3-3-1-67-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-67-06

Määruse kuupäev

27. september 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS XXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja

tollikeskuse otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXXX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS XXXXXX määruskaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 25. mai 2006. a ja Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a

määrused haldusasjas nr 3-06-73.

Lugeda AS XXXXXX apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks ja saata menetlusse võtmise

otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS XXXXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse

9. detsembri 2005. a otsuse nr 12-5/126 tühistamiseks. Nimetatud otsusega määrati AS XXXXXX

suhkru üleliigse laovaru suuruseks 851 955 kg. Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2006. a otsusega jäeti

AS XXXXXX kaebus rahuldamata.

2. AS XXXXXX esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu otsuse tühistamiseks. Tartu

Halduskohtu 11. mai 2006. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale

täiendavalt aega kaebusest puuduste kõrvaldamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt oli

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev 27. aprill 2006. Kaebus saabus Jõhvi kohtumajja

28. aprillil 2006. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõikest 2 tulenevalt oleks kaebus

pidanud jõudma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval kell 24.00. Seega on apellatsioonkaebus

esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades.

AS XXXXXX esitas taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt eeldas

kaebuse esitaja posti kiiremat liikumist. Apellatsioonkaebus postitati 26. aprillil 2006 mõistlikus

lootuses, et see jõuab järgmise päeva õhtuks kohtuni. Kaebuse esitaja leiab, et menetlustähtaegade

arvutamisel TsMS-s sätestatust lähtudes lüheneks kaebetähtaeg vähemalt 2 päeva võrra.

3. Tartu Halduskohtu 25. mai 2006. a määrusega loeti AS XXXXXX apellatsioonkaebus esitatuks

seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, leides, et

kaebaja esitatud põhjendused ei ole mõjuvad. Kohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetlustähtaja lõpu

arvestamisel lähtuda TsMS § 62 lõikest 2. Kuna TsMS-s pole menetlustoimingu tegemiseks vajaliku

dokumendi posti teel edastamise puhuks ette nähtud soodsamaid tähtaegu, peab ka sellisel viisil

edastatud dokument jõudma kohtusse menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

4. AS XXXXXX esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu määruse

tühistada ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Kaebuse esitaja leidis, et TsMS

kohaselt hakatakse kaebuse esitamise tähtaega lugema menetlusdokumendi menetlusosalisele

kättetoimetamisest, Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) järgi aga mitte. Seetõttu on

halduskohtumenetluses toimunud kaebetähtaegade varjatud lühendamine. Objektiivselt jäi

apellatsioonkaebuse saatmine hiljemaks seetõttu, et kaebaja ootas uue olulise tõendi saamist ning

lootis selle kohe ka kaebusele lisada. Samuti eeldas kaebaja posti kiiremat liikumist. Kaebaja oli

seisukohal, et ta tegutses vajaliku hoolsusega ja heas usus. Arvestades seaduse rakendamise

esmaperioodiga, mil vastuolud ja lüngad alles ilmnevad, tuleks menetlustähtaeg ennistada.

5. Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 25. mai 2006. a määrus muutmata. Kohtu põhjenduste kohaselt ei anna ükski

määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti

lähtunud kehtivast seadusest. Mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ei esine. Kaebaja

nimetatud olulise tõendi oleks ta saanud kaebusele lisada ka hiljem. Mõjuvaks põhjuseks ei saa

lugeda lootust posti kiiremaks liikumiseks. Kaebaja oleks ise pidanud olema piisavalt hoolikas

selleks, et tagada kaebuse tähtaegne esitamine, kasutades selleks vajadusel postiga saatmise asemel

muid võimalusi (nt faksi).

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS XXXXXX esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Kaebuse esitaja on endiselt seisukohal, et kohtuotsuse kättetoimetamise nõude puudumise tõttu

halduskohtumenetluses lühenes kaebetähtaeg TsMS muutmisega mitme päeva võrra. Kaebuse esitaja

palub apellatsioonitähtaja ennistada, viidates asjas olulist tähtsust omava tõendi ootamisele ning

mõistlikule lootusele posti kiiremaks liikumiseks.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja leiab, et mõjuvad

põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Vastustaja viitab TsMS §-le 335, leides, et kaebuse esitaja

oleks võinud kaebuse saata elektronposti või faksi teel. Väited kaebetähtaja lühenemisest on seetõttu

alusetud. Postisaadetise jõudmine adressaadini järgmisel päeval pärast postitamist on pigem erandlik,

mitte reegelolukord.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, millal lugeda menetlusdokument tähtaegselt esitatuks.

Tartu Halduskohus ning Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 62 lõikest 2 tulenevalt peab

menetlusdokument olema jõudnud tähtaja viimasel päeval kohtusse. Määruskaebuse esitaja AS

XXXXXX leiab, et kuna enne uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist 1. jaanuaril 2006 loeti

menetlusdokument tähtaegselt esitatuks selle tähtaja jooksul sideasutusele üleandmisega, lühendab

selline tõlgendus varjatult halduskohtumenetluse tähtaegasid.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lõike 1 kohaselt juhindub halduskohus

Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele

kohaldatavatest sätetest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb seejuures arvestada

halduskohtumenetluse erisusi.

10. HKMS menetlustähtaegade arvutamist ei reguleeri. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS

§ 41 lõike 1 kohaselt lõppes päevadega määratud tähtaeg tähtaja viimasel päeval. Protsessitoimingut,

mille tegemiseks oli kehtestatud tähtaeg, võis TsMS § 41 lõike 4 kohaselt teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni. TsMS § 41 lõige 5 nägi ette, et dokument loetakse tähtajal esitatuks, kui see on

sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00.

1. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 62 lõike 2 regulatsioon on identne varemkehtinud redaktsiooni

§ 41 lõikega 4. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 14. septembri 2006. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-

1-74-06, et apellatsioonkaebuse esitamine pole menetlustoiming, mis tuleks seaduse järgi teha kohtus,

seega võib apellatsioonkaebuse TsMS § 62 lõikest 2 tulenevalt edastada kuni tähtaja viimase päeva

kella 24.00-ni.

Tähtaja jooksul sideasutusele edastamiseks esitatud dokumendi tähtaegseks lugemise reservatsiooni

kehtiv TsMS enam ei sisalda. Seda muudatust silmas pidades järeldasid halduskohus ja

ringkonnakohus käesolevas asjas, et menetlusdokumendi selle esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul

sideasutusele üleandmisest ei piisa halduskohtumenetluses dokumendi tähtaegselt esitatuks

lugemiseks. Kohtud leidsid, et menetlusdokument peab jõudma kohtusse kirjalikku taasesitamist

võimaldaval kujul enne tähtaja viimase päeva kella 24.00.

11. Otsustades kirjeldatud regulatsiooni kohaldatavuse üle halduskohtumenetluses tuleb HKMS § 5

lõikest 2 tulenevalt vaadelda halduskohtumenetluse erisusi võrreldes tsiviilkohtumenetlusega.

Erisuste uurimisel tuleb arvesse võtta nii halduskohtumenetluse üldisi eesmärke ja põhimõtteid kui ka

konkreetsete menetlustähtaegade osas sätestatut.

12. Halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta üksikisikuid väärhalduse ja riigivõimu omavoli eest

ning kontrollida kaebuse või protesti alusel avaliku võimu kandja tegevuse õiguspärasust. Erinevalt

eelduslikult võrdsete osapooltega tsiviilõiguslikest suhetest on kaebaja haldusõigussuhtes üldjuhul

nõrgemal positsioonil kui haldusorgan. Seetõttu peab halduskohtumenetluse reeglistik tagama isikute

õiguste võimalikult tõhusa kaitse ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele

juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.

13. Menetlusdokumendi kindlaks tähtajaks kohtusse saabumise nõue paneb posti liikumisel takistuste

esinemise riski menetlusdokumendi saatjale. Sellise riski panemist menetlusosalisele ei saa täielikult

kompenseerida ka tähtaja ennistamise mehhanismiga. Kohus ennistab menetlusdokumendi esitamise

tähtaja, kui loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Iseenesest võib sideasutuse poolne

ettenägematu viivitus olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Samas on tähtaja ennistamise

näol tegemist erandliku olukorraga, eelkirjeldatud arusaam tähtaja lõppemisest võiks aga kaasa tuua

regulaarse ning sagedase ennistamisvajaduse. Ennistamistaotluste esitamiseks ning rahuldamiseks

kuluv aeg pikendaks kohtumenetluse kestust ning nimetatud tõlgenduse võimalik positiivne tulem -

kohtumenetluse kiirendamine - jääks saavutamata.

14. Postiseaduse (PostiS) § 37 lõike 5 kohaselt tuleb vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena

edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse

osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, saajale

kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on

universaalse postiteenuse osutajal õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste kogumise ja

kättetoimetamise sagedusest rahvuspüha ja riigipüha ajal ning saare puhul, millega puudub

regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab postisaadetise kättetoimetamist

ettenähtud sagedusega. Viimatinimetatud juhul tuleb PostiS § 37 lõike 4 järgi postisaadetisi koguda ja

kätte toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele.

15. Nõue, et ka posti teel edastatud menetlusdokument peab olema tähtaja viimase päeva lõpuks

jõudnud kohtusse, seab kaebetähtaja pikkuse sõltuvusse juhuslikest ja asjassepuutumatutest

asjaoludest, mis võib praktikas tuua kaasa isikute õigusvastase ebavõrdse kohtlemise. Näiteks asetaks

nimetatud nõue erinevasse olukorda menetlusosalised sõltuvalt nende asukohast. Esimese astmena

arutavad haldusasju kaks kohut - Tartu ja Tallinna halduskohtud, mis tegutsevad neljas kohtumajas -

Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Teise astme kohtutena lahendavad haldusasju ringkonnakohtud

Tallinnas ja Tartus, kõrgeima astme kohus - Riigikohus - asub Tartus. Kohtumajade selline paigutus

ei taga ühtlaselt kiiret postisaadetiste liikumist kohtumajade ning erinevates Eesti piirkondades

asuvate menetlusosaliste vahel. Menetlusosalise vastutus menetlusdokumendi tähtaegse

kohtussesaabumise eest tähendaks, et kohtumajadest kaugemal asuvaist punktidest

menetlusdokumente postitavate isikute kaebetähtaeg oleks võrreldes lähemal viibivate

menetlusosalistega lühem. Viidatud käsitlus seab menetlustähtaja sõltuvusse transpordiühenduse

sagedusest mõnede Eesti piirkondadega (nt saared). Lisaks võib tegeliku kaebetähtaja pikkus sõltuda

kaevatava haldusotsustuse või kohtulahendi tegemise ajast, kui tähtaja lõppu jääb rahvus- või

riigipüha. Samuti võivad saadetise adressaadini jõudmise aega pikendada ning seega

menetlustähtaega lühendada muud postiteenuse osutaja tegevuses ettetulevad võimalikud takistused.

Lühem menetlustähtaeg tähendab piiratumat ligipääsu õigusemõistmisele, mistõttu koheldaks isikuid

ebavõrdselt. Halduskohtumenetluse suunatusest üksikisiku kaitsele ning ülesandest tagada kõigile

isikutele võrdne ning võimalikult laialdane juurdepääs õigusemõistmisele tuleneb sellise piirangu

ning menetlusosaliste seisukordade eristumise lubamatus.

16. Lisavõimaluse menetlusdokumendi kiireks saatmiseks ning sellega menetlustähtajast

kinnipidamiseks annab TsMS § 335, mille kohaselt dokumendi esitamiseks antud tähtajast

kinnipidamiseks piisab selle edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga või muus kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et viivitamata pärast seda antakse kohtule üle ka

nimetatud dokumendi originaal. Halduskolleegium leiab, et ka see võimalus ei tasanda

menetlusdokumentide saatmisel tekkida võivat ebavõrdsust. Halduskohtumenetluses ei saa eeldada

kõigi menetlusosaliste võrdset ligipääsu nimetatud sidevahenditele. Samuti ei saa eeldada ega nõuda,

et menetlusosaline kasutaks sellistele sidevahenditele juurdepääsu omava kutselise esindaja abi.

17. Järgnevalt peab halduskolleegium vajalikuks vaadelda dokumentide esitamise tähtaegu

halduskohtumenetluses ning analüüsida nende kokkusobivust nõudega menetlusdokumendi

jõudmisest kohtusse tähtaja viimasel päeval.

18. Kuni 31. augustini 2006 kehtinud HKMS redaktsioonis kehtis ringkonnakohtule määruskaebuse

esitamiseks üldine kümnepäevane tähtaeg (HKMS § 31 lg 6). HKMS § 31 lõike 4 kohaselt tuli ka

teade apellatsioonkaebuse esitamisest esitada asja otsustanud halduskohtule kümne päeva jooksul.

1. septembril 2006 jõustunud HKMS muudatustega kaotati apellatsiooniteate esitamise kohustus ning

pikendati mõningaid kaebetähtaegasid. HKMS § 471 lõikest 3 tulenev määruskaebuse esitamise

üldtähtaeg on endiselt kümme päeva, menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbivaatamata

jätmise määruse peale kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega pikendati 30 päevani. Jätkuvalt on

kaebetähtaeg kümme päeva näiteks kaebuse või protesti tagastamise määruse (HKMS § 11 lg 8) ja

tähtaja ennistamise taotlust lahendava määruse (HKMS § 12 lg 3) vaidlustamiseks. Nimetatud

kümnepäevane tähtaeg lüheneks dokumendi saatmiseks kuluva aja võrra mitu päeva, mis on niigi

suhteliselt lühikese tähtaja puhul halduskolleegiumi hinnangul ebaproportsionaalne. HKMS § 9

lõike 7 kohaselt esitatakse kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale halduskohtule kolme

päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates. Ka apellatsioonkaebus halduskohtu

otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul (HKMS § 31

lg 4). Nii lühike tähtaeg kahaneks posti liikumiseks kuluda võivate päevade mahaarvamisel sisuliselt

olematuks ning isikul puuduks reaalne kaebeõigus.

Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest (TsMS §-d 632 lg 1 ja 670 lg 1) pole

halduskohtumenetluses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaeg seotud mitte otsuse

kättetoimetamise, vaid selle avalikult teatavakstegemisega (HKMS § 31 lõiked 4, 5 ja § 53

lõiked 1, 11) ning apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamise vajalikkuse hindamiseks ja vastava

kaebuse koostamiseks jääv aeg seetõttu üldjuhul lühem kui tsiviilkohtumenetluses.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskolleegium, et menetlusosalise kohustus toimetada

menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse ei ole kohaldatav halduskohtumenetluses

ettenähtud tähtaegade arvutamisel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et TsMS § 62 lõiget 2

tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja

mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui

dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00.

20. Kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaeg mööda lastud, kui kaebus on

postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Samuti ei

ole tähtaeg mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne

tähtaja möödumist. Nimetatud regulatsioon kehtib Väärteomenetluse seadustiku § 38 lõike 1 alusel ka

väärteomenetluses. Seega kehtib ka avaliku õiguse sfääri kuuluvas süüteomenetlusõiguses, milles

sarnaselt halduskohtumenetlusele on üheks menetluse pooleks alati avaliku võimu kandja, tähtaegade

arvutamise osas uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähtaja lõppemise sätete kirjeldatud

tõlgendusest erinev regulatsioon.

21. Käesolevas asjas oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev 27. aprill 2006. Asjas ei

ole vaidlust selle üle, et AS XXXXXX postitas apellatsioonkaebuse 26. aprillil 2006. Seega andis

kaebuse esitaja menetlusdokumendi sideasutusele üle enne apellatsioonitähtaja lõppu. Ülaltoodud

põhjendustest tulenevalt tuleb AS XXXXXX apellatsioonkaebus lugeda tähtaegselt esitatuks.

Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused tühistada.

AS XXXXXX apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2006. a otsuse peale kohtuasjas nr 3-

06-73 tuleb saata Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kautsjon tuleb

tagastada.

Riigikohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebus on esitatud Tartu Halduskohtule ning kuni

31. augustini 2006 kehtinud HKMS § 31 lõike 5 teise lause järgi tuli apellatsioonkaebus esitada

otsuse teinud halduskohtu kaudu, muudeti nimetatud regulatsiooni 1. septembril 2006 jõustunud

HKMS muudatustega. Kehtiva HKMS § 31 lõike 4 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus otse

kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Seda muudatust arvestades tuleb apellatsioonkaebus saata

menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Indrek Koolmeister