3-2-1-64-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-64-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

E AS-i hagi K. Z, A. P, S Z ja L. T vastu 63 966 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-727

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S Z, K. Z, A. P ja L. T kassatsioonkaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja E AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Carri Ginter;

Kostjad S Z (isikukood xxxxxxxxxxx), K. Z (isikukood

xxxxxxxxxxx), A. Pärn (isikukood xxxxxxxxxxx), L. T (isikood

xxxxxxxxxxx) ja nende esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase;

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel A. S (isikukood

xxxxxxxxxxx);

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: E. M (isikood

xxxxxxxxxxx), OÜ R (registrikood xxxxxxxx), T. K (isikukood

xxxxxxxxxxx), K. R (isikukood xxxxxxxxxxx), T. R (isikukood

xxxxxxxxxxx), MTÜ E (registrikood xxxxxxxx), Þ. F (isikukood

xxxxxxxxxxx), V. G (isikukood xxxxxxxxxxx), T. P (isikukood

xxxxxxxxxxx), V. K (isikukood xxxxxxxxxxx), K. M (isikukood

xxxxxxxxxxx), E. P (isikukood xxxxxxxxxxx), U. U (isikukood

xxxxxxxxxxx), N. T (isikukood xxxxxxxxxxx), E. L (isikukood

xxxxxxxxxxx), S. M (isikukood xxxxxxxxxxx), J. A. N

(isikukood xxxxxxxxxxx), OÜ L (registrikood xxxxxxxx), Þ. J

(isikukood xxxxxxxxxxx), V. T (isikukood xxxxxxxxxxx), M. R

(isikukood xxxxxxxxxxx), I. N (isikukood xxxxxxxxxxx), G. V

(isikukood xxxxxxxxxxx), B. A (isikukood xxxxxxxxxxx), T. R

(isikukood xxxxxxxxxxx), S. U (isikukood xxxxxxxxxxx), S. J

(isikukood xxxxxxxxxxx), L. A (isikukood xxxxxxxxxxx), P. V,

Tallinna linn

Asja läbivaatamise kuupäev

5. juuni 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2006. a

otsuse põhjendusi poolte esimeses kohtuastmes kantud

õigusabikulude jagamise osas. Ülejäänud osas jätta Tallinna

Ringkonnakohtu 17. veebruari 2006. a otsus muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.

3. Mõista S Z, K. Z, A. P ja L. T E AS-i kasuks solidaarselt

välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 2238.81 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E AS (edaspidi hageja) ja AS R sõlmisid vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu sõiduauto Toyota

Land Cruiser 90 kindlustamiseks. 7. aprillil 2003. a esitas AS R hagejale avalduse kindlustushüvitise

saamiseks, kuna samal päeval kukkus Tallinnas Xxxxxxx tn x asuvalt korterelamult vihmaveerenn

nimetatud sõiduauto katusele. Hageja hüvitas 16. juunil 2003. a AS-ile R kannatada saanud sõiduki

taastusremondi kulud 63 966 krooni (s.o tegelik kahju summas 65 966 krooni miinus omavastutus

2000 krooni).

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg-le 1 läks hüvitise väljamaksmisega hagejale üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Vihmaveerenni allakukkumisest tekitatud kahju eest vastutavad Xxxxxxx tn x hoone omanikud, kuna

nad on jätnud järgimata oma hoolsuskohustuse hoone remontimisel ja hooldamisel. Õigusvastaselt

tekitatud kahju tuleb võlgnikel hüvitada solidaarselt. Hageja valis vastutavateks isikuteks

korteriühistu juhatuse liikmed, kuna solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja valida, millise

võlgniku vastu ta nõude esitab. Hageja palus kostjatelt välja mõista sõiduauto taastusremondi

kulud 63 966 krooni.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi. Korteriühistu (KÜ) X. Xxxxxxx x on sõlminud elamu hoolduslepingu

OÜ-ga R, seega ei ole kostjad oma hoolsuskohustust rikkunud. Samuti ei ole kostjad kahju

tekitamises süüdi. 5. ja 6. aprillil 2003. a sadas Tallinnas maha erakordselt suur kogus sademeid

(lumi). Kuna lumekoristustööd olid häiritud kogu linnas, ei saanud Xxxxxxx tn x elamu omanikud

lumekoristustöid teha. Tegemist oli loodusõnnetusega ning hoone vihmaveerennide purunemine

katusele kogunenud lume tõttu on erakorraline asjaolu, mille on tekitanud vääramatu jõud. Kannatanu

ei rakendanud vajalikku hoolsust kahjujuhtumi ärahoidmiseks, kuigi oleks pidanud ette nägema kahju

tekkimise võimaluse. Kahjustatud sõiduauto oli pargitud majale oluliselt lähemale, kui tuleohutuse

üldnõuded lubavad. Kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest kahju tekkimine on põhjustatud kannatanu

enda käitumisest.

Kostjad palusid kahjuhüvitise välja mõista OÜ-lt R kuna vastavalt kolmanda isiku ja KÜ Xxxxxxx x

vahel sõlmitud elamu hoolduslepingule oli kolmanda isiku kohustuseks teha lumekoristustööd õigel

ajal, reageerida avariile ja kõrvaldada avarii tagajärjed.

3. Kolmandad isikud kostja poolel OÜ R ja Tallinna linn palusid jätta hagiavalduse rahuldamata.

Ülejäänud kolmandad isikud kostja poolel ei avaldanud oma seisukohta hagi suhtes.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 8. septembri 2005. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 44 776 krooni 20 senti. Linnakohtule esitatud Eesti Meteoroloogia ja

Hüdroloogia Instituudi kirjast nähtub, et 4.!7. aprillini sadas Tallinnas maha kokku 14,6 mm lund.

Tegemist oli küll suure sademete kogusega ja raskete ilmastikutingimustega, kuid lumesadu aprilli

alguses ei saa Eesti kliimatingimusi arvestades käsitada vääramatu jõuna. Vääramatu jõuna tuleb

käsitada asjaolu, mida ei oleks saanud ette näha, erakordset ja nende asjaolude juures objektiivselt

vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib küll

eelkõige olla loodusjõud, kuid sõidukit ei kahjustanud otseselt lumesadu, vaid lume raskuse tõttu alla

kukkunud vihmaveerenn. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine on asjaolu, mis on

võlgniku mõjupiirkonnas.

Linnakohtule esitatud fotodest nähtub, et AS-i R sõiduauto oli pargitud vahetult hoone seina äärde.

VÕS § 139 lg-s 1 ja §-s 1059 sätestatud kannatanu tegevus tuleb sisustada sõidukikindlustuse

tingimustes sätestatud kannatanu kohustustega. Suure lumesaju järel sõiduki parkimine otse hoone

seina äärde, st hoone räästa alla, ei ole mõistlik ja sellise tegevusega suurendas kannatanu

kindlustusriski. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et katusele kogunenud lumi võib kevadise päikese

mõjul raskeks muutuda ja sulama hakata ning sellega põhjustada sõidukile ebasoovitavaid tagajärgi.

Kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele ja seetõttu tuleb hüvitise

väljamõistmisel seda arvestada ning hüvitise suurust vähendada 30%.

Kuna kostjad ei esitanud hagiavaldust OÜ R vastu, ei saa kohus rahuldada kostjate taotlust välja

mõista kahjuhüvitis kolmandalt isikult OÜ-lt R.

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas. Hageja märkis kahju väljamaksmise arvestus-otsuses kahju liigina loodusõnnetuse. Seega

nimetatud hageja otsus kahjukäsitluse kohta iseenesest välistab kostjate vastutuse tekkinud kahju

eest, sest kostjad ei saa kanda vastutust loodusõnnetusest tingitud kahju eest. Linnakohus kohaldas

ebaõigesti VÕS § 1059, mille mõte seisneb selles, et kannatanu tegevuse tõttu põhjustatud kahju

korral ei vastuta ehitise omanik ehitiselt selle osade allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Lisaks

kindlustustingimuste rikkumisele eiras kannatanu ka tuleohutusnõudeid. Kostjad ei nõustunud ka

kohtukulude jaotusega. Linnakohus mõistis välja kohtukulud küll kostjatelt, kuid jättis kohtukulud

välja mõistmata hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. veebruari 2006. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ning ei

pidanud vajalikuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikest 6 tulenevalt korrata

linnakohtu otsuse motiive.

Linnakohus tugines õigesti VÕS §-le 1059, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik vastutab ehitiselt

selle osade allalangemisega tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju

põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Linnakohus põhjendas otsuses, miks ta leidis, et

kahju tekitamist ei põhjustanud loodusjõud lume ja sula näol, vaid ehitise küljest eraldunud ja autole

kukkunud vihmaveetoru, mistõttu ei tekkinud kahju vääramatu jõu vahetul toimel. Samuti leidis

linnakohus õigesti, et Eestis ei ole lumesadude ja sula vaheldumine haruldane. Seda juhtub viimastel

aastatel sagedasti isegi jaanuaris-veebruaris, mil on olnud suured üleujutused. Vihmaveetorud peaks

püsima kindlalt kinnitatuna aastaringselt. Seega pole põhjendatud ka kostjate tuginemine just

aprillikuu ilmastiku erakordsusele. Peale selle ei ole kostjad tõendanud, et vihmaveetorud oleks olnud

kinnitatud nõuetekohaselt räästa külge. Asjaolu, et hageja oli märkinud kindlustushüvise

väljamaksmisel kahju liigina loodusõnnetuse, ei ole piisavaks aluseks otsuse tühistamiseks ega

tuvastatud asjaolude teisiti hindamiseks.

Linnakohus tugines rahuldamisel õigesti VÕS § 139 lg-le 1 ja §-le 1059 ja arvestas piisavalt seda, et

kannatanu oma tegevusega (parkis auto maja lähedale) suurendas kindlustusriski. Tuleohutuse

üldnõuete p 21 võimalikule rikkumisele ei saa tugineda, arvestades asjas tuvastatud asjaolusid ja

kahju tekkemehhanismi.

Linnakohus jättis vaatamata hagi osalisele rahuldamisele õigesti välja mõistmata hagejalt kostjate

kasuks hüvitise õigusabi kulutuste eest. Kostjad ei esitanud linnakohtule taotlust õigusabile tehtud

kulutuste hüvitamiseks. Nende esindaja M. Mahlapuu esindas kostjaid lihtkirjaliku volituse alusel.

Sellest volitusest ei nähtu, et kostjad volitasid õigusabi osutama Advokaadibürood Kuklase &

Partnerid. Vastavat advokaadivolikirja kooskõlas TsMS § 86 lg-ga 3 välja antud ja kohtule esitatud ei

ole. Hansapanga ülekandest, mille kohaselt on KÜ X. Xxxxxxx x tasunud Advokaadibüroo Kuklase

ja Partnerid arvele 5900 krooni õigusabi eest E AS-i hagis KÜ X. Xxxxxxx x juhatuse liikmete vastu,

ei nähtu, milline puutumus on sellel ülekandel käesoleva kohtuasjaga. Seega puudus linnakohtul

seaduslik alus kostjate kasuks kulutusi õigusabi eest kohtukuluna hagejalt välja mõista.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused. Nad paluvad ringkonnakohtu

otsuse tühistada ning asi saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Kassatsioonkaebuste kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud materiaalõigus normi ning jätnud

kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta, et hageja on sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuses ise

märkinud kahju liigina loodusõnnetuse. Kuivõrd hageja on ise kahju liigitanud loodusõnnetuseks ja

maksnud välja kindlustushüvitise seoses loodusõnnetusega, on ebaõige asuda seisukohale, et

kostjatelt tuleb kahju välja mõista kui liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju. Hageja hüvitas VÕS

§ 476 lg 1 alusel kannatanule loodusõnnetuse tõttu tekkinud kahju. Ringkonnakohus ei ole oma

otsuses selgitanud, miks kindlustushüvise väljamaksmisel kahju liigina loodusõnnetuse märkimine ei

ole piisavaks aluseks otsuse tühistamiseks. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5

sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.

9. Kohtud tõlgendasid ebaõigesti VÕS § 1059. Selle sätte mõte seisneb selles, et vääramatu jõu või

kannatanu tegevuse tõttu põhjustatud kahju korral ei vastuta ehitise omanik ehitiselt selle osade

allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Vihmaveerenn kukkus alla erakorraliselt suure lumesaju ja

sellest tingituna katusele kuhjunud lume raskuse tõttu.

10. Kostjad ei nõustunud ringkonnakohtu otsusega osas, millega jäeti rahuldamata nende taotlus

kohtukulude väljamõistmiseks kantud õigusabi eest linnakohtus. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab

kohus, kui hagi rahuldati osaliselt, kostjale välja kohtukulud võrdeliselt selle osaga, milles hagi jäeti

rahuldamata. Linnakohus mõistis kohtukulud välja kostjatelt, kuid jättis kohtukulud välja mõistmata

hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas.

11. Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu. Tema arvates on kohtud tuvastanud faktilise asjaolu,

et konkreetsel juhul ei olnud tegemist ebatavalise lumesajuga, ning faktilise asjaolu vaidlustamine

Riigikohtus ei ole TsMS § 688 lg-st 1 tulenevalt võimalik.

Kostjate vastutus tuleneb suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest.

Nad ei saa kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tugineda süü puudumisele. Väitmaks, et kahju

tekitas vääramatu jõud, pidanuks kostjad tõendama, et kahju oli põhjuslikus seoses asjaoluga, mida

nad ei saanud mõjutada. Kahju vältimine oli kostjate mõjupiirkonnas. Kahju tekitas vihmaveerenni

purunemine. Mõistlik majaomanik võis ja pidi lumesaju korral vältima kahju tekkimist. Kostjad ei

kõrvaldanud katuselt lund, ei kontrollinud vihmaveerenni kinnitusi ega paigaldanud ühtegi

hoiatusmärki. Kahju ei põhjustanud kannatanu tegevus. Kohtud võtsid arvesse kannatanu rolli kahju

tekkimisel, leides, et kannatanu oma tegevusega suurendas kindlustusriski.

12. Kolmandad isikud ei ole kassatsioonkaebustele vastanud.

13. Vastustaja esitas taotluse välja mõista kassaatoritelt kassatsiooniastmes kantud

õigusabikulu 12 272 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 lg 1 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi

poolte esimeses kohtuastmes kantud õigusabikulude jagamise osas. Ülejäänud osas tuleb

ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebused tuleb jätta

rahuldamata.

15. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et hageja märkis oma arvestus-otsuses hüvitatava

kahju liigiks loodusõnnetuse. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. Seega on oluline, kas kostjad vastutavad AS-ile R tekitatud kahju eest.

16. Kohtud kohaldasid vaidluse lahendamisel õigesti VÕS § 1059 ja § 139 lõiget 1. VÕS § 1059

sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on

püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise

ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas

vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostjad on Xxxxxxx tn x elamu nelja eri korteri omanikud,

kusjuures korterite reaalosadest väljapoole jäävas Xxxxxxx tn x elamu osas on nad kaasomanikud

koos Xxxxxxx tn x elamu ülejäänud korteriomanikega. Kohtud lugesid tõendatuks, et AS-ile R tekkis

kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja AS-i R sõiduauto peale

kukkumise tagajärjel. Seega esinesid VÕS § 1059 kohaldamise eeldused ja kostjad pidid vastutusest

vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Kolleegium on 16. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 (RT III 2003, 33, 340)

leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut

sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne

loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks

lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil

moel ära hoida. Kolleegium ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta.

Kohtud leidsid õigesti, et lumesadu ei olnud AS-ile R kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks

jõuks. AS-ile R tekkis kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja

allakukkumise tagajärjel. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostjate

mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kolleegium lisab veel, et kostjatel oli võimalik lumesadu ette näha ning

kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid vihmaveerenni tugevamini kinnitanud elamu

seina külge.

Kannatanu tegevus kui VÕS § 1059 kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes

kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui

suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Üksnes kannatanu hooletus (sh raske

hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates ehitise omaniku vastutust VÕS § 1059

alusel. Küll võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel.

Käesoleval juhul ongi kohtud sellel alusel kahjuhüvitist vähendanud.

17. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS

§ 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Käesolevas asjas leidsid kohtud

õigesti, et kostjad vastutavad Xxxxxxx tn x elamu korterite omanikena kahju ühiste tekitajatena

solidaarselt. Hageja valis välja neli solidaarvõlgnikku ja nõudis kahju hüvitamist neilt ühiselt.

Vastavalt VÕS § 69 lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku

vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. VÕS § 137 lõikest 2

tulenevalt tuleb kahju hüvitamise solidaarvõlgnike vahel vastutuse jagunemisel nende omavahelises

suhtes arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise

õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võib kostjatel pärast

hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastutavate isikute vastu.

18. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga linnakohtu poolt õigusabikulude jagamise

põhjenduste osas. Hagi osalise rahuldamise korral pidi linnakohus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

TsMS § 60 lg 1 teise lause järgi hagi rahuldamata jätmise tõttu, mõistma hagejalt kostjatele välja

õigusabikulud võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kostjaid linnakohtus volikirja alusel

esindanud M. M märkis hagiavalduse vastuses, et ta on advokaadibüroost Kuklase & Partnerid

(linnakohtu toimiku leht 34). Kostjate esindaja poolt linnakohtule esitatud pangaülekande koopiast

nähtuvalt tasus KÜ X. Xxxxxxx x advokaadibüroole Kuklase & Partnerid arve nr 138 alusel õigusabi

eest seoses E hagiga KÜ X. Xxxxxxx x juhatuse liikmete vastu (linnakohtu toimiku leht 337).

Linnakohus jättis kostjate taotluse õigusabikulude hagejatelt väljamõistmiseks üldse tähelepanuta.

Kolleegiumi arvates on ilmne, et KÜ X. Xxxxxxx x tasus kostjate eest õigusabikulu. Õigusabikulu

maksmine poole eest menetlusvälise isiku poolt ei välista poole kasuks õigusabikulu väljamõistmist

teiselt poolelt. Ainuüksi selle tõttu, et poolt esindab advokaadibüroo töötaja temale endale antud

volikirja alusel, ei anna alust jätta arvestamata advokaadibüroole tasutud õigusabikulu.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause järgi võib kohus jätta kummagi

poole kohtukulud tema enda kanda. See säte reguleerib kolleegiumi arvates ka kohtukulude üksikute

liikide jagamist. Praegusel juhul tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta kohtukulude

jagamise osas, jättes kummagi poole esimese astme kohtus kantud õigusabikulud nende endi kanda.

19. Tulenevalt 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 punktist 1 saab kolleegium mõista

kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud mitte rohkem kui

5 protsenti hagi rahuldatud osast, s.o 2238.81 krooni.

Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu