3-1-1-76-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPõhja Politseiprefektuuri 20. juuni 2005. a otsusega karistati A.N. LS § 741 lg 2 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 1. juunil 2005. a kell 17.10 Tallinnas K tänaval sõiduautot
Legislator headnote
AI generated3-1-1-76-06 · Riigikohus: Põhja Politseiprefektuuri 20. juuni 2005. a otsusega karistati A.N. LS § 741 lg 2 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 1. juunil 2005. a kell 17.10 Tallinnas K tänaval sõiduautot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-76-06
Otsuse kuupäev
13. september 2006. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
A.N. väärteoasi LS § 741 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2006. a otsus väärteoasjas nr 4-
1628/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.N. kaitsja Raivo Bergson, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
30. august 2006. a
Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
1. Tühistada Harju Maakohtu 20. jaanuari 2006. a kohtuotsus A.N. väärteoasjas nr. 4-1628/05 osas,
millega A.N. karistati LS § 741 lg 1 järgi 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
2. Teha uus otsus, millega karistada A.N. LS § 7435 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000
krooni.
3. Kohtuotsuse täitmine toimub Harju Maakohtu 20. jaanuari 2006. a kohtuotsuses näidatud korras.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Politseiprefektuuri 20. juuni 2005. a otsusega karistati A.N. LS § 741 lg 2 järgi 100 trahviühiku (6000
krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis 1. juunil 2005. a kell 17.10 Tallinnas K tänaval sõiduautot
Opel Astra (reg/nr X), kuigi tal oli juhtimisõigus peatatud.
2. A.N. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule (praegu Harju Maakohus) kaebuse,
milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja väitis, et ei olnud teadlik
sellest, et tal on juhtimisõigus on peatatud.
3. Harju Maakohus tühistas 20. jaanuari 2006. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja tegi uue otsuse,
millega karistas A.N. LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni.
Kohus tuvastas, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 19. mai 2005. a otsusega nr. 3926 peatati A.N.
juhtimisõigus üheks kuuks. Otsus saadeti A.N-le lihtpostiga ning puuduvad andmed, et ta oleks otsuse kätte
saanud. Kuna juhtimisõiguse peatamise otsus haldusaktina jõustub HMS § 66 lg 1 kohaselt adressaadile
teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates ja A.N. ei olnud juhtimisõiguse peatamisest teadlik, tuleb
kohtuvälise menetleja otsus tühistada.
Kohus asus aga seisukohale, et A.N-l puudus siiski juhtimisõigus, kuna A.N. ajutine juhiluba kehtis kuni
24. maini 2005. a. Seetõttu kvalifitseeris kohus A.N. tegevuse ümber LS § 741 lg 1 järgi.
4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja R. Bergson. Kassatsioonis taotletakse
Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
Kassaator märgib, et kohus on ebaõigesti sidunud juhtimisõiguse olemasolu dokumendi - ajutise juhiloa -
kehtivusega. LS § 28, mis reguleerib juhtimisõiguse andmist, ei näe ette, et see omistataks tähtajaliselt või et see
oleks seotud juhiloa kehtivusega. Pealegi oli A.N-l olemas kehtiv juhiluba, kuid väärteomenetluse raames oli
see võetud hoiule.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige
kohaldamise tõttu.
Juhtimisõiguse kui subjektiivse õiguse võivad isikud omandada LS §-s 28 toodud tingimustel. Liiklusseaduse
§ 741 lg 1 sätestab vastutuse iskutele, kes juhivad mootorsõidukit või trammi, omamata juhtimisõigust. Sama
paragrahvi teine lõige aga sätestab muuhulgas vastutuse juhile, kelle juhtimisõigus on küll olemas, kuid see
õigus oli peatatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal kassaatoriga, rõhutades, et juhtimisõigust
ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga. Juhil peab vastavalt LS § 17 lg-le 1 kaasas
olema juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, kuid selle puudumine ei moodusta iseenesest LS
§ 741 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivset tunnust. Kui juhil on küll juhtimisõigus olemas, kuid tal
pole juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on tegemist LS §-s 7435 kirjeldatud väärteoga.
6. Käesolevas asjas 1. juunil 2005. a koostatud väärteoprotokollist nr AB 710298 selgub, et A.N. juhtis samal
päeval Tallinnas S pst ja M tänaval mootorsõidukit, omamata juhtimise õigust, mis oli kontrollimise hetkel
peatatud. Väärteoprotokolli kohaselt puudus tal ka juhiluba.
7. Maakohus tuvastas õigesti, et A.N. ei olnud väärteo toimepanemise ajal teadlik tema suhtes juhtimisõiguse
peatamisest, kuid asus ekslikult seisukohale, et tema poolt toimepandu - tal ei olnud juhtimisõigust tõendavat
dokumenti - on käsitletav mootorsõiduki juhtimise õiguse mitteomamisena. Seetõttu kvalifitseeris maakohus
tema käitumise ebaõigesti LS § 741 lg 1 järgi, pidades teda isikuks, kellel polnud juhtimisõigust.
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes LS § 7435 ning VTMS § 174 p-st 8, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium,
et Harju Maakohtu 20.01.2006. a kohtuotsus A.N. suhtes tuleb tühistada ning teha täiendavalt tõendeid
kogumata uus otsus, mis ei raskenda süüdlase olukorda.
Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg