3-2-1-81-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-81-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. oktoober 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

H. Z hagi AS-i C vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud

puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-2143

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. Z kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja H. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa.

Kostja AS C (registrikood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Rando Antsmäe ja Gaabriel Tavits

Asja läbivaatamise kuupäev

18. september 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja H. Z ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaljo

Kuusmaa. Kostja AS-i C lepinguline esindaja vandeadvokaat

Gaabriel Tavits. Istungit protokollis Ragne Rebane.

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2006. a otsus

osas, millega ringkonnakohus mõistis H. Z AS-i C kasuks

välja õigusabikulud 32 910 krooni.

2. Teha uus otsus, millega mõista H. Z AS-i C kasuks välja

õigusabikulud 2536 (kaks tuhat viissada kolmkümmend kuus)

krooni ning jätta kostja õigusabikulud ülejäänud osas tema

enda kanda.

3. Jätta ringkonnakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.

4. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta käesolevas kassatsioonimenetluses poolte kantud

õigusabikulud nende endi kanda.

6. Tagastada M. Z H. Z kassatsioonkaebuselt 27. aprillil

2006. a tasutud kautsjon 554 (viissada viiskümmend neli)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. Z (edaspidi hageja) esitas maakohtusse hagi AS-i C (edaspidi kostja) vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest

keskmise palga saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 2. novembrist 2000. a kostja juures bussikontrolörina. Kostja

esitas 14. novembril 2003. a hagejale koondamisteate koondamistähtpäevaga 14. jaanuar 2004. a.

Koondamise põhjuseks tõi kostja esile asjaolu, et 15. jaanuarist 2004. a alustab piletite kontrolli AS F.

Tartu linna ja kostja sõlmitud halduslepingu järgi on 1. septembrist 2003. a kuni 31. detsembrini

2005. a Tartus linnaliinide bussides sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimine ning

sõiduõigust tõendava dokumendita sõitjatega seotud väärteoasjade menetlemine kostja kohustuseks ja

ta ei saanud seda kohustust üle anda AS-ile F. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöre. Osa

kontrolöre esitasid avalduse töölt lahkumiseks omal soovil ja AS F võttis nad tööle 15. jaanuarist

2004. Samast kuupäevast võeti samad isikud kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Hageja leidis, et kostja

rikkus temaga töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse (TLS) § 98 ja § 99.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kohustus AS F 15. jaanuari 2004. a lepingu

alusel kontrollima pileteid kostja linnaliinide bussides. Selleks, et oleks võimalik väärtegusid

menetleda, võeti AS-i F kontrolörid kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Kostjal ei olnud enam vajadust

bussikontrolöride järele, kuna bussipiletite kontrollimise õigus läks üle AS-ile F. Kuna kontrolöridena

tööle vormistatud isikuid ei valinud kostja, siis ei pidanud ta järgima TLS § 98 lg-s 3 sätestatud

kohustust võtta töötaja tagasi tööle kuue kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest, kui tal tekib

vabu töökohti.

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. mai 2005. a otsusega hagi ja tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise

TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ning ennistas hageja tööle kostja juurde bussikontrolöri

ametikohale. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 55 396 krooni 95 senti töölt

sunnitud puudumise aja eest.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub AS-i F ja kostja vahel sõlmitud lepingust, et AS F

kohustub fikseerima võimaliku väärteo ja andma väärteoasja algatamise üle kostjale. Sama lepingu

kohaselt saadab AS-i F turvatöötajaid põhitöökohaga AS-is F ja osalise tööajaga kostja juures töötav

kontrolör, kellel on Tartu Linnavalitsuse volitused väärteomenetluse protokollide koostamiseks

piletita sõitjatele. Ilma piletikontrolöride olemasoluta ei oleks AS C saanud täita halduslepingut

vastavalt riigihanke pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele. Seega ei ole

asjakohased kostja väited selle kohta, et AS-il Connex ei olnud vajadust bussikontrolöride järele. TLS

§ 98 lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma

võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama

tööandja juures. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöride ametikohti, kuna kaks töötajat

vormistati kostja juures tööle 0,25 bussikontrolöri ametikohale. Faktiliselt jäi kostjal alles üks

bussikontrolöri ametikoht.

Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste

näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku

väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid,

kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid

ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Asja

materjalidest ei nähtu, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi töötajaid ning kas

hagejale on pakutud muud tööd vastavalt TLS § 98 lg-s 2 sätestatule, näidates ära pakutava töö osas

töölepingu kohustuslikke tingimusi nagu töötasu ja tööle asumise aeg.

Koondatavale töötajale teise töö pakkumine on tööandja kohustus, mille järgimata jätmise tulemuseks

on koondamise ebaseaduslikuks tunnistamine koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kostja oleks

pidanud võimalusel pakkuma hagejale võimalust töötada osalise koormusega.

TLS § 117 lg l kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda

enda tööle ennistamist, töölepingu formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudumise aja eest

keskmise palga maksmist. Hagejal on õigus saada töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka

kokku 66 220 krooni 95 senti. Kuna hageja palus talle väljamõistetavast summast maha arvata välja

makstud koondamishüvituse 10 824 krooni, siis mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 55 396

krooni 95 senti.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja juures korraldati ümber

bussikontrolöride töö. Vaieldakse, kas kostja täitis kohustuse pakkuda hagejale võimaluse korral teist

tööd. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tunnitas õigesti hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86

p 3 alusel ebaseaduslikuks. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja töötaja endisele

tööle lubamine tähendavad iseenesest, et töötaja saab oma töö tagasi, tööleping loetakse jätkuvaks

ning vahepealne aeg tunnistatakse töölt sunnitud puudumise ajaks ja tasustatakse keskmise palga

alusel. Seega ennistas maakohus põhjendatult hageja tööle bussinkontrolöri ametikohale täistööajaga.

6. Kostja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Kostja väitis, et ringkonnakohtu otsus

on vastuoluline. Nimelt leidis ringkonnakohus, et kostjal oli olemas teine töö, mida hagejale pakkuda,

samas leidis aga ka seda, et kostjal säilis sama töö, kuid väiksemas mahus.

7. Riigikohus tühistas 15. veebruaril 2006. a tehtud otsusega (RT III 2006, 8, 72) ringkonnakohtu

otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Riigikohus leidis, et maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kas kohus luges hagejaga töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks üksnes TLS § 98 lg 2 rikkumise tõttu või nii TLS § 98 lg 2 kui ka TLS

§ 99 rikkumise tõttu. Kuna ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust, siis jäi kohtuotsuse

ebaselgus apellatsioonimenetluses kõrvaldamata. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja töö jäi alles,

siis ei saanud ta kohaldada TLS § 98 lg-t 2, sest hageja töö ei lõppenud. Kui aga ringkonnakohus

leidis, et hageja töö lõppes temaga kokkulepitud tingimustel, siis on TLS § 98 lg 2 asjakohaseks

normiks ning vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjal oli vakantseid töö- või

ametikohti, mida oli võimalik hagejale pakkuda, arvestades tema teadmisi, oskusi, tervislikku

seisundit ja muid omadusi.

Lisaks rikkus ringkonnakohus Riigikohtu arvates enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS (edaspidi

varasem TsMS) § 231 lg-t 4, kuna otsuses on jäänud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja

väitega, et hagejale uue bussikontrolöri ametikoha pakkumine polnud võimalik seetõttu, et sellele

ametikohale tööleasumise tingimusteks oli kostja seadnud töötamise AS-is F.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Asja uue läbivaatamise järel tühistas Tartu Ringkonnakohus 30. märtsi 2006. a otsusega maakohtu

otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata

Vastavalt TLS § 98 lg-le 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel

töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle

ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja juures vähenes töö

ümberkorraldamise tõttu töömaht, sest piletikontrollimise teenuse osutamine anti üle AS-ile F. Töö

ümberkorraldamine ja töömahu vähenemine tingisid olukorra, kus kõik bussikontrolöride ametikohad

kostja juures koondati. Pooled ei vaidle selle üle, et bussikontrolöride tööülesannetest jäi kostja

pädevusse väärteoasjade menetlemine. Muud bussikontrolöride ülesanded anti lepingu alusel üle AS-

ile F. 15. jaanuarist 2004. a kostja poolt tööle võetud bussikontrolöride töömaht ja -ülesanded

muutusid oluliselt ja seetõttu ei ole tegemist sama ametikohaga, mis bussikontrolöridel oli kostja

juures enne 15. jaanuari 2004. a. Kuna töötamine bussikontrolörina kostja juures järelejäänud

bussikontrolöride töömahus (s.o ainult väärteoasjade menetlemine osalise tööajaga) oli seatud

sõltuvusse töölepingu sõlmimisest AS-iga F, siis ei saanudki kostja pakkuda hagejale oluliselt

vähenenud töömahuga ja -ülesannetega bussikontrolöri ametikohta.

Bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel (väiksem töömaht, tööajanorm ning sellel töökohal

töötamise tingimuseks seatud töötamine AS-is F) ei saa lugeda teiseks tööks, mida kostja oleks

pidanud hagejale TLS § 98 lg 2 alusel pakkuma. TLS § 98 lg 2 kohaselt peab tööandja pakkuma

töötajale võimaluse korral teist tööd enne töötaja koondamist. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu

seaduslikult TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Kuna töö ümberkorraldamise ja töömahu

vähenemise tõttu koondati kõik bussikontrolöride ametikohad kostja juures, siis ei saanudki kostja

arvestada töötajate koondamisel TLS §-s 99 sätestatut ja teha töötajate hulgas valikut.

9. Ringkonnakohus mõistis hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja kasuks välja õigusabikulud

32 910 krooni 50 senti (sh menetluskulud Tartu Maakohtus 8907 krooni 40 senti, Tartu

Ringkonnakohtus 12 925 krooni, Riigikohtus 6678 krooni 10 senti ja Tartu Ringkonnakohtus 4400

krooni). Hageja kohtukulud jättis ringkonnakohus tema enda kanda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu istungil

esitas hageja lepinguline esindaja taotluse hageja poolt käesolevas kassatsioonimenetluses kantud

õigusabikulude 1000 kr kostjalt väljamõistmiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus tunnistaja ütlusi, et ka pärast 15. jaanuari

2004 jäi bussikontrolöride töö samaks. Tunnistaja ütlusega arvestamata jättes rikkus ringkonnakohus

varasema TsMS § 442 lg-t 8. Kuna bussikontrolöride töö kostja juures säilis, siis oli hageja

koondamine vastuolus TLS § 98 lg-ga 2. Ka sel juhul, kui bussikontrolöride töötingimused muutusid,

pidi kostja pakkuma hagejale tööd ka muutunud tingimustel. Kostja ei võimaldanud hagejal tööle

asuda AS-is F.

Hageja taotles kassatsioonkaebuses ka ebamõistlikult suurte menetluskulude vähendamist.

Menetluskulude ebamõistlik suurus on tulenenud selles, et kostjat esindas kaks vandeadvokaati.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et õigusabiks olevad menetluskulud tuleb välja mõista mõistlikus

suuruses.

11. Kostja vaidles kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu. Riigikohtu istungil esitas kostja

lepinguline esindaja taotluse kostja poolt käesolevas kassatsioonimenetluses kantud

õigusabikulude 6643 krooni ja 10 sendi hagejalt väljamõistmiseks.

Kostja leiab, et ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ning materiaalõiguse

kohaldamine ei viinud ebaõige lahendi tegemisele. Ringkonnakohus hindas kõiki tõendeid, seega ei

rikkunud ta varasema TsMS § 442 lg-t 8. Kostjal oli seadusest tulenev õigus koondada kõik

bussikontrolöride ametikohad ning tal ei olnud võimalik hagejale 15. jaanuaril 2004. a kostja juures

loodud uut töökohta pakkuda. Koondamise hetkel ei olnud kostjal võimalik pakkuda hagejale teist

töökohta.

Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et asjas ei ole tõendatud, millised tööüleanded jäid kostja

bussikontrolöride kui väärteoasjade menetlejate ülesandeks ja millised AS-i F bussikontrolöride

ülesandeks. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja juures loodi 15. jaanuaril 2004. a kaks uut ametikohta

osalise koormusega, millel töötavate töötajate tööülesanneteks oli ainult väärteoasjade menetlemine.

Muud bussikontrolöri tööülesanded anti lepingu alusel üle AS-ile F. Tulenevalt kostja ja AS-i F

sõlmitud lepingu p-st 6.5 sai kostja bussikontrolöridena osalise koormusega tööle võtta üksnes AS-is

F töötavaid bussikontrolöre. Kostja ei teinud hagejale takistusi tööle asumisel AS-is F.

Hagejal ei ole õigust taotleda menetluskulude vähendamist. Asjaolu, et kostjat on esindanud asjas

kaks vandeadvokaati, ei ole kostjale kaasa toonud suuremaid õigusabikulusid. Arvestades asja

keerukust, mahukust ning protsessile kulunud aega, on ringkonnakohus põhjendatult hagejalt kostja

kasuks õigusabikulud välja mõistnud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

õigusabikulud 32 910 krooni. Selles osas teeb riigikohus uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja

kasuks välja õigusabikulud 2536 krooni. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata.

13. Kassaator leiab vääralt, et pärast koondamist jäi kostja juures bussikontrolöride töö samaks, mis

enne koondamist, ning et kostja oleks neid töökohti pidanud hagejale pakkuma TLS § 98 lg 2 alusel.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vähenes töö ümberkorraldamise tõttu kostja kui tööandja juures

töömaht, sest bussipiletite kontrollimise teenuse osutamine anti üle AS-ile F. Kostja koondas töö

ümberkorraldamise käigus kõik bussikontrolöride töökohad. Pärast koondamist võeti kostja juurde

tööle küll kaks bussikontrolöri osalise koormusega, kuid tegemist ei olnud sama tööga, kuivõrd

bussikontrolöride tööülesandeks jäi üksnes väärteomenetluse dokumentide vormistamine ja nad

töötasid samal ajal bussikontrolöri põhikohaga AS-is F. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja

ei pidanud kohaldama TLS § 99 ja tegema koondatavate bussikontrolöri hulgast valikut. Samuti ei

pidanud kostja hagejale pakkuma bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel, kuivõrd kostja võttis

AS-iga F sõlmitud lepingu p-st 6.5 tulenevalt tööle vaid neid isikuid, kes olid võetud tööle

bussikontrolöri põhitöökohale AS-is F, ning hageja ei vastanud sellisele tingimusele.

Kostja seadis pärast töö ümberkorraldamist bussikontrolöride osalise koormusega töölevõtmise

tingimuseks töötamise AS-is F, kuid see ei ole seadusvastane.

14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuses hageja esitatud taotlus menetluskulude vähendamiseks

tuleb rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3

kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja

nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistis kohus varasema TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagis

kuni viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Kuigi hageja nõue koosneb kolmest

osast ! töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisest, tööle ennistamisest ja töölt sunnitud

puudumise aja eest keskmise palga saamisest !, on tegemist ühtse varaliselt hinnatava hagiga, mille

puhul töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamise nõude rahuldamise eelduseks on

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõude rahuldamine.

Hageja nõudis töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka 50 772 krooni 50 senti. Seega tuleb

temalt varasema TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostja kasuks välja mõista õigusabikulu viis protsenti hagi

rahuldamata jäetud osast, s.o 2536 krooni. Ülejäänud osas tuleb kostja õigusabikulud jätta tema enda

kanda.

Kuna hageja kassatsioonkaebust ei rahuldata asja sisulist vaidlust puudutavas osas, siis jätab

kolleegium varasema TsMS § 60 lg 1 alusel hageja käesoleva kassatsioonimenetluse õigusabikulud

tema enda kanda.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu