3-2-1-83-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-83-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

S. T (T) hagi O. T (T) vastu elatise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-05-15076

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. T kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja S. T (isikukood xxxxxxxxxxx).

Kostja O. T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Ulvi Reimets.

Asja läbivaatamise kuupäev

11. september 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2006. a

otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada O. T kassatsioonkaebuselt 6. aprillil 2006. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. T esitas 11. juulil 2005. a hagiavalduse O. T vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt tema

kasuks välja mõista elatusrahana 2500 krooni kuus perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 alusel. Kostja

on hageja isa. Hageja sai 9. juulil 2005. a täisealiseks ja jätkab õpinguid Sindi Gümnaasiumis. Hageja

minimaalsed kulud ühes kuus kokku on 6510 krooni, millele võivad lisanduda ettenägematud

kulutused.

2. Kostja nõustus temalt igakuise elatusrahana 1345 krooni väljamõistmisega. Hageja kooli

edasijäämine on küsitav. Asjaolud, et hageja ei viitsi koolis õppida, ei lõpetanud 10. klassi ega

läbinud suvetööd neljas aines, on kostja arvates mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 1. detsembri 2005. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

elatise 2000 krooni kuus hageja ülalpidamiseks alates 11. juulist 2005 kuni õpingute lõppemiseni

gümnaasiumis. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja jätkab õpinguid Sindi Gümnaasiumis ja kostja teda

materiaalselt ei toeta. Kohus võib PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt jätta elatise välja mõistmata või selle

suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui selleks

ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja palus lugeda selliseks põhjuseks hageja

õppeedukuse. Kuigi hageja hoolimatu suhtumine koolikohustuste täitmisesse ja nõrk õppeedukus on

tõendatud ning seda võiks iseenesest sellise mõjuva põhjusena arvestada, ei saa kohtu arvates siiski

hageja hooletut suhtumist õppimisse lugeda sedavõrd mõjuvaks põhjuseks, et jätta hagi rahuldamata.

Hageja igakuised vajadused on põhjendatud ja tõendatud 3575 krooni ulatuses.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada. Kohus ei kontrollinud hageja

õppimisega seotud asjaolusid. Hageja kustutati Sindi Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast 17. juunil

2005. a. Kuna hageja ei jätkanud õpinguid täisealiseks saamisel, puudub tal elatise saamiseks

seaduslik alus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kui laps

õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel,

on vanem PKS § 60 lg 2 järgi kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Hageja jätkas pärast

täisealiseks saamist õpinguid Sindi Gümnaasiumis 10. klassis, kuni ta 10. veebruaril 2006. a õpilaste

nimekirjast välja arvati. Kostja esitatud õppenõukogu otsus, Pärnu Maavalitsuse kiri ja

vastuvõtutingimused ei muuda kohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtule täiendava tõendina

esitatud Sindi Gümnaasiumi 31. jaanuari 2006. a kiri nr Õ-20/267 ei ole asjas kohane tõend. Asjaolu,

kas õpilane on pärast asjas tehtud kohtulahendit välja arvatud õpilaste nimekirjast või mitte, ei oma

kohtuotsuse seaduslikkuse seisukohalt tähtsust. Ka Sindi Gümnaasiumi 10. veebruari 2006. a käskkiri

hageja kustutamise kohta õpilaste nimekirjast ei anna alust kohtuotsust tühistada, sest kohus mõistis

elatise välja kuni õpingute lõppemiseni (PKS § 60 lg 2). Kuna kohus mõistis elatise välja kuni S. T

õpingute lõppemiseni, on tõend oluline seoses elatise maksmise kohustuse lõppemise

kindlakstegemisega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus

otsus. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel tekib täisealisel õigus elatisele põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses õppimise ajal juhul, kui ta jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kostja

esitas kohtule tõendi, et suvekuudel hageja kooli õpilaste nimekirjas ei olnud. Hageja kustutati Sindi

Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast 17. juuni 2005. a õppenõukogu otsuse alusel kooli direktori

20. juuni 2005. a käskkirjaga nr 1/82. Hageja võeti uuesti kooli õpilaste nimekirja alles

septembrikuus. Hageja ei jätkanud õppimist täisealiseks saamisel. Hagejal puudub elatise saamiseks

seaduslik alus. Kohus on vääralt tõlgendanud PKS § 60 lõiget 2.

7. Hageja ei vastanud kassatsioonkaebusele õigeks ajaks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada

ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. S. T esitas hagi 11. juulil 2005. a O. T vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Nimetatud

sätte järgi on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kohus rahuldas

hagi, leides, et hageja jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid Sindi Gümnaasiumi 10. klassis.

Kostja väidete kohaselt puudus hagejal elatise saamiseks õiguslik alus, kuna hageja ei jätkanud

õppimist täisealiseks saamisel. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja tõendid ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud õppenõukogu otsus, Pärnu Maavalitsuse kiri ja

vastuvõtutingimused ei muuda kohtu järeldust selle kohta, et hageja jätkas õpinguid täisealiseks

saamisel gümnaasiumis, ebaõigeks. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 järgi hindama tõendeid

ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

tuleb rahuldada. Lisaks peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas

märkima ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud

kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Sama paragrahvi 5. lõike järgi peab

ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete

kohta. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on nimetatud menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohtu

otsusest ei selgu, miks kostja esitatud tõendid selle kohta, et hageja ei olnud täisealiseks saamisel

ühegi kooli nimekirjas, ei muuda ebaõigeks kohtu järeldust hageja elatise saamise õiguse kohta.

10. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud PKS

§ 60 lg-t 2. Kolleegium mõistab PKS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel

ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast

seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab

õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kui vanem ei

täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda

kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 4 lg 1

kohaselt oli igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda

seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Seega kohtusse pöördumisel PKS § 60 lg 2 alusel pidi

isikul olema kohtusse pöördumise alus (õiguskaitsevajadus). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus

peab asja uuel läbivaatamisel arvestama sellega, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav

õigus olemas või mitte.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et PKS § 72 lg 2 kohaselt ei või väljamakstud elatist tagasi

nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või

võltsitud dokumentidel.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa