suhete tõttu

juhtkonnaga ning et kaebaja halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu.

Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et J. M. soositus lisatasude maksmisel on

tõendatud, samuti on väited J. M. vanuse ja hariduse kohta tõele vastavad.

16. Tallinna Halduskohus on tuvastanud, et J. M. lisatasu oli 5000 krooni, kuid teistel õpetajatel

keskmiselt 400 krooni. Asjas ei ole tuvastatud, et selline suur erinevus lisatasudes oleks tingitud

mingitest objektiivsetest näitajatest. Ka ringkonnakohus on möönnud, et lisatasude käskkirjad olid

vormistatud tasu maksmise alust näitamata ja et koolis puudusid lisatasude maksmiseks selged

reeglid. Niisugustel tingimustel ei saa Riigikohtu halduskolleegiumi arvates rääkida sellest, et väljend

"eriline soositus" oleks põhjendamatu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi saab halvustava

tähendusega hinnangut pidada au teotavaks siis, kui selliseks hinnanguks puudub alus (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-2-1-63-02). Käesoleval juhul on tõendatud, et

J. M. sai lisatasusid teiste õpetajatega võrreldes oluliselt rohkem ning seega oli väide erilisest

soositusest põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium ei pea seetõttu antud asjaoludel väidet J. M.

erilisest soositusest tema au teotavaks.

17. Samuti leidis ringkonnakohus, et J. M. halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu.

Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kuidas saab tõele vastava vanuse äratoomine Kontrollaktis olla

halvustamine. Kolleegiumi arvates ei saa tõese ea äranäitamist pidada halvustamiseks. Kolleegium

möönab, et vanuse, hariduse ning suuremate lisatasude esiletoomisest ühes lauses võib teatud määral

järeldada J. M. osas negatiivsete asjaolude esiletõstmist, kuid kolleegiumi arvates oli see

põhjendatud, arvestades Kontrollakti üldist eesmärki - kontrollida kooli tegevuse vastavust

õigusaktidele, kas koolis on pädev juhtimine ja töökorraldus ning kas kooli majandustegevus on

õiguspärane (Kontrollakti p-d 1.2.2-1.2.3). Sellise sõnastusega taheti juhtida tähelepanu puudustele

kooli juhtimises ja töökorralduses. Üksikute sõnade üheskoos kasutamist, kui pole ilmne, et seda

tehakse isiku maine kahjustamiseks, ei saa pidada õigusvastaseks. Seetõttu ei pea kolleegium

Kontrollakti J. M. suhtes õigusvastaseks ning J. M. kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks jääb

rahuldamata.

III

18. Järgnevalt käsitleb kolleegium N. K. kassatsioonkaebust. Selles leitakse, et ringkonnakohus ei ole

uurinud tema apellatsioonkaebust piisava põhjalikkusega ning et kohtuotsuse resolutsioon ei ole

selge.

Riigikohtu halduskolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kolleegium leiab, et Tallinna

Ringkonnakohus on analüüsinud N. K. apellatsioonkaebust igakülgselt ning põhjalikult, kontrollides

kõiki olulisi apellatsioonkaebuse väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus on andnud hinnangu kõigi

apellatsioonkaebuses vaidlustatud Kontrollakti punktide õiguspärasusele. Ringkonnakohus ei ole

jätnud tähelepanuta ühtegi olulist apellatsioonkaebuse väidet ega rikkunud seega kohtumenetluse

norme. Kolleegium leiab, et vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on selge ja

ühemõtteline. Resolutsioonist on üheselt arusaadav, millises osas N. K. kaebus rahuldatakse ning

millises osas jääb kaebus rahuldamata ja jõusse Tallinna Halduskohtu otsus.

19. Asjakohased ei ole N. K. kassatsioonkaebuse märkused kohtuprotsessi pikkuse ning

linnavalitsuse poolt lepingulise esindaja kasutamise kohta. Kohtuprotsessi pikkus ega menetluse

jooksul peetud istungite arv ei ole mõjutanud N. K. kaebuse lahendamist sisuliselt. Linnavalitsuse kui

haldusorgani poolt lepingulise esindaja kasutamine halduskohtumenetluses ei ole ühegi õigusaktiga

keelatud. Kohtupraktikas on üksnes kujundatud seisukoht, et kui haldusorganil puudus tegelik

vajadus välise õigusabi kasutamiseks, võivad kantud õigusabikulud jääda ka kaebuse rahuldamata

jätmisest hoolimata haldusorgani enda kanda. Käesoleval juhul ongi ringkonnakohus tühistanud

halduskohtu otsuse osas, millega mõisteti N. K.-lt Tallinna Linnavalitsuse kasuks välja õigusabikulud

ning jätnud Tallinna Linnavalitsuse õigusabikulud linnavalitsuse enda kanda.

20. Tõendamata on N. K. väide, et on toimunud kassaatori tõendite hävitamine, mis olid asja

toimikus. Kassaatori arvates viitab tõendite hävitamisele see, et vastustaja on oma teesides märkinud,

et "kohtuasja materjalides on mitu erinevat versiooni Õismäe Kooli töötajate kollektiivsest kirjast",

kuid asja materjalides oli vaid üks 43 Õismäe Kooli töötaja allkirjaga kollektiivne kiri. Riigikohtu

halduskolleegium osundab, et halduskohtu toimiku esimeses köites on kaks analoogilist kirja

(lehtedel 171-172 ja lehtedel 245-246). Lisaks on halduskohtu toimikus lehtedel 245-246 asuvale

22. mail 2002 Tallinna Haridusametisse saabunud 43 allkirjaga kirjale lisatud esimese astme

halduskohtuniku märge "kinnitatud koopiaga võrreldud" ning kohtuniku nimega tempel. Seega on

kassaatori järeldused tõendite hävitamisest põhjendamatud.

21. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et mõningate menetlus- ja

vorminõuete võimalik rikkumine ei saanud kaasa tuua sisuliselt ebaõige Kontrollakti koostamist ega

saanud tekitada kaebajale moraalset kahju. Asjakohatu on N. K. kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna

Ringkonnakohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, keeldudes üle kuulamast tema poolt soovitud

tunnistajaid. Asja materjalidest ei nähtu, et kassaator oleks apellatsioonimenetluses taotlenud uute

tunnistajate kutsumist. Ka ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et ühegi tunnistaja väljakutsumist ega

tõendi täiendavalt asja juurde võtmist ei ole N. K. apellatsioonimenetluses taotlenud (ringkonnakohtu

otsuse p 11).

22. N. K. kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei lahendanud tema taotlust Kontrollakti

õigusvastaseks tunnistamiseks. Sellise taotluse on N. K. kohtumenetluse käigus tõepoolest esitanud.

Sellest hoolimata leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohus ei ole Kontrollakti p-

ga 2.6.11 tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist välja mõistes ja samal ajal kohtuotsuse

resolutsioonis Kontrollakti osaliselt õigusvastaseks tunnistamata jättes menetlusnorme rikkunud.

Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et N. K. kaebustest ei nähtu Kontrollakti

õigusvastaseks tunnistamise osas mingit muud põhjendatud huvi peale soovi saada sellega tekitatud

kahju eest mittevaralist hüvitist. Kui isiku kahju hüvitamise nõue rahuldatakse ning kaebaja ei ole

välja toonud täiendavat põhjendatud huvi, miks tuleks kahju põhjustanud toiming või haldusakt

õigusvastaseks tunnistada, siis ei ole eraldi kahju põhjustanud halduse tegevuse õigusvastaseks

tunnistamine vajalik. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks

on juba iseenesest see, et tegevus oleks olnud õigusvastane. Sellisel juhul sisaldub õigusvastasuse

tuvastamise nõue juba kahju hüvitamise nõudes ning vastavalt möönab kohus kahjuhüvitist välja

mõistes ka halduse tegevuse õigusvastasust. Kui täiendav põhjendatud huvi õigusvastasuse

tuvastamiseks puudub, siis kohus otsuse resolutsioonis seda tuvastama ei pea.

23. Eelnevast tulenevalt jääb N. K. kassatsioonkaebus rahuldamata.

IV

24. Halduskohus, jättes N. K. ja J. M. kaebused rahuldamata, mõistis neilt vastustaja kasuks välja

vähendatud ulatuses kohtukulud. Ringkonnakohus tühistas selles osas halduskohtu otsuse

põhjendusega, et käesolevas asjas oleksid linnavalitsust saanud esindada ka linnavalitsuse teenistujad

oma ametikohuseid täites ning et kaebajad on maksejõuetud, kuna nad on vabastatud riigilõivust ja

neile on määratud riigi õigusabi. Linnavalitsuse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud jättis

ringkonnakohus vastustaja enda kanda samadel motiividel, mis olid esitatud halduskohtu otsuse

kohtukulusid puudutava osa tühistamisel. J. M. tasutud riigilõivust 300 krooni mõisteti

linnavalitsuselt välja proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga 180 krooni.

Riigikohtu istungil esitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja taotluse kassatsioonimenetluses kantud

õigusabikulude 72 393 krooni väljamõistmiseks. See taotlus jääb rahuldamata samadel põhjustel, mis

on välja toonud ringkonnakohus linnavalitsuse õigusabikulusid tema enda kanda jättes. Ka muud

menetluses kantud kohtukulud jäävad Tallinna Linnavalitsuse enda kanda.

25. Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2004. a otsusega määrati kindlaks ka N. K.-le ja J. M.-le riigi

õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arvu ja advokaadile makstava tasu suuruse. Selles osas

jääb Tallinna Halduskohtu otsus jõusse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann