3-1-1-85-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-85-06

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 29. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

T.H. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kohtuniku 29. mai 2006. a määrus,

millega tühistati Viru Maakohtu 5. mai 2006. a määrus ja

kohaldati T.H. suhtes tõkendina vahistamist

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. juuni 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kohtuniku 29. mai 2006. a määrus, millega tühistati Viru

Maakohtu 5. mai 2006. a määrus ja kohaldati T.H. suhtes tõkendina vahistamist.

2. Vabastada T.H. viivitamatult vahi alt.

3. Saata Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase määruskaebus Viru

Maakohtu 5. mai 2006. a vahistamisest keeldumise määruse peale uueks läbivaatamiseks Viru

Ringkonnakohtule.

4. Välja mõista 330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja nelikümmend senti)

Advokaadibüroole Bulattšik vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi poolt

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

5. Lugeda määratud kaitsjale makstud tasu 330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja

nelikümmend senti) menetluskulude hulka, mille hüvitamine tuleb lahendada kriminaalasjas

otsuse tegemisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask esitas 5. mail 2006. a Viru Maakohtu

eeluurimiskohtunikule taotluse KarS § 183 lg 2 p-s 2 ja § 184 lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuritegude

toimepanemises kahtlustatava T.H. vahistamiseks. Prokurör leidis, et T.H. võib vabaduses olles jätkata

kuritegude toimepanemist.

2. Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku 5, mai 2006. a määrusega keelduti T.H. vahistamisest. Kohus märkis,

et kahtlustatav peeti kinni teise astme kuriteo toimepanemisel, tal on kindel elukoht, ta õpib ja on varem

karistamata ning seega puudub piisav alus arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid või hoiduda

kõrvale kriminaalmenetlusest.

3. Viru Maakohtu 5. mai 2006. a vahistamisest keeldumise määruse peale esitas määruskaebuse Viru

Ringkonnakohtule prokurör, kes taotles vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ja T.H. vahistamist.

4. Viru Ringkonnakohtu 29. mai 2006. a määrusega maakohtu vahistamisest keeldumise määrus tühistati ja

T.H. suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Vahistamismääruses märgiti, et maakohus ei ole võtnud arvesse

asjaolu, et lisaks teise astme kuriteo toimepanemisele kahtlustatakse T.H. ka esimese astme kuriteo (KarS

§ 184 lg 2 p-d 1 ja 2) toimepanemises. Ka jättis maakohus tähelepanuta, et vabaduses viibides jätkas T.H.

kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt võib T.H. seega ka edaspidi vabaduses

viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Samuti nõustus ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse väitega

selle kohta, et narkokuriteod on Virumaal eriti ohtlik kuriteoliik ning üldpreventsiooni ja õiguskorra tagamise

huvides tuleb narkokuritegudes kahtlustatavate suhtes kasutada karmimaid meetmeid.

5. Ringkonnakohtu 29. mai 2006. a määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse T.H. kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist, maakohtu määruse

muutmata jätmist, prokuröri poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist ja oma

kaitsealuse vabastamist vahi alt. Kaitsja põhjendab oma taotlusi väitega T.H. kaitseõiguse rikkumisest

kahtlustatavana kinnipidamisel ja ülekuulamisel, samuti sellega, et T.H. on varem karistamata, tal on alaline

elukoht, ta õpib, valmistub eksamiteks ega ole rikkunud elukohast lahkumise keeldu.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Samuti on kaitsja esitanud Riigikohtule taotluse, mille lahendamine

määruskaebemenetluses ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Nii ei saa Riigikohus ringkonnakohtu määruse peale

esitatud määruskaebuse läbivaatamisel lahendada küsimust maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema

astme kohtus sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid. Kui viimatinimetatud peatükis asuv § 352 lg 4

sätestab, et kriminaalasi vaadatakse läbi vaid esitatud kassatsiooni piires, siis sama paragrahvi 6. lõikest

tuleneb Riigikohtu kohustus väljuda kassatsiooni piiridest (määruskaebe-menetluses aga määruskaebuse

piiridest) juhul kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda

raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

8. Kriminaalmenetluse seadustiku kuni 25. maini 2006. a kehtinud redaktsioon (§ 390 lg 2) nägi ette

maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise ringkonnakohtu kohtuniku poolt

ainuisikuliselt. Seoses kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega (RT I 2006, 21, 160) tuleb aga alates

25. maist 2006. a ka määruskaebuste läbivaatamisel ringkonnakohtus juhinduda KrMS § 19 lg-st 1, mille

kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas

kohtukoosseisus (ainuisikuliselt võib ringkonnakohtunik toimetada vaid eelmenetlust).

Kõnealuses asjas vaatas Viru Ringkonnakohtu kohtunik prokuröri määruskaebuse läbi ainuisikuliselt

29. mail 2006. a, seega ajal, mil kriminaalmenetlusõiguse kohaselt sai seda teha ringkonnakohus vähemalt

kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Kohtulahendi tegemine kohtuniku poolt

ainuisikuliselt, kui seadus näeb ette vähemalt kolmeliikmelise kohtukoosseisu nõude, on aga

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes, mis toob kaasa selle kohtulahendi

tühistamise.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 354 lg-st 6, § 339 lg 1 p-st 1 ja § 361 p-st 6 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu kohtuniku 29. mai 2006. a määruse, millega tühistati

Viru Maakohtu 5. mai 2006. a määrus, vabastab T.H. viivitamatult vahi alt ja saadab prokuröri

määruskaebuse Viru Maakohtu 5. mai 2006. a määruse peale uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

T.H. kaitsja määruskaebuse jätab kriminaalkolleegium käesoleva määruse punktis 6 märgitud põhjustel

rahuldamata.

10. Koos määruskaebusega esitas T.H. kaitsja Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest 910,96

krooni saamiseks. See summa moodustus määratud kaitsja tasust määruskaebuse esitamise eest (280 krooni),

tasust riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (300 krooni), isikliku sõiduauto

kasutamise kulust Narvast Jõhvi ja tagasi (192 krooni) ja käibemaksust (138,96 krooni).

Määrates Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 tulenevalt riigi õigusabi tasu suurust märgib

kriminaalkolleegium, et sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on riigi õigusabi kuludeks vaid vajalikud kulud,

mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega.

Kõnealuses asjas on kaitsja koostanud määruskaebuse ja saatnud selle ringkonnakohtule posti teel. Asjas ei

ole millegagi põhjendatud taotlus väidetavalt riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ega

isikliku sõiduauto kasutamise kulu osas. Seetõttu määrab kriminaalkolleegium riigi õigusabi suuruseks tasu

määruskaebuse esitamise eest 280 krooni, millele Justiitsministri 26 jaanuari 2005. a määruse nr 2 (Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatus ja kord) § 1 lg 2 alusel lisandub käibemaks 18%. Seega on kõnealuses

määruskaebemenetluses riigi õigusabi tasu suuruseks 330,40 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb see

lugeda menetluskulude hulka, mille hüvitamine toimub KrMS 7. peatüki 2. jaos sätestatud korras.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg