3-1-1-93-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-93-06

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi K.R. süüdistuses LS § 7431 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsus nr 4-06-805

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Politseiprefektuuri kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

20. september 2006. a

Resolutsioon

Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsus ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 12. veebruari 2006. a otsusega karistati K.R. LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku, s.o 900

krooni suuruses summas.

K.R. karistati selle eest, et ta lahkus pärast 17. jaanuaril 2006. a aset leidnud liiklusõnnetust, kus tema juhitud sõiduautole sõitis

sisse teine sõiduauto, politseile teatamata sündmuskohalt.

2. K.R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtusse kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. K.R. märkis kaebuses, et tema poolt juhitud sõiduautole MB sõitis sisse sõiduauto

BMW. Sündmuskohal mõlema sõiduki juhid tuvastasid, et liiklusõnnetuses on süüdi BMW juht, kes tunnistas ka enda süüd ja

oli valmis koheselt hüvitama talle tekitatud kahju. Kuna liiklus oli õnnetuse toimumise ajal tihe, otsustati vormistada vajalikud

dokumendid esimeses bensiinijaamas. Süüdlase tuvastamisel ei pidanud nad LE §-le 227 tuginedes vajalikuks politseid

liiklusõnnetusest teavitada ja vabastasid õnnetuse kohal liikluse. Bensiinijaama BMW juht ei ilmunud ja K.R. teavitas

liiklusõnnetusest koheselt politseid.

3. Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetati väärteomenetlus K.R. suhtes.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul K.R. ei rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jättes LE § 227 nõudeid, sest keegi

õnnetuses viga ei saanud, osalenud juhid ja kahju saaja oli juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ja nad

kavatsesid sõlmida nõuetekohase kirjaliku kokkuleppe. Kuna õnnetuses osalenud S.T. kokkulepitud kohta ei ilmunud jäi

kirjalik kokkulepe K.R-st olenematul asjaolul vormistamata ning ta informeeris juhtunust politseid.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Kohtuväline menetleja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist. Kassaator märgib, et LE §-le 227 tuginevalt võib liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta üksnes

juhul, kui inimesed õnnetuses viga ei saanud, selles osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates

vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja

sellele alla kirjutanud. Käesoleval juhul lahkusid aga mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid sündmuskohalt ilma kirjalikku

kokkulepet sõlmimata ja seda kokkulepet ei sõlmitud ka hiljem. Kassaatori hinnangul on juhtide väited kokkulepitud kohas

kohtumise ja kirjaliku kokkuleppe sõlmimise soovi kohta paljasõnalised.

K.R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud nii sisulise kokkuleppe olemasolu S.T. ja K.R.

vahel kui ka asjaolud, mis takistasid selle kokkuleppe vormistamist LE §-s 227 nõutud vormis ja seetõttu ei ole K.R. talle

süüks arvatud väärtegu toime pannud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et LE § 227 lg 1 kohaselt võib toimunud liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta

üksnes juhul, kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel

meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud.

Siinjuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks viidata ka oma varasemale samasisulisele seisukohale (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-05, RT III 2005, 13, 134).

LE § 227 lg 3 sätestab, et sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui

teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

Sellest sättest nähtub muuhulgas, et LE § 227 lg-s 1 nimetatud kokkulepe tuleb sõlmida liiklusõnnetuse toimumiskohas. Seega

on meelevaldne maakohtu seisukoht, et kuna K.R. ja S.T. kavatsesid liiklusõnnetuse toimumiskohast eemal nõutavas vormis

kokkuleppe sõlmida, siis ei rikkunud nad liiklusõnnetusest teatamata jättes LE § 227 nõudeid.

Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 8, § 174 p-st 6 ja § 175 p-dest 1 ja 2 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Põhja Politseiprefektuuri kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 11. aprilli 2006. a otsuse ja jõustab

kohtuvälise menetleja otsuse.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe