3-1-1-77-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-77-06

Otsuse kuupäev

21. september 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi A.H. süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a otsus kriminaalasjas nr 1-30-110

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.H. kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

30. august 2006, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a ja Järva Maakohtu 18. oktoobri 2004. a otsus A.H.

süüditunnistamises ning karistamises KarS § 345 lg 1 järgi, samuti A.H-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise

osas.

2. Mõista A.H. KarS § 345 lg 1 järgi õigeks.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Järva Maakohtu 18. oktoobri 2004. a otsusega tunnistati A.H. süüdi ja teda karistati KarS § 344 lg 1 järgi rahalise

karistusega 180 päevamäära summas 15 750 krooni ja KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära summas 17

500 krooni. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes A.H-le

liitkaristuseks rahalise karistuse 200 päevamäära summas 17 500 krooni.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A.T., A.J. ja OÜ P, kuid nende isikute huvides ei ole kassatsiooni esitatud.

Järva Maakohus mõistis A.H-lt ja teistelt süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 529 316 krooni kuriteoga

tekitatud kahju katteks.

1.1 Karistusseadustiku § 344 lg 1 järgi tunnistati A.H. süüdi järgmise teo toimepanemises.

Septembris 2002 koostas A.H. OÜ R ja OÜ P vahelise kauba ostu-müügilepingu. Lepingu järgi omandas OÜ P nõudeõiguse

OÜ R kaubale ning viimane kohustus kauba OÜ-le P tasu eest üle andma. A.H. kirjutas lepingu kuupäevaks 4. aprill 2002 ning

võttis allkirjad A.T-lt kui OÜ P juhatuse liikmelt ja A.J-lt kui OÜ R juhatuse liikmelt. Tegelikult polnud A.J-l

lepingudokumendi koostamise ajal enam õigust OÜ-d R esindada. Kõnealuse ostu-müügilepingu koostas A.H. eesmärgiga

esitada see Järva Maksuametile, et tõendada kauba soetamist OÜ P poolt ja omandada seeläbi õigus arvata äriühingul tasuda

tulevast käibemaksust maha sisendkäibemaksu.

1.2 Karistusseadustiku § 345 lg 1 järgi tunnistati A.H. süüdi selles, et ta 17. detsembril 2002. a edastas eelnimetatud võltsitud

ostu-müügilepingu faksi teel Järva Maksuametile eesmärgiga tõendada OÜ R ja OÜ P tehtud tehingut ja omandada õigus maha

arvata sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust.

2. Maakohus tuvastas, et OÜ P deklareeris maksustamisperioodidel aprill kuni juuli 2002 alusetult sisendkäibemaksu 529 316

krooni. Nimelt arvas OÜ P sisendkäibemaksu maha OÜ-st R ostetud kauba eest väljastatud arvete alusel, ehkki tegelikult OÜ

R OÜ-le P kaupa ei müünud. 4. aprilli 2002. a ostu-müügitehingut OÜ R ja OÜ P vahel ei toimunud ning lepingudokument

(samuti arved ja saatelehed) koostati selleks, et esitada see Järva Maksuametile eesmärgiga tõendada OÜ P ebaseaduslikult

vähendatud käibemaksukohustust.

3. Järva Maakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas apellatsiooni ka A.H. kaitsja Aadu Luberg, kes palus Järva Maakohtu otsuse

oma kaitsealust puudutavas osas tühistada ja A.H. KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi õigeks mõista.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja tehti tühistatud osas uus otsus. Muu

hulgas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles oli A.H-lt välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju. Samuti jättis

apellatsioonikohus A.H. süüdistusest KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi välja lõigu "omandada seeläbi õigust maha arvata

sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust". A.H. kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

A.H-le esitatud süüdistuse kohta märkis kohtukolleegium järgmist.

4.1 A.H. ütluste kohaselt koostas ta 2002. a septembrikuus pärast seda, kui ta oli asunud OÜ-d P juriidiliselt nõustama,

tagantjärele 4. aprilli 2002. a kuupäevaga OÜ R ja OÜ P vahelise ostu-müügilepingu ning lasi selle A.J-l ja A.T-l allkirjastada.

17. detsembril 2002 saatis ta lepingu faksiga Järva Maksuametile. Leping olevat vormistatud juba toimunud ja tulevasteks

sellesisulisteks õiguslikeks suheteks.

Kohtukolleegium tõdes, et A.H. võltsis dokumendi, sest ta valmistas dokumendi isikuna, kellel ei olnud selleks õigust, ning

sisult ei olnud dokument õige. Esitades enda võltsitud ostu-müügilepingu Järva Maksuametile, pani A.H. toime võltsitud

dokumendi kasutamise objektiivse koosseisu. Dokumendi kasutamisel tegutses A.H. kavatsetult.

4.2 Vastavalt käibemaksuseadusele on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendav dokument arve. Sisendkäibemaksu

saab maha arvata see ettevõtja, kes kaupa või teenust kasutab ning kes on arvel märgitud ostjana või tellijana. A.H-le ei ole

esitatud süüdistust selles, et ta oleks võltsinud või esitanud maksuhaldurile maksude arvestuse aluseks olevaid teadvalt

võltsitud arveid, samuti kauba saatelehti või deklaratsioone. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust, et A.H-le süüks

pandud võltsitud dokument ei ole käibemaksu arvestuse aluseks olev dokument. Maakohtu otsuses ei ole analüüsitud ning

selles puuduvad põhistused, et A.H. oleks süüdistuses nimetatud ostu-müügilepingu võltsinud ja edastanud eesmärgiga

omandada õigust maha arvata sisendkäibemaksu ning vähendada OÜ P maksukohustust. Kohtukolleegium asus seisukohale, et

ostu-müügilepingu võltsimise faktiga ei ole tõendatud, et A.H. oleks aidanud kaasa maksude maksmisest kõrvalehoidmisele,

kuivõrd maksu arvestatakse konkreetselt arvete ja kauba saatelehtede alusel, mitte lepingu alusel.

4.3 Samuti leidis ringkonnakohus, et Eesti Vabariigile tekitas varalise kahju A.T., kes esitas maksudeklaratsioonides

valeandmeid. A.H. tegevus ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärje - maksude maksmisest kõrvalehoidmisega - ja seega

riigile kahju tekitamisega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.H. kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes palub tühistada

ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti A.H. kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1 A.H. ei ole kunagi eitanud, et koostas 2002. a septembris temale esitatud saatelehtede ja arvete alusel süüdistuses

nimetatud lepingu. Leping dateeriti 4. aprilli 2002. a kuupäevaga seetõttu, et fikseerida kahe äriühingu vahel juba eksisteerinud

olukord. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, miks ei olnud A.H.l kohtu arvates õigust lepingudokumenti koostada. Määrav ei

ole isik, kes füüsiliselt dokumendi koostas, vaid isik, kelle mõtteväljendus selles dokumendis sisaldub. A.H. on jurist, kelle

igapäevane tegevus seisnebki paljus just õigusdokumentide (sh lepingute) koostamises. A.H. ei olnud teadlik sellest, et talle

esitatud arved ja saatelehed, mille alusel ta lepingudokumendi koostas, olid võltsitud. Samuti ei teadnud A.H., et A.J. polnud

septembris 2002 enam OÜ R juhatuse liige. Ühtlasi arvas A.H., et OÜ R ja OÜ P on tõepoolest tehinguid teinud. Seega

tegutses A.H. eksimuses.

5.2 Karistusseadustiku § 344 lg-s 1 sätestatud objektiivse süüteokoosseisu realiseerimiseks peab dokumendiga olema võimalik

omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Olukorras, kus lepingu koostamine eesmärgiga mõjutada äriühingu

käibemaksuarvestust on A.H. süüdistusest välja jäetud, ei haaku pelgalt tsiviilõigusliku lepingu edastamine Järva

Maksuametile KarS § 344 objektiivse koosseisuga.

5.3 Kuivõrd A.H. pole dokumenti võltsinud, siis ei saanud ta seda ka kasutada, mistõttu on välistatud tema vastutus KarS § 345

lg 1 järgi.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult tunnistanud A.H. süüdi KarS § 344 lg 1 järgi. Kassaatori

väide, et A.H. polnud lepingudokumendi koostamisel teadlik asjaolust, et OÜ-l R ja OÜ-l P tegelikku ostu-müügisuhet ei ole,

on vastuolus kohtute tuvastatud faktiliste asjaoludega. A.H. süüditunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi ei välista ka see, et

ringkonnakohus jättis süüdistusest välja eesmärgi mõjutada OÜ P käibemaksuarvestust. Karistusseadustiku § 344 lg-s 1

sätestatud kuriteokoosseis ei eelda toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab sellest, kui isik teab või vähemalt peab

võimalikuks, et võltsitav dokument, pitsat või plank on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks.

7. Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi tuleb A.H. õigeks mõista. Seda järgmistel põhjendustel.

7.1 Karistusseadustiku § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest üksnes juhul, kui

toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi,

pitsati või plangi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust.

7.2 A.H-le esitati KarS § 345 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta edastas võltsitud ostu-müügilepingu Järva Maksuametile

eesmärgiga "tõendada OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehinguid ja omandada õigust äriühingu poolt maha arvata tasumisele

kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust".

Tallinna Ringkonnakohus jättis A.H. süüdistusest välja lõigu "omandada seeläbi õigust maha arvata sisendkäibemaksu ning

vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust". Seega jäi süüdistusse alles müügilepingu maksuametile edastamine eesmärgiga

"tõendada OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehinguid".

Kriminaalkolleegium leiab, et OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehingu tõendamine ei saa iseenesest olla käsitatav õiguse

omandamise või kohustusest vabanemisena KarS § 345 lg 1 mõttes. Seda võib pidada üksnes OÜ P maksukohustuse

vähendamise eesmärgi saavutamise viisiks. Süüdistusest järelduvalt oli A.H. ainukene eesmärk maksuhaldurile võltsitud

lepingut edastades näidata, et OÜ P alusetult deklareeritud sisendkäibemaksusumma on õige. Väidetavalt püüdis A.H.

lepingudokumendi esitamisega tõendada, et arved, mille alusel sisendkäibemaks maha arvati, ei olnud võltsitud, vaid kajastasid

tegelikku ostu-müügisuhet OÜ R ja OÜ P vahel.

Seega heideti KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses A.H-le ette üksnes eesmärki "omandada" OÜ-le P "õigus"

sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks

(s.t maksukohustuse põhjendamatuks vähendamiseks).

7.3 Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgi väljajätmine KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistusest tähendab vältimatult

seda, et ringkonnakohtu tuvastatud A.H. tegu ei vasta KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo subjektiivsele koosseisule. Võltsitud

dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1

järgi karistatav. Eitades küll KarS § 345 lg-s 1 nõutava üleulatuva tahte esinemist A.H. käitumises, ei mõistnud

ringkonnakohus A.H-d KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Selliselt toimides kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Järva

Maakohtu 18. oktoobri 2004. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a otsuse A.H. süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 345 lg 1 järgi, samuti A.H-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Riigikohus mõistab A.H.

KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. A.H. kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada

osaliselt.

9. Kohtupraktika ühtlustamiseks peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida väljaspool käesoleva kriminaalasja

lahendamise piire veel järgmist.

Sarnaselt kehtivale õigusele nägi ka 1. jaanuarist 2002 kuni 30. aprillini 2004 kehtinud Käibemaksuseaduse § 22 lg 1 esimene

lause ette, et teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

Käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava arve originaaleksemplari alusel. Seega ei saa käibemaksukohustuslane ostu-

müügilepingu alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et Maksukorralduse seaduse

§ 59 lg 1 esimese lause kohaselt on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt,

kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning

eksperdiarvamus.

Kui maksuhalduril tekib kahtlus sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevate ostuarvete õigsuses,

võib

maksukohustuslasel tekkida vajadus esitada maksumenetluses nende arvete usaldusväärsuse kinnitamiseks täiendavaid

tõendeid, milleks võib muu hulgas olla ka arvetes kajastuvate tehingute toimumise aluseks olev leping. Kui maksuhaldurile

esitatakse võltsitud ostu-müügileping selleks, et kinnitada sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevate samuti võltsitud

arvete

õigsust,

on

ka

lepingu

esitamise

eesmärk

omandada

õigus

käibedeklaratsioonis

näidatud

alusetu

sisendkäibemaksusumma mahaarvamisele.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi