3-3-1-64-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-3-1-64-06 Määruse kuupäev 3. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Kohtuasi K. M. kaebus Saku Vallavalitsuse 15. veebruari 2005. a korralduse nr 148 tühistamiseks, Saku Vallavalitsuse 25. augusti 2004. a piiride kulgemise ettepaneku osaliseks tühistamiseks, Saku Vallavalitsuse 18. novembri 2004. a kirjas nr 8-1/3690-II väljendatud otsuse õigusvastaseks tunnistami-seks ja Saku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-05-181 Menetluse alus Riigikohtus K. M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada K. M. määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. juuni 2006. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2006. a määrus haldusasjas nr 3-05-181. Lugeda K. M. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta tähtaegselt esitatuks ja saata apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 15. veebruari 2005. a korralduse nr 148 tühistamiseks, Saku Vallavalitsuse 25. augusti 2004. a piiride kulgemise ettepaneku osaliseks tühistamiseks, Saku Vallavalitsuse 18. novembri 2004. a kirjas nr 8-1/3690-II väljendatud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Saku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks koostada uus piiride kulgemise ettepanek. Tallinna Halduskohus tegi kohtuotsuse haldusasjas nr 3-05-181 teatavaks kohtu kantselei kaudu 7. aprillil 2006. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja koha teatas kohus ühes selgitustega edasikaebamise tähtaja ja korra kohta menetlusosalistele 23. märtsi 2006. a istungil, kus viibis ka kaebuse esitaja. 2. K. M. 17. aprillil 2006 sideasutuse kaudu kohtule saadetud teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta saabus Tallinna Halduskohtusse 19. aprillil 2006. Apellatsioonkaebus saabus kohtusse sideasutuse kaudu 5. mail 2006. Tallinna Halduskohus leidis 8. mai 2006. a määruses, et apellatsiooniteade on esitatud pärast seaduses

ettenähtud tähtaja möödumist. Seetõttu jättis kohus apellatsioonkaebuse käiguta ning andis apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste ning neid kinnitavate tõendite esitamiseks. 3. K. M. esitas apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse, milles selgitas apellatsiooniteate hilinemisega esitamise põhjuseid. Apellant sai kohtuotsuse kätte vahetult enne riigipüha, mistõttu ta ei jõudnud seda tähtaja jooksul sisuliselt läbi vaadata ega kaaluda edasikaebamise otstarbekust. Otsuse sai apellant kätte hilinemisega, sest oli hõivatud elukohavahetusest tuleneva ümberkolimisega. Apellant oli alates 12. aprillist 2006 asunud elama teise elukohta ning tal ei olnud võimalik teatada kohtule oma ümberkolimisest enne kohtuotsuse väljastamist. 4. Tallinna Halduskohus jättis 2. juuni 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-05-181 rahuldamata K. M. taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas apellatsioonkaebuse. Kohus tuvastas, et K. M., kes viibis Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2006. a istungil ja teadis kohtuotsuse teatavakstegemise aega ning kohta, 7. aprillil 2006 kohtu kantseleis otsuse ärakirja saamas ei käinud. Kohtuotsuse ärakiri saadeti K. M.le sideasutuse kaudu 10. aprillil 2006 kohtule teada oleval aadressil. Tulenevalt TsMS § 62 lg-st 2 tuli teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta esitada kohtule hiljemalt 17. aprillil 2006. K. M. apellatsioonkaebuse esitamise teade on kohtu kantseleis registreeritud 19. aprillil 2006 ja esitatud seega kahepäevase hilinemisega. Kohus märkis, et K. M. ei ole esitanud kohtule ühtki objektiivset põhjust, mis takistas tal apellatsiooniteate tähtaegset esitamist. Elukohavahetusega seotud ebamugavused pole tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused. Apellant ei ole märkinud, mis kuupäeval ta sideasutuse kaudu edastatud kohtuotsuse kätte sai, kuid arvestades tema viidet riigipühale, mis 2006. aastal langes 14. aprillile, pidi ta otsuse kätte saama 12. või 13. aprillil. Seega oli tal võimalik esitada teade kohtule tähtaegselt isiklikult, elektrooniliselt või faksi teel. Kui apellandil polnud võimalik kohtuotsusele kohtu kantseleisse 7. aprillil 2006 isiklikult järgi tulla, võinuks ta küsida otsuse resolutiivosa kohta teavet telefoni teel. Nii oleks ta saanud teada tema kaebuse rahuldamata jätmisest ja tal olnuks võimalik asuda koheselt kaaluma otsuse vaidlustamist. Apellatsiooniteade ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas dokument ning see on võimalik koostada ning kohtule esitada aegsasti. Kuna apellatsiooniteate esitamisest ei teki kohustust apellatsioonkaebuse esitamiseks, saanuks ta apellatsioonkaebuse esitamise vajalikkust analüüsida ka pärast teate tähtaegset esitamist. 5. K. M. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Lisaks halduskohtule esitatud põhjendustele märkis määruskaebuse esitaja, et on oma voodihaige liikumisvõimetu isa ainus hooldaja, keda ta pidi iga päev külastama, mistõttu kannatasid kõik kaebaja asjaajamised. Ümberkolimine oligi tingitud isa pideva abistamise vajadusest. Isa hooldamisega seotud kulutuste tõttu pole tal võimalik palgata ka advokaati. Määruskaebuse esitajal kui juriidilisi teadmisi mitteomaval isikul pole võimalik teada kõiki kohtuliku asjaajamise peensusi, nii jääb talle arusaamatuks ka halduskohtu viitamine haldusasjas Tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Apellant rõhutab, et on apellatsioonkaebuse esitanud tähtaegselt, ning märgib, et dokumentide elektroonilisel

või faksi teel edastamiseks puuduvad tal vahendid. 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. juuli 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ega ennistanud apellatsioonitähtaega. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et TsMS § 62 lg 2 kohaselt olnuks apellatsiooniteate esitamises seisnev menetlustoiming tähtaja jooksul sooritatud juhul, kui teade oleks kohtusse jõudnud hiljemalt 17. aprillil 2006. TsMS § 62 lg 2 on halduskohtumenetluses kohaldatav HKMS § 5 lg 1 alusel, mis sätestab, et halduskohus juhindub Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimuses tsiviilkohtumenetluse sätetest. Halduskohtumenetluse seadustikus puuduvad menetlustähtaegade arvestamist reguleerivad sätted. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, miks ei saa K. M. poolt kohtuotsuse hilist kättesaamist tinginud asjaolusid hinnata tähtaja möödalaskmist õigustavateks apellandist sõltumatuteks mõjuvateks põhjusteks ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märkis, et apellandi väited liikumisvõimetu isa hooldamise vajaduse kohta on ümber lükatud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Apellandi isa haiguslugude väljavõtetes esitatud patsiendi ravijärgse seisundi kirjeldus on vastuolus apellandi väidetega isa liikumisvõimetuse kohta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila Haigla teatise kohaselt viibis kaebuse esitaja isa apellatsiooniteate esitamise perioodil hoopis haigla hooldusravi osakonnas. Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja väide isa igapäevase külastamise vajadusest hoolduse eesmärgil. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 7. K. M. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja apellatsioonitähtaeg ennistada. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal tõepoolest ei jäänud kolimise, töölkäimise ja isa hooldamise kõrvalt enne 17. aprilli 2006 õhtut vaba aega, millal oleks saanud kohtuotsusega tutvuda ja apellatsiooniteate esitada. 17. aprilli õhtul apellatsiooniteadet kohtule isiklikult enam üle anda ei saanud, elektrooniliselt või faksi teel teate esitamise võimalused K. M.-l puuduvad. Kuigi iseenesest on õige, et määruskaebuse esitaja isa viibis sel perioodil operatsioonijärgselt Keila haiglas, ei tähenda see siiski, et ta isa hooldamisega tema haiglasoleku ajal ei tegelenud. Isikul peab jääma piisavalt aega kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni korras edasikaebamise otsustamiseks, apellatsiooniteadet ei peaks esitama n-ö igaks juhuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et tähtaja ennistamine ei rikuks teiste isikute õiguskindlusel rajanevaid õigusi ja huve, sest vaidlus käib ainult tagastatava ja erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kohta, mille alusel ei ole veel alustatud mingeid toiminguid ning huvitatud isikud ei ole kandnud sellega seoses kulutusi. 8. Vastustaja Saku Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta kohtumäärused muutmata. Vastustaja leiab, et K. M. ei ole toonud välja ühtegi objektiivset takistust, mis õigustaks tähtaja möödalaskmist. Kuigi see võis olla ebamugav, oli tal siiski mõistlikult käitudes võimalik apellatsiooniteade tähtaegselt esitada. Elukoha vahetamisest pidanuks kaebaja halduskohut koheselt informeerima. Ka ei teinud K. M. ise midagi selleks, et kohtuotsust võimalikult kiiresti kätte saada. Faksiaparaadi puudumisel saab faksi saatmise teenust kasutada postkontorites.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Käesolevas asjas on küsimus selles, kuidas tuleks halduskohtumenetluses sisustada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg-t 2. Kohtud on asunud seisukohale, et TsMS § 62 lg-st 2 tulenevalt pidi K. M. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta olema jõudnud halduskohtusse hiljemalt kümnepäevase tähtaja viimasel päeval. Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 7. aprillil, mistõttu viimane päev apellatsiooniteate esitamiseks oli 17. aprill. K. M. postitas apellatsiooniteate 17. aprillil ning see jõudis halduskohtusse 19. aprillil. 10. Riigikohtu halduskolleegium selgitas TsMS § 62 lg 2 kohaldatavust halduskohtumenetluses oma 27. septembri 2006. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-06, leides määruse punktis 19, et TsMS § 62 lg-st 2 tulenev menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse ei ole halduskohtumenetluse erisusi arvestades HKMS § 5 lg 2 järgi kohaldatav halduskohtumenetluses ettenähtud tähtaegade arvutamisel. Kolleegium asus seisukohale, et TsMS § 62 lg-t 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. 11. Riigikohtu halduskolleegium jääb oma varasemas lahendis sisalduva seisukoha juurde ega pea vajalikuks käesolevas asjas korrata 27. septembri 2006. a määruses toodud põhjendusi. Kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise viimane päev oli 17. aprill 2006 ning K. M. andis apellatsiooniteate sideasutusele kohtule edastamiseks üle 17. aprillil 2006, tuleb K. M. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta lugeda tähtaegselt esitatuks. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tühistada. K. M. on esitanud lisaks apellatsiooniteatele ka apellatsioonkaebuse, mis on halduskohtus registreeritud 5. mail 2006, seega esitatud 30-päevase edasikaebamistähtaja jooksul. Kuivõrd kolleegium luges K. M. apellatsiooniteate tähtaegseks, tuleb apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Riigikohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebus on esitatud Tallinna Halduskohtule ning kuni 31. augustini 2006 kehtinud HKMS § 31 lg 5 teise lause järgi tuli apellatsioonkaebus esitada otsuse teinud halduskohtu kaudu, muudeti nimetatud regulatsiooni 1. septembril 2006 jõustunud HKMS muudatustega. Kehtiva HKMS § 31 lg 4 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus otse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Seda muudatust arvestades tuleb apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann