3-3-1-58-06 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-58-06

Otsuse kuupäev

4. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

XXXXX XXXXXXX AS-i kaebus Kaitseministeeriumi

kohustamiseks tagastama riigihanke (viitenumber 014187)

raames antud tagatis

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-

05-49

Menetluse alus Riigikohtus

XXXXX XXXXXXX AS-i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXXXX XXXXXXX AS-i kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu

10. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-49 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseministeerium kuulutas välja riigihanke "JVÕK Kuperjanovi ÜJP territooriumi asukohaga

Võru Linn, Kose tee 3a, IV kasarmu, remondihalli ja staabihoone projekteerimine ja ehitamine"

(riigihanke viitenumber 014187). Pakkumise esitamise tähtpäevaks kehtestati 27. august 2004 kell

10:00. Pakkumise kutse dokumentide punkti 7 alajaotise III.1.1) alapunkti 5 kohaselt oli pakkumise

tagatiseks 500 000 krooni, mis pidi olema jõus vähemalt pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul.

XXXXX XXXXXXX AS esitas koos pakkumisega Hansapanga 23. augustil 2004 väljastatud

garantiikirja, millega kinnitas, et ei võta pakkumist selle jõusoleku ajal tagasi ning et ta sõlmib pärast

pakkumise parimaks tunnistamist Kaitseministeeriumiga lepingu pakkumises toodud tingimustel.

Kaitseministeeriumi kantsleri 15. septembri 2004. a käskkirjaga nr 18 kvalifitseeriti nimetatud

riigihankemenetluses teiste hulgas pakkuja XXXXX XXXXXXX AS ning tunnistati tema pakkumine

vastavaks.

2. XXXXX XXXXXXX AS teavitas 17. septembril 2004 kirjaga Kaitseministeeriumi asjaolust, et

kaebuse esitaja hinnaarvestajate poolt on pakkumise koostamisel tehtud metoodilisi vigu, mis

tulenesid hinnaarvestuse aluseks võetud varem Kaitseministeeriumile ehitatud objektide

maksumustest, arvestamata vahepeal ehitusturul toimunud muutusi. XXXXX XXXXXXX AS märkis

kirjas järgmist: "Eeltoodust tulenevalt oleme sunnitud tunnistama meie pakkumishinna ebareaalseks

ja paluma Teid mitte arvestada sellega riigihanke nr. 014187 raames. Vabandame ebapädeva

pakkumise esitamisega Kaitseministeeriumile tekitatud ebamugavuste eest [...]"

Viitega muuhulgas eelnimetatud XXXXX XXXXXXX AS kirjale, tunnistati kaitseministri

22. septembri 2004. a käskkirjaga nr 166 edukaks XXXXXXX XXX AS pakkumine.

Kaitseministeeriumi 23. novembri 2004. a kirjaga teatati, et Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 5

kohaselt ei kuulu tagatis XXXXX XXXXXXX AS-le tagastamisele ning paluti tasuda 500 000 krooni

suurune tagatisraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele. XXXXX XXXXXXX AS kandis nõutud

summa 26. novembril 2004 Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kuid küsis Kaitseministeeriumilt

täiendavalt tagatise sissenõudmise põhjuseid. Kaitseministeeriumi 15. detsembri 2004. a kirjas

põhjendati tagatise sissenõudmist sellega, et XXXXX XXXXXXX AS oli oma 17. septembri 2004. a

kirjaga pakkumise tagasi võtnud.

3. XXXXX XXXXXXX AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Kaitseministeeriumi kohustamist tagastama XXXXX XXXXXXX AS poolt makstud tagatis. Kaebaja

leidis, et tagatis kuulus vastavalt RHS § 38 lg 6 p-le 1 tagastamisele, sest kõnealuse riigihanke puhul

oli pakkumise jõusoleku tähtaeg möödunud ja hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga

22. oktoobril 2004 sõlmitud. Kaitseministeerium tõlgendas meelevaldselt XXXXX XXXXXXX AS-i

17. septembri 2004. a kirja pakkumise tagasivõtmisena selle jõusoleku ajal RHS § 38 lg 5 p 1

tähenduses. Kaebaja tahe ei seisnenud mitte pakkumise tagasivõtmises, vaid kirjas üksnes

informeeriti Kaitseministeeriumi, et arvutusvea tõttu on tegemist põhjendamatult madala

pakkumisega RHS § 48 tähenduses, mis oleks seaduse järgi tulnud tagasi lükata. Kui kaebuse esitaja

oleks soovinud pakkumise tagasi võtta, oleks ta seda vastavalt ka väljendanud.

Tagatise sissenõudmine ei ole kooskõlas tagatise eesmärgiga. Tagatise eesmärgiks oli pakkuja poolt

kohustuse täitmata jätmise korral kahjude täielik või osaline hüvitamine. XXXXX XXXXXXX AS

pole aga rikkunud ühtegi RHS-s pakkujale pandud kohustust ning isegi kui käsitada pakkumise

esitaja 17. septembri 2004. a kirja pakkuja kohustuse rikkumisena, pole Kaitseministeeriumile

pakkuja tegevuse tõttu kahju tekkinud ning tagatise sissenõudmiseks puudub alus.

4. Kaitseministeeriumi vastuses vaieldi kaebusele vastu. Kaebuse sisu kohta leidis

Kaitseministeerium, et kuna XXXXX XXXXXXX AS kirjas oli esitatud palve mitte arvestada tema

pakkumist, siis jättis Kaitseministeerium pakkumise arvesse võtmata ning luges pakkuja pakkumisest

loobunuks. XXXXX XXXXXXX AS ei ole kirjas märkinud, et soovib riigihankemenetluses edasi

osaleda. XXXXX XXXXXXX AS pakkumise hind (49 293 970) ei olnud põhjendamatult madal

RHS § 48 tähenduses, sest oli Kaitseministeeriumi poolt kehtestatud esialgse hinnaga (50 000 000

krooni) samas suurusjärgus. Tagatise eesmärk on tagada pakkumise jõusolek, mitte kulude

hüvitamine.

5. Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2005. a otsusega asjas nr 3-91/2005 jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtukulusid välja ei mõistetud. Kokkuvõtlikult olid halduskohtu põhjendused järgmised:

1) XXXXX XXXXXXX AS 17. septembri 2004. a kirjas sisalduvat tahteavaldust tuleb tõlgendada

TsÜS § 75 lg 1 teise lause alusel ning tahteavaldust võib mõista pakkumise tagasivõtmisena. Kirjas ei

teavitatud Kaitseministeeriumi üksnes arvutusvigadest, vaid esitati ka konkreetne taotlus mitte

arvestada kaebuse esitaja pakkumisega riigihanke nr 014187 raames. Kaebaja kirjas esitatud taotluse

rahuldamise õiguslikuks tagajärjeks on pakkumise arvestamata jätmine;

2) kuna 17. septembri 2004. a kirja esitamise ajaks oli kaebuse esitaja pakkumine juba tehtud, avatud

ning vastavaks tunnistatud, siis ei saanud tahteavaldust käsitada pakkumise RHS § 38 lg 6 p 5 kohase

tagasivõtmisena. Pakkumise tähelepanuta jätmise korral ei saa vastustaja asuda pakkumist RHS § 45

alusel võrdlema ja hindama, mistõttu on pakkumise arvestamata jätmise õiguslikud tagajärjed

vastustaja jaoks võrdsed pakkumise tagasivõtmise omadega. Seega on Kaitseministeerium kaebuse

esitaja tahteavaldust õigesti tõlgendanud;

3) pakkumise kutse dokumentidest tulenevalt pidi pakkumine olema siduv 90 päeva arvates

pakkumise esitamise kuupäevast ning pakkumise edukaks tunnistamise korral kuni hanke

lõppemiseni. Seega võeti pakkumine tagasi selle jõusoleku aja jooksul. Pakkumise tagasivõtmise

korral oli Kaitseministeerium õigustatud pakkujale tagatist mitte tagastama, olenemata kahju

tekkimisest, kuna RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude

tekkimisest või nende suurusest;

4) kaebuse esitaja väide, et Kaitseministeeriumil oli võimalik jätta ka esitatud kiri tähelepanuta,

tunnistada pakkumine parimaks ning nõuda kaebuse esitajalt lepingu sõlmimist ei ole kooskõlas

poolte lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa ostja kohustada pakkujat endaga

lepingut sõlmima, vaid nõuda pakkujalt tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste

täitmata jätmisel (sealhulgas pakkumise selle jõusoleku ajal tagasivõtmisel (RHS § 38 lg 5 p 1))

kahjude täieliku või osalise hüvitamise (RHS § 38 lg 1).

6. XXXXX XXXXXXX AS esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

kaebus rahuldatakse. Samuti soovis apellant kohtukulude väljamõistmist vastavalt kohtukulude

nimekirjale.

XXXXX XXXXXXX AS leidis, et Kaitseministeerium on rikkunud uurimispõhimõtet, kui jättis välja

selgitamata XXXXX XXXXXXX AS-i tegeliku tahte. Pakkumise vigasus oleks pakkumise sisulise

hindamise käigus niikuinii ilmsiks tulnud ning seega oleks tema pakkumine RHS § 48 alusel tagasi

lükatud ja tagatis tagastatud. Halduskohus on vääralt leidnud, et see, kas pakkumine on

põhjendamatult madal, selgitatakse välja pakkumiste vastavaks tunnistamise, mitte sisulise hindamise

käigus.

Apellant ei nõustunud halduskohtuga selles, et tagatise tagastamine pole sõltuvuses ostjale tekkinud

kahjuga. RHS § 38 lg 1 kohaselt on tagatise eesmärk pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral

kahjude täielik või osaline hüvitamine. Kaitseministeerium ei ole XXXXX XXXXXXX AS

17. septembri 2004. a kirjaga seoses kahju kandnud.

7. Kaitseministeeriumi vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu ja paluti see rahuldamata jätta,

kuid mõista XXXXX XXXXXXX AS-lt välja kohtukulud vastavalt kohtukulude nimekirjale.

Kaitseministeerium leidis, et tagatise eesmärk on tagada pakkumise jõusolek selleks ettenähtud

tähtaja jooksul. XXXXX XXXXXXX AS oma pakkumise jõusolekut ei taganud ja seetõttu tagatist ei

tagastatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et tagatise tagastamata jätmisel RHS § 38 lg 5 p 1 alusel

ei pea ostja kahju tekkimist tõendama ning ostjal ei pea ka otsest kahju tekkima.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2006. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et XXXXX XXXXXXX AS-i 17. septembri 2004. a kiri on

käsitatav pakkumise tagasivõtmisena ning et riigihankele kehtestatud pakkumise eeldatava

maksumusega võrreldes ei saa lugeda kaebuse esitaja 49 293 970 kroonist pakkumist põhjendamatult

madalaks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga samuti selles, et RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea

pakkujale tagatise tagastamata jätmist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest, vaid

pakkuja poolt oma kohustuste rikkumisest. XXXXX XXXXXXX AS poolt seisnes kohustuste

rikkumine selles, et ta võttis vastuolus RHS § 38 lg-ga 5 pakkumise tagasi pärast pakkumiste

esitamise tähtpäeva ning pakkumise tagasivõtmise tõttu kaotas Kaitseministeerium võimaluse

sõlmida hankeleping kaebuse esitaja pakkumises sätestatud tingimustel, mis olid esitatud pakkumiste

hulgas ilmselt soodsaimad. Ringkonnakohus mõistis HKMS § 93 lg 1 alusel apellandilt vastustaja

kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud summas 5328 krooni ja 90 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. XXXXX XXXXXXX AS esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule

kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning uue otsuse

tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Kassaator taotleb ka kohtukulude hüvitamist.

Ringkonnakohus on ekslikult tuginenud tahteavalduse tõlgendamisel TsÜS § 75 lg 2 teisele lausele,

kuna antud säte reguleerib tahtevalduse tegemist avalikkusele, mitte aga kindlale isikule. Käesoleval

juhul on tegemist aga tahteavalduse adresseerimisega konkreetsele isikule.

Kaitseministeeriumi kohustus selgitada välja tahteavalduse mitmetimõistetavuse korral tahteavalduse

tegija tegelik tahe tuleneb riigihankemenetluse avalik-õiguslikust iseloomust, mida on toonitanud ka

Riigikohtu halduskolleegium 20. detsembri 1999. a määruses asjas nr 3-3-1-48-99 ja 6. veebruari

2001. a määruses asjas nr 3-3-1-69-00 ning seetõttu pidi Kaitseministeerium lähtuma ka HMS § 6

alusel uurimisprintsiibist. XXXXX XXXXXXX AS leidis, et kuivõrd Kaitseministeerium ei

selgitanud välja kassaatori tahet, ei ole tal võimalik tugineda ka TsÜS § 75 lg 1 teises lauses

sätestatule ning tahteavalduse tõlgendamisel tuleb määravaks lugeda kassaatori tahe.

Ringkonnakohtu järeldus, et pakkumine ei olnud põhjendamatult madal, ei vasta seadusele. RHS § 38

lg 3 kohaselt ei või pakkumise tagatis olla suurem kui 1% pakkumise eeldatavast maksumusest. Kuna

Kaitseministeeriumi määratud tagatisraha summa oli 500 000 krooni, siis pidi pakkumise eeldatav

suurus olema vähemalt 50 000 000 krooni. Seega oli XXXXX XXXXXXX AS esitatud pakkumine

madalam riigihanke eeldatavast maksumusest ning Kaitseministeeriumil alus lugeda pakkumise hind

põhjendamatult madalaks.

Kassaator ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et tagatise mittetagastamine ei ole sõltuv ostjale

tekkinud kahjust. XXXXX XXXXXXX AS ei ole rikkunud ühtegi Riigihangete seaduses pakkujale

pandud kohustust, mis on tagatise sissenõudmise eeltingimus. Kaitseministeerium pole 17. septembri

2004. a kirja tõttu kahju kandnud.

10. Kaitseministeeriumi vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja palutakse jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et tahteavaldust tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lg 1

esimese lause alusel. XXXXX XXXXXXX AS tegelik tahe oli oma pakkumine tagasi võtta ning

pakkumise hind ei olnud põhjendamatult madal. Vastustaja leiab, et RHS § 51 lg 2 kohaselt ei

tohtinud riigihanke korraldaja läbirääkimisi pidada, kuna vastasel juhul ei oleks tagatud kõigi

pakkujate võrdne kohtlemine pakkumismenetluses.

Tallinna Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise

mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Pakkumise tagasivõtmise tõttu

kaotas ostja võimaluse sõlmida hankeleping kassaatori pakkumises sätestatud tingimustel, mis olid

esitatud pakkumiste hulgas soodsaimad. Kohustus, mida pakkuja rikkus, oli tagada oma pakkumise

jõusolek. Kassaatori väited kahju puudumisest on väärad.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Selles kohtuasjas tuleb Riigikohtu halduskolleegiumil kassatsioonkaebuse lahendamiseks vastata

eeskätt küsimusele, millisel juhul tuleb riigihankemenetluses pakkumise tagatiseks antud tagatisraha

tagastada pakkumise teinud isikule.

11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohtu lõppjäreldus XXXXX XXXXXXX AS-i

17. septembri 2004. a kirjas sisalduvate tahteavalduste hindamisel on õige. TsÜS § 75 lg 1 sätestab:

"Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija

tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi."

Tahteavaldus on tehtud kindlale isikule - Kaitseministeeriumile. Kuna Kaitseministeerium ei pidanud

XXXXX XXXXXXX AS 17. septembri 2004. a kirja saades teadma kassaatori tahet tahteavalduse

tegemisel ning kirjas sisaldub taotlus pakkumisega mitte arvestada, on halduskohus õigesti leidnud, et

tahteavaldust tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lg 1 teise lause kohaselt pakkumise tagasivõtmisena.

Ringkonnakohus on nõustunud halduskohtu põhjendustega, kuid viidanud valele lõikele. Tegemist on

ringkonnakohtu poolt tehtud ilmselge kirjaveaga ning tahteavalduse tõlgendamise õigsust see ei

mõjutanud.

12. RHS § 38 lg 1 kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt

kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise. RHS § 38 lg 5 p-s 1

sätestatu alusel ei pea ostja tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui pakkuja võtab pakkumise

selle jõusoleku ajal tagasi. Pakkumise jõusoleku aeg oli pakkumise kutse dokumendi nr 3 kohaselt 90

päeva, arvates pakkumise esitamise kuupäevast või pakkumise edukaks tunnistamisel kuni hanke

lõpetamiseni. See nõue vastab RHS § 41 lg-s 1 sätestatule. Tahteavaldust sisaldava kirja saatmise

hetkel 17. septembril 2004 ei olnud pakkumiste jõusoleku aeg möödunud, sest XXXXX XXXXXXX

AS oli pakkumise esitanud ning edukat pakkumist polnud Kaitseministeerium veel välja selgitanud.

Seega on nii halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus õigesti järeldanud, et pakkumise

tagasivõtmine toimus pakkumise jõusoleku ajal.

Kassaatori viide haldusmenetluse uurimisprintsiibile on asjakohatu, sest riigihangete

pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses. Riigihankemenetlus toimub

Riigihangete seaduses määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

20. detsembri 1999. a määrus asjas nr 3-3-1-48-99 ja 6. veebruari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-69-

00). Riigihankemenetlus on küll avalik-õiguslik, kuid Haldusmenetluse seadus sellele üldiselt ei

laiene. Erandina laienevad riigihanke pakkumismenetlusele Haldusmenetluse seaduses sätestatud

haldusakti vorminõuded. Nimelt sätestab RHS § 1 lg 2, et lisaks Riigihangete seadusest tulenevatele

vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama Haldusmenetluse

seaduse vorminõuetele.

13. Halduskohus ja ringkonnakohus on leidnud, et RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise

mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Riigikohtu halduskolleegium

nõustub selle seisukohaga, kuid peab vajalikuks lähemalt selgitada tagatise eesmärki

riigihankemenetluses.

Kuigi RHS § 38 lg 1 sätestab tagatise eesmärgina kahjude osalise või täieliku hüvitamise, ei ole see

ammendav eesmärk. RHS § 1 lg-st 1 tulenevalt on riigihankemenetluse eesmärgiks edendada

konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne

kohtlemine. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et riigihanke pakkumismenetluses on tagatise kõige

olulisemaks eesmärgiks kindlustada ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine. Viimane omakorda

võimaldab konkurentsi tekkimise ja pakkujate võrdse kohtlemise.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et pakkumismenetluse ausaks ja läbipaistvaks korraldamiseks on

vajalik tagada reaalsete pakkumiste esitamine ja nende jõusolek, et riigihanke korraldajal säiliks

võimalus valida kõige soodsam pakkumine. Pakkumise tagatis on vajalik selleks, et

riigihankemenetluses osaleksid võitmisest tõsiselt huvitatud pakkujad, mis tagaks tulemusliku

pakkumismenetluse. Pakkuja peab pakkumise tegemisel arvestama, et ebareaalse pakkumise

tegemisel ning pakkumisest loobumisel pakkumise jõusoleku ajal ei ole võimalik nõuda tagatist

tagasi üksnes põhjusel, et kahju pole hanke korraldaja kandnud.

14. RHS § 38 lg 5 p 1 kohaselt on tagatise tagastamata jätmise eelduseks pakkumisest loobumine

pakkumise jõusoleku ajal. Kahju tekkimine seejuures tähtsust ei oma. Ringkonnakohus on õigesti

järeldanud, et pakkumise tagasivõtmise tõttu kaotas ostja võimaluse sõlmida hankeleping kaebuse

esitaja pakkumise tingimustel, mis olid esitatud pakkumiste hulgas ilmselt soodsaimad. Kuna

XXXXX XXXXXXX AS võttis avalduse tagasi pakkumise jõusoleku ajal ning tagatise tagastamise

otsustamisel ei oma kahju tekkimine tähtsust, siis käitus Kaitseministeerium tagatist tagastamata

jättes õiguspäraselt.

15. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et XXXXX XXXXXXX AS-i

tehtud pakkumist 49 293 970 krooni, võrreldes seda Kaitseministeeriumi kehtestatud eeldatava

maksumusega 50 000 000 krooni, ei ole võimalik hinnata RHS § 48 lg 3 alusel ilmselt

põhjendamatult madalaks.

Lähtudes eeltoodust tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskolleegium jätab jõusse

Tallinna Ringkonnakohtu 10. mai 2006. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-49. Kautsjon tuleb arvata

riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld