3-1-1-45-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-45-06

Otsuse kuupäev

22. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

S. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Narva Linnakohtu 7. novembri 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-86/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2006. a

Istungil osalenud isikud

S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Narva Linnakohtu 7. novembri 2005. a kohtuotsus S. L. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 25. juuli 2005. a otsusega karistati S. L. liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi 150 trahviühiku (9000

krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta 24. juunil 2005. a kell 10.40 juhtis Narvas X teel sõiduautot Opel Vectra

joobeseisundis olles.

2. S. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist.

Kaebuses väideti, et kasutatud indikaatorvahend ei olnud töökorras. Indikaatorvahendi näitu menetlusalusele isikule ei

näidatud ja joobeseisundi tuvastamise protokolli allkirjastas kaebuse esitaja ilma sellesse süüvimata, sest tal oli kiire. Õigusest

pöörduda arsti poole sai ta aru hiljem ning alles siis (kell 11.30) pöördus ta arsti poole. Arst tuvastas, et ta on kaine, ning

koostas selle kohta joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti.

3. Narva Linnakohtu 7. novembri 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus

leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasja materjalidega - väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokolli ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga, millest nähtuvalt S. L. nõustus indikaatorvahendi näiduga ja loobus

joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Lisaks märkis kohus, et karistusregistri andmetel on S. L. aastatel 2003-2004

väärtegude eest korduvalt karistatud.

4. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru, kes palub otsuse tühistada

ja lõpetada väärteoasjas menetlus.

Kassaator leiab, et kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud, kuna selle alusel ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine

jälgitav.

Joobeseisundi tuvastamine ei toimunud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määruse nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja

joobeastme määramise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" § 5 lg 1 nõuete kohaselt - väljahingatavas õhus

indikaatorvahendiga alkoholisisalduse kontrollimise juures ei olnud tunnistajat.

Lisaks esitas S. L. juba kohtuvälises menetluses joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, mis kinnitab, et ta oli kaine.

Kohtuvälise menetleja otsuses märgiti vastavat väidet põhjendamata, et kõnealust akti ei saa lugeda "tema süütust tõendavaks

menetlustoimingu aktiks".

Menetlusalune isik vaidlustas selle seisukoha linnakohtule esitatud kaebuses, märkides, et joobeseisundi meditsiinilise

tuvastamise akti puhul on KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt tegemist väärteomenetluses lubatud tõendiliigiga - dokumendiga.

Linnakohus ei ole aga joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti otsuses üldse maininud.

Lisaks leiab kassaator, et S. L. joobeseisund ei ole tuvastatud. Väide, et S. L. oli joobes, tugineb ainult indikaatorvahendi

näidule, millega saab kindlaks teha vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi. Joobeseisundi määratlusest lähtuvalt

peab aga lisaks sellele, et isik on alkoholi tarvitanud, olema välja selgitatud, et see on põhjustanud häireid või muutusi isiku

kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning see, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1

mg/l.

5. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses leitakse, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleks jätta

muutmata.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille menetlusalune isik esitas, ei ole saadud Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud korras ja seetõttu ei saa sellele tugineda. Kohtuväline menetleja leiab, et S. L. hoidus teadlikult joobeseisundi

tuvastamise ametlikust korrast kõrvale. Tõsiseltvõetav ei ole menetlusaluse isiku väide, et ta kiirustamise tõttu kirjutas

dokumentidele alla, nendega tutvumata. Kuna S. L. on korduvalt väärtegude eest karistatud, pidi ta olema teadlik

väärteomenetluses koostatavate dokumentide tähendusest.

6. Riigikohtu istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde ja palus kassatsiooni rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium märgib, et menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab

esimese astme kohus VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses

arutamise nõue hõlmab ka kõigi tõendite uurimise ja hindamise kohustust ning seda järgides KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud

põhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

8. Kuigi S. L. poolt esitatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti saamisel ei järgitud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli

2001. a määrusega nr 120 kinnitatud "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse

vaidlustamise korra" (edaspidi Kord) sätteid, tuli kohtul ka seda akti käsitada väärteomenetluses tõendina KrMS § 63 lg 1

tähenduses. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka varasemas praktikas (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05, RT III 2005, 13, 131, p 9). Seejuures on rõhutatud, et tegemist

on üksnes ühega tõenditest, mida tulnuks kohtul hinnata kogumis teistega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni

2006. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-06).

9. Kõnealusel juhul on linnakohus loetlenud kohtuotsuses vaid osa tõenditest. Hinnang kogutud tõenditele puudub aga sootuks,

nagu ka põhjendused kohtu järeldusele selle kohta, et joobes juhtimine on tõendatud.

Seoses sellega kordab kriminaalkolleegium varasemat seisukohta, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja

tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-03, RT III 2003, 30, 310).

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2 ja § 174 p-st 7 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni

osaliselt, tühistab Narva Linnakohtu 7. novembri 2005. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks

arutamiseks.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg