3-1-1-6-06 · Riigikohus

Eriarvamus Jäin Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-6-06 (Otsus) tegemisel D. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi järgmistel kaalutlustel eriarvamusele. Otsuse punktis 6 on korratud ka Riigikohtu varasemas praktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05 - RT III 2005, 13, 131, p 9). avaldatud seisukohta, et süüteoasjas võib lubatavaks tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes olla ka selline joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille väljaandmist on taotlenud menetlusalune isik ise. Kuid Otsuse punkt 6 lõpeb sõnadega: "kuivõrd tegemist ei ole aga Korra alusel saadud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, ei astu see joobeseisundi tuvastamise protokolli asemele, vaid mõlemad kuuluvad tõendite kogumisse" . Koheselt ei ole päris selge, miks peaks üks täiesti lubatav tõend asuma teise lubatava asemele. Kõigil KrMS § 63 lg-ga 1 hõlmatavatel lubatavatel tõenditel on ju KrMS §-st 61 lähtuvalt "õigus" iseseisvaks eksistentsiks ja ühe tõendi teise asemele astumine ei tohiks seetõttu üldse aktualiseeruda. Kõnealuse küsimuse aktualiseerumine näib viitavat sellele, et Riigikohtu arvates peaks üldjuhul (reeglina, tavaliselt, enamikel juhtudel) küll joobe tuvastamine toimuma Korra alusel, kuid selle Korra rikkumisel menetleja poolt (D. R. väide, et politseiametniku sõnade kohaselt maksvat joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine 3000 krooni ning maksta tuleb temal ja koheselt! - vt Otsuse p 2) peaks menetlusalusele isikule olema tagatud täiendavad kaitsevõimalused. Tunnustan igati sellist mõttekäiku, kuid leian, et menetlusaluse isiku enda initsiatiivil saadud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt peaks olema käsitatav nn vabatõendina KrMS § 63 lg 2 mõttes. Sellele tuginevalt ei saaks tuvastada vahetult tõendamisesemesse puutuvat, kuid kogumis teiste tõenditega võimaldaks see hinnata menetlusliku iseloomuga asjaolu - seda, kas on veenvad menetlusaluse isiku väited selle kohta, miks ta jättis nõuetekohases korras vaidlustamata enese joobe tuvastamise sündmuskohal. Suhtun väga ettevaatlikult menetlusaluse isiku võimalustesse taotleda nn "Korra väliselt" joobe tuvastamist enda initsiatiivil põhjusel, et sellisest võimalusest võiks välja kasvada menetlusaluse isiku võimalus toimetada ka näiteks sündmuskoha vaatlust ja teha teisigi menetlustoiminguid. Menetlustoimingute tegemine aga on menetleja prioriteet ja KrMS §-s 14 räägitakse pelgalt kohtumenetluse, mitte kohtueelse menetluse võistlevusest. Menetlusaluse isiku kahtlematu õigus esitada tõendeid ei peaks tähendama tema õigust koguda neid menetlustoimingutega. Ja lõpetuseks leian, et kuigi joobe tuvastamise tänane kord vajab juba pikka aega põhjalikku reformimist, ei ole joobe tuvastamiseks kohustusliku vereproovi võtmine minu arvates välistatud ka tänastes oludes tuginevalt KrMS § 88 lg-le 3. Eerik Kergandberg