3-1-2-4-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-4-06

Otsuse kuupäev

31. august 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi V.F. süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-36/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.F. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. august 2006, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus V.F. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 361 lg 1

järgi, samuti V.F-lt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas.

2. Mõista V.F. KarS § 361 lg 1 järgi õigeks.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Teistmisavaldus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a käskmenetluses tehtud otsusega tunnistati V.F. süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja teda

karistati rahalise karistusega 30 päevamäära summas 1500 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka J.K., kuid tema osas

pole teistmisavaldust esitatud.

V.F. tunnistati süüdi selles, et ta püüdis 6. juunil 2003. a kella 05.20 paiku koos J.K-ga A vallas K küla lähistel Peipsi järvel

nakkevõrkudega ebaseaduslikult 104 koha. Sel viisil rikkus V.F. Kalapüügieeskirja § 30 p 6 ja § 38 p 10 nõudeid ja tekitas

looduslikule loomastikule kahju 46 800 krooni.

2. Ida-Viru Maakohtu otsus toimetati V.F-le kätte 14. veebruaril 2005. a. Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2005. a.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

3. 5. aprillil 2006. a esitas V.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder Riigikohtule teistmisavalduse, milles palutakse

Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada V.F. karistusest. Kaitsja põhjendab

oma taotlust järgmiselt.

3.1 Käskmenetluses tehakse kohtuotsus sisuliselt süüdistusakti baasil. Käesoleva asja süüdistusaktis puudub igasugune viide

kriminaalasjas uurija määruse alusel tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisile, mille kohta koostatud aktis

on leitud, et teo toimepanemise ajal oli V.F-i võime oma tegude keelatusest arusaamiseks piiratud temal esineva orgaanilise

amnestilise sündroomi F04 tõttu. Kuna süüdistusakt seda asjaolu ei kajastanud, polnud ka kohtul otsust tehes võimalik teada, et

V.F.-il esineb vaimseid häireid, mis mõjutavad tema süüdivust. Seetõttu jättis kohus V.F-i suhtes alusetult kohaldamata

KarS §-s 34 või 35 sätestatu. Järelikult on V.F-il teo toimepanemise ajal esinenud vaimuhaigus käsitatav KrMS § 366 p-s 5

sätestatud teistmisalusena.

3.2 Vastavalt KrMS § 254 lg-le 5 toimetatakse käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia süüdistatavale ja prokuratuurile. Ida-

Viru Maakohtu otsuse koopia saadeti küll V.F-ile, kuid mitte teda kohtueelses menetluses kaitsnud advokaat N. Rõžovile.

Seega jäeti tagamata V.F-i kaitseõigus, kuna tegemist on invaliidiga, kes ei saanud kohtuotsusest ja selle vaidlustamise

võimalustest adekvaatselt aru. Seda, et V.F-i tahe oli suunatud käskmenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele, kinnitab tõik, et

V.F. üritas kaebetähtaja jooksul kohtuotsust korduvalt vaidlustada, esitades vastavasisulisi avaldusi Viru

Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile.

Kuna V.F. ei suutnud süüdimõistvat kohtuotsust nõuetekohaselt vaidlustada, algatas riik täitemenetluse rahalise karistuse

sissenõudmiseks. V.F-i abikaasa tasus tema eest rahalise karistuse ja täitemenetluse kulude katteks kokku 1955 krooni.

3.3 Teistmisavalduses märgitakse, et Viru Maakohtu 8. veebruari 2006. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus ennistada

kriminaalasjas tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ning arutada kriminaalasja üldkorras. Samas viidatakse Viru Maakohtu

määruses võimalusele pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtusse.

4. Vastuses teistmisavaldusele palub Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit jätta teistmisavalduse

rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsuse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalasja materjalidest esineb alus väljuda teistmisavalduse piiridest

(KrMS § 352 lg 6 ja § 372).

6. Põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult õigeks või süüdi. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi

konventsioon) 7. lisaprotokolli 4. artikli esimene lõige sätestab, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel

teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja

kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud ühesele seisukohale, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem

põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala ei hõlma mitte üksnes kuritegusid, vaid ka väärtegusid

ja teatud juhul isegi distsiplinaarüleastumisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-21-06 - RT

III 2006, 20, 182; 17. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-6-03 - RT III 2003, 15, 144, p 10; 8. veebruari 2000. a otsus nr 3-1-1-

19-00 - RT III 2001, 6, 69; 5. juuni 2001. a otsus nr 3-1-1-63-01 - RT III 2001, 20, 215; 20. septembri 2002. a otsus nr 3-1-1-

88-02 - RT III 2002, 23, 263).

Kolleegium märgib täiendavalt, et tulenevalt ne bis in idem põhimõttest on teo teist korda menetlemine ja isiku karistamine

välistatud sõltumata sellest, kas esimene karistusotsus on täitmisele pööratud või kas see kajastub karistusregistris.

7. Riigikohtule esitatud materjalide hulgas on kinnitatud koopia Keskkonnainspektsiooni 6. juuni 2003. a kiirmenetluse

otsusest nr JV05/35-03, millega karistati V.F-i Kalapüügiseaduse (KPS) § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 4500 krooni. Kõnealuses

kiirmenetluse otsuses kirjeldati V.F-ile süüksarvatud tegu järgmiselt: "06. 06. 03 Peipsi järve kaldal K küla vastas pidas A

Piirivalvekordoni patrull koosseisus /.../ kinni järvelt naasva sõudepaadi "Pella" reg nr XXX xxx, milles viibisid V.F. ja J.K.,

kes nende nähes heitsid üle parda 3 (kolm) kotti, milles olid nakkevõrgud koos kalaga. Kala oli kokku 104 (ükssada neli) koha,

mis oli püütud keeluajal. Rikutud on KPS § 17 lg 2 alp 1, KPE § 38 punkt 10, KPE § 30 lg 6."

Seega on V.F-i väärteomenetluses juba 2003. a karistatud KPS § 231 lg 1 järgi sama teo eest, milles Ida-Viru Maakohus ta

KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistas.

8. Nähtuvalt Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsusest ja selle tegemise aluseks olnud süüdistusaktist, ei olnud

maakohus otsust tehes Keskkonnainspektsiooni 6. juuni 2003. a kiirmenetluse otsusest teadlik. Kuna V.F-i väärteokorras

karistamine 6. juuni 2003. a ebaseadusliku kalapüügi eest välistab tema kriminaalkorras karistamise sama teo eest, on tegemist

asjaoluga, mis vastab KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisaluse tunnustele.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 366 p-st 5 ning § 373 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Ida-Viru

Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsuse V.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 361 lg 1 järgi, samuti osas, millega V.F-

ilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja 4035 krooni sundraha, 1239 krooni määratud kaitsjale makstud tasu ja 43

krooni 50 senti kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulusid. Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega mõistab

V.F.-i KarS § 361 lg 1 järgi õigeks ja jätab kriminaalmenetluse kulud tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 riigi kanda. Muus osas

tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar