3-1-1-44-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-44-06

Otsuse kuupäev

19. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

Kohtuasi

I. T. väärteoasi Looduskaitseseaduse (LKS) § 74 lg 1 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2006. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-05-879

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. T. kaitsja advokaat Taimar Ehrlichi kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

24. mai 2006. a, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

I. T. kaitsja advokaat T. Ehrlich

Resolutsioon

1. Jätta Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2006. a kohtuotsus I. T. väärteoasjas Looduskaitseseaduse § 74 lg 1 järgi

muutmata.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 19. septembril 2005. a väärteoprotokolli, mille kohaselt I. T. ehitas ebaseaduslikult X laiule

puidust hoone mõõtmetega 3x3 meetrit. Sellega rikkus ta ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamise

keeldu ning Kübassaare maastikukaitseala sihtkaitsevööndis uute ehitiste püstitamise keeldu. Eeltooduga rikkus I. T.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määruse nr 203 "Kübassaare maastikukaitseala

kaitse-eeskirja (edaspidi Eeskiri) § 9 p 4 sätteid.

Keskkonnainspektsiooni 17. oktoobri 2005. a otsusega karistati I. T. LKS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni.

2. I. T. esitas kaebuse Pärnu Maakohtule, milles palus otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Tema hinnangul ei ole neljale paekivile asetatud aiamaja aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ning sellel põhjusel ei ole see

ka ehitis Ehitusseaduse (ES) § 2 lg 1 mõistes.

3. Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2006. a kohtuotsusega rahuldati kaebus osaliselt. I. T-le määrati karistuseks LKS § 74 lg 1

alusel 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Muus osas jäi otsus muutmata.

Kohus tegi kindlaks, et I. T. ehitas 2005. a juulis-augustis Kübassaare maastikukaitsealal ja ehituskeeluvööndis asuvale ja

temale kuuluvale kinnistule, X laiule hoone mõõtmetega 3x3 meetrit. Kohus leidis, et nimetatud ehitis on käsitatav

väikeehitisena Ehitusseaduse § 15 mõistes, mille püstitamine ehituskeeluvööndis on keelatud. Seda seisukohta toetas ka kohtus

spetsialistina üle kuulatud K. K.

Vastupidiselt kaebuse esitajale leidis kohus, et vaidlusalune aiamaja on ühendatud aluspinnasega kohtkindlalt, sest selle

asukoha muutmiseks on vaja kasutada erivahendeid. Kohus eeldas, et mõiste all - kohtkindel ühendus - peaks mõistma ka

ehitise paigaldamist kividele.

Kohus sedastas, et I. T. käitumine on vastolus ka Eeskirja § 9 punktiga 4, mis keelab uue ehitise püstitamise

sihtkaitsevööndisse.

Kohus ei tuvastanud menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Arvestades rikkumise raskust ja iseloomu ning

menetlusaluse isiku varalist seisundit, kergendas kohus I. T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. I. T. kaitsja Taimar Ehrlich esitas kassatsiooni, milles palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaatori hinnangul rikkus maakohus oluliselt väärteomenetluse õigust ja kohaldas vääralt

materiaalõigust järgmistel asjaoludel.

Kohtuväline menetleja muutis väärteoprotokollis fikseeritud väärteokvalifikatsiooni ning seetõttu ei vasta väärteoprotokoll

VTMS § 69 lg 3 nõuetele, samuti ei põhjendanud kohtuväline menetleja isiku vastuväidetega mittearvestamist.

I. T. karistamisel ei võetud arvesse kõiki karistuse määramise aluseid.

Kohtu järeldus, et tegemist on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud väikeehitisega, ei tulene seadusest. I. T. püstitas aiamaja

neljale paekivile, sellel puudub vundament ja mistahes ühendus kommunikatsioonidega. Maja asukoht on inimjõul muudetav.

Neil põhjustel ei vasta aiamaja Ehitusseaduse § 2 lg-s 1 sätestatud ehitise mõistele ning I. T. karistamine ehituskeeluvööndisse

uue ehitise ehitamise eest on välistatud.

Spetsialistina kaasatud K. K. ütlused kohtus tuleb jätta tähelepanuta, sest väärteomenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse

seadustik ei näe ette spetsialisti kaasamist kohtu poolt.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi I. T. kaitsja oma kassatsiooni juurde, paludes Pärnu Maakohtu otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ei ole vaidlust selles, et I. T. püstitas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel ehituskeeluvööndis (LKS § 38 lg 1) ja

Kübassaare maastikukaitsealal olevale kinnistule aiamaja suurusega 3x3 m.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Pärnu Maakohtu järeldusega, et I. T. rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud

tegevusega LKS § 38 lg 3 sätet, mis keelab uute hoonete ja rajatiste ehitamise ranna või kalda ehituskeeluvööndis.

Lisaks sellele sätestab Looduskaitseseaduse § 38 lg 7 üheselt, et kaitsealal reguleerib ehitamist kaitse-eeskiri, milleks

käesolevas asjas on Kübassaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Eeskiri). I. T. tegu on vastuolus ka Eeskirja § 9 punktiga 4,

mis keelab merelaidude sihtkaitsevööndis uute ehitiste püstitamise, välja arvatud sama Eeskirja § 8 lg-s 3 toodud erandid, mida

aga kõnesolevas asjas ei esine.

8. Nii Looduskaitseseaduse kui ka Eeskirja viidatud sätete kohaldamisel tuleb ehitise ja ehitamise mõiste sisustamisel lähtuda

Ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297) vastavatest sätetest.

Kuni 31. detsembrini 2002. a kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) § 38 lg 2 kohaselt oli ehitis

maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga hoone. 1. jaanuaril 2003. a kehtestatud Ehitusseadusega

pidas seadusandja vajalikuks ehitise mõistet muuta, laiendades senikehtinud määratlust ja asendades maapinnaga püsiva

ühenduse nõude tingimusega, et hoone peab olema aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud (ES § 2 lg 1).

9. Maakohus leidis, et aluspinnasega kohtkindlast ühendusest saab rääkida juhul, kui vaidlusaluse ehitise liigutamine teise

kohta ei ole võimalik erivahendeid kasutamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium põhimõtteliselt nõustub maakohtu

tõlgendusega, kuid peab kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil vajalikuks selgitada järgmist.

Selleks, et otsustada, kas mingi inimtegevuse tulemusena valminud asi, millel on katus, siseruum ja välispiirded, on ehitis või

mitte, tuleb ES § 2 lg 1 kohaselt tuvastada objekti aluspinnasega ühendatuse kohtkindlus.

Viidatud norm ei ole ühetähenduslik ja selle mõistmiseks tuleb tõlgendada selle sisu.

Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha

stabiilsust, konstantsust, muutumatust.

Järgides tõlgendatava seaduseteksti üldkeelelist tähendust, leiab Riigikohus, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis

ES § 2 lg 1 mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni,

kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamine on vaieldamatult ehitamine ES § 2 lg 6 mõistes.

Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena ES § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud

terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid

kasutades.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium jätab tõendite hulgast välja maakohtus spetsialistina üle kuulatud K. K. ütlused, sest

väärteomenetluse seadustik ei näe ette spetsialisti osalemist kohtus. K. K. ütluste väljajätmine ei mõjuta väärteoasja

lahendamise lõpptulemust, sest kohtu järeldused ei ole rajatud ainult nendele ütlustele.

11. I. T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud ja kohtu poolt olulises määras kergendatud karistus on seaduslik ja selle

vähendamiseks ei ole alust.

Kassatsioonis märgitud väärteomenetluse õiguse rikkumisi Riigikohus ei tuvastanud, nõustudes maakohtu järeldustega neis

küsimustes.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 17. jaanuari

2006. a otsuse muutmata ja I. T. kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher