3-2-1-75-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-75-06

Määruse kuupäev

Tartu, 14. september 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OÜ K hagi Tallinna linna vastu 10 000 krooni suuruse kahju

hüvitamiseks ja õiguse tunnustamiseks rendisuhte kestel

tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-2886

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

OÜ K (ümber kujundatud, varasem ärinimi Aktsiaselts K)

(registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Tallinna linn, esindaja vandeadvokaat Aare-Heino Raig

Asja läbivaatamise kuupäev

4. september 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2006. a

määrus.

2. Teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata OÜ K hagi

Tallinna linna vastu nõude osas õiguse tunnustamiseks

rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni

suuruse hüvitise saamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Tallinna linnale määruskaebuselt 8. mail 2006. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ K (hageja) esitas 16. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu,

paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju 10 000 krooni ja tunnustada hageja õigust rendisuhte

kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja rendilepingu alusel kostjale kuuluvaid mitteeluruume. Kostja

luges lepingu alates 17. juunist 2002. a lõppenuks. Hageja on 2002. a seisuga teinud ruumides

renoveerimis- ja restaureerimistöid maksumusega 4 910 000 krooni ja taotleb rendiseaduse (RenS)

§ 12 lg 1 järgi nende kulutuste eest hüvitise saamise õiguse tunnustamist. Lisaks jättis kostja hagejale

väljastamata kauplemisloa 1. juunist kuni 7. juunini 2002. a, mistõttu ei olnud hagejal sel

ajavahemikul võimalust kauplust pidada, millest tekkinud kahju 10 000 krooni palus hageja kostjalt

välja mõista.

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 760 krooni.

2. Tallinna Linnakohus kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 175 000 krooni, sest pidas

hageja õiguse tunnustamise nõuet hinnaga hagiks.

3. 1. jaanuarist 2006. a kohtute seaduses jõustunud kohtute tööpiirkondasid puudutavate muudatuste

tõttu menetles asja edasi Harju Maakohus. 31. jaanuari 2006. a määrusega jättis Harju Maakohus hagi

õiguse tunnustamiseks parenduste eest hüvitise saamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud ajaks riigilõivu.

Määruse kohaselt on selle nõude puhul tegemist varalise nõudega, millelt tulnuks tasuda riigilõiv

175 000 krooni, st lisaks tasutud 60 kroonile veel 174 940 krooni.

4. Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

5. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

6. 30. märtsil 2006. a jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. aprilli 2006. a määrusega määruskaebuse, tühistas

maakohtu määruse ja saatis asja menetlemiseks samale maakohtule.

Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et hageja nõue oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise

kindlaksmääramisele, mistõttu enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

väljakujunenud kohtupraktika järgi ei olnud tegemist hinnaga hagiga. Enne 1. jaanuari 2006. a

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva)

hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni. Kuna hagi oli eelnevalt juba menetlusse võetud,

tuli kohaldada enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud riigilõivu tasumist reguleerinud õigusnorme.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada.

Kaebuse kohaselt on hageja nõue käsitatav varalise nõudena, sest haginõude sisuks ja hageja selgeks

eesmärgiks on kostjalt 4 910 000 krooni saamine. See ilmneb üheselt hagiavaldusest.

Ringkonnakohus on lisaks jätnud määruses olulises ulatuses põhjendamata seisukoha, et hageja nõue

oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise kindlaksmääramisele. Ka on jäetud analüüsimata

kostja väited, et haginõude tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi haginõude vormistuslikust küljest,

vaid lähtuda tuleks hagiavalduse sisust ja kohtusse pöördumise tegelikust eesmärgist.

9. Hageja arvates on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ning ta palub jätta kaebuse rahuldamata ja

kaevatava määruse muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab teha uue määruse, millega jätab

TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel hagi vaidlusaluse nõude osas läbi vaatamata.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud RLS § 37 lg-t 3. Nimetatud sätte

kohaselt (hagi esitamise aja redaktsioonis) tasutakse mittevaralise, sealhulgas hindamisele

mittekuuluva hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni.

Käesolevas asjas on hagiavalduses mh selgitatud kostja kohustust hüvitada rendilepingu lõppemisel

hagejale kooskõlastatud parendused ning viidatud RenS § 12 lg-le 1, mille kohaselt on rentnikul

õigus rendilepingu lõppemisel või lõpetamisel nõuda rendileandja loal renditud varale tehtud

parenduste eest vajalike kulutuste hüvitamist. Sellest tulenevalt on kohtult palutud tunnustada hageja

õigust saada kostjalt hüvitist rendileandja loal tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni.

Sellist hagi ei saa kolleegiumi arvates lugeda mittevaraliseks või hindamisele mittekuuluvaks

RLS § 37 lg 3 tähenduses. Sellele viitab hagis väljendatud selge tahe saada kostjalt hüvitist 4 910 000

krooni, s.t hagis väljendub otsene varaline huvi. Hagis ega hageja vastuses puuduste kõrvaldamise

määrusele (tl-d 79-80) ei ole märgitud, milles seisneb hageja muu huvi üksnes tuvastusnõude

esitamiseks. Kui kohus teeks lahendi, mille resolutsioonis tunnustataks hageja õigust saada kostjalt

kindel summa raha, jättes selle samas kostjalt välja mõistmata, tekitaks see vähemalt probleemi

sellise lahendi mõistmisel ja täitmisel. Kolleegiumi hinnangul on hageja püüdnud ilmselget varalist

nõuet "rüütada" riigilõivu tasumata jätmise eesmärgil mittevaraliseks, millist eesmärki tuleb lugeda

tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolusolevaks ja taunitavaks ning sellist poole toimimist tuleb

kohtul tõkestada.

Seega tuleb hagi lugeda varaliseks hagiks enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2

alusel, mille järgi määratakse hagihind hagetava vara väärtusega. Hagetava vara väärtuseks tuleb

lugeda 4 910 000 krooni, mille pealt on hageja jätnud tasumata riigilõivu 174 940 krooni.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiv tsiviilkohtumenetluse

seadustik ei tunne enam "hinnata hagi" mõistet. Tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 esimese

lause kohaselt hüve väärtusega, mida hagejal on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue sama sätte teise lause

kohaselt mittevaraliseks. Sellisel juhul määratakse hagihind kindlaks TsMS § 132 kohaselt.

13. Eespool toodu tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja võib TsMS § 426 lg 1 kohaselt

pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. Kolleegium juhib hageja tähelepanu asjaolule, et alates

1. jaanuarist 2006. a tuleb 4 910 000 krooni suuruse haginõude pealt tasuda riigilõivu 107 750 krooni

(Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde).

14. Vastuseks hagejale, et Riigikohus määras talle vastuse tähtpäevaks 8. juuni 2006. a, kuid juba

5. juunil 2006. a otsustati kostja määruskaebus menetlusse võtta, viitab kolleegium TsMS § 679 lg-

le 2, mille kohaselt võib kaebuse menetlusse võtmise lahendada ka enne vastuse esitamise tähtaja

möödumist, kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud.

15. Kolleegium märgib, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 järgi taotleda hagi esitamisel

tasutud riigilõivu 60 krooni tagastamist.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve