3-2-1-56-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-56-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

OSAÜHINGU V hagi AKTSIASELTSI T (endise ärinimega

AS V) vastu 48 000 krooni saamiseks ja AKTSIASELTSI T

vastuhagi 119 618 krooni 28 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/2054/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU V kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OSAÜHING V (registrikood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Past.

Kostja AKTSIASELTS T (registrikood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma.

Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2005. a

otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Marina Smirnovale OSAÜHINGU V

kassatsioonkaebuselt 27. jaanuaril 2006. a tasutud kautsjon

1196 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni 20

(kakskümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING V esitas 26. oktoobril 2004. a hagi AKTSIASELTSI T vastu, paludes kostjalt

osutatud teenuste eest välja mõista võlgnevuse 24 000 krooni ja viivise 24 000 krooni, kokku 48 000

krooni.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 22. oktoobri 2003. a veotellimuse alusel 24. oktoobrist

2003. a 3. novembrini 2003. a veoteenust, vedades laki- ja värvitooted Tallinnast Moskvasse. Kostja

kohustus hagejale osutatud teenuse eest maksma 24 000 krooni, mille kohta hageja esitas kostjale

19. novembril 2003. a arve-saatelehe nr 81. Kuna kostja jättis arve tasumata, saatis hageja talle

meeldetuletusi ja arve nr 123 viivise (17 880 krooni) tasumiseks. Hageja nõudis kohustuse täitmist ja

viivist 326 päeva eest poolte kokku lepitud ulatuses, s.o 0,5% päevas.

2. Kostja esitas 2. novembril 2004. a vastuhagi, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista

kahjuhüvitise kaotsiläinud kauba eest summas 109 563 krooni 28 senti ja viivise 10 055 krooni,

kokku 119 618 krooni 28 senti.

Vastuhagi kohaselt selgus kauba üleandmisel saajale, et vedamise käigus läks 109 563 krooni 28

sendi väärtuses kaupa kaotsi. 12. novembril 2003. a esitas kostja hagejale nõude kaotsiläinud kauba

hüvitamiseks. Hageja sellele ei vastanud. Kuna hageja ei ole tasunud võlgnetavat kahjuhüvitist

kaotsiläinud kauba eest, tuleb temalt välja mõista ka viivis 316 päeva eest summas 10 055 krooni.

Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kaotsiläinud kauba väärtus moodustab kogu veose väärtusest

16,65%. Järelikult saab hageja nõuda veotasuna mitte rohkem kui 20 004 krooni, kui ta on hüvitanud

kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju.

Hageja esitatud viivisenõue on alusetu, kuna pooltel puudus kokkulepe viivise tasumise kohta

lepingujärgsete maksetega viivitamise korral. Hageja arve-saatelehel nr 81 ühepoolselt määratud

viivisemäär on meelevaldne ega ole kostjale siduv. Siduv saab olla üksnes lepingupoolte kahepoolne

kokkulepe viivise kohta.

3. Hageja tunnistas vastuhagi selles, et kauba üleandmisel saajale selgus, et vedamise käigus on mingi

osa kaubast kaotsi läinud. Hageja ei nõustunud kahju suurusega ja leidis, et see on tõendamata.

Kostja esitatud nõue ületab summaarselt kogu veose väärtuse. Kaotsiläinud kauba hüvitamisel tuleb

aluseks võtta arvel nr 18 näidatud kauba väärtus. Ka ei ole kostja kauba omanik, saatja ega saaja, kes

saaks kahju hüvitamist nõuda.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 7. oktoobri 2005. a otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult.

Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 119 618 krooni 28 senti ja kostjalt hageja kasuks 20 021

krooni 76 senti. Kohtuotsuse kohaselt tuli hageja nõue 20 021 krooni 76 sendi saamiseks rahuldada

pärast seda, kui hageja on rahuldanud kostja nõude 119 618 krooni 28 sendi saamiseks. Samuti

mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 30 895 krooni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb poolte veolepingust tulenev vaidlus lahendada

rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätete alusel.

Kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju suuruse määramisel tuleb aluseks võtta kostja 24. oktoobri

2003. a saateleht/koondarve, mille kohaselt veose väärtus on 42 242 eurot 17 senti. Ka 24. oktoobril

2003. a vormistatud tollideklaratsiooni nr 10055444 järgi on kauba väärtus sama. Hageja arve nr 18,

mille kohaselt maksis kaup 9664 USA dollarit, ei ole usaldusväärne.

Hageja väide selle kohta, et kostja ei saa olla hagejaks vastuhagis, sest ta ei ole kauba omanik, kauba

saatja ega kauba saaja, on väär. Tollideklaratsiooni järgi on kostja kauba saatja.

Esialgselt müüdi värvi- ja lakitooted 2003. aasta septembris B LLC-le. Lõpliku ostja OOO T

kinnituskirja kohaselt sõlmis OOO T 4. novembril 2003. a kostjaga värvitoodete ostu-müügilepingu,

millega ostis ära B LLC-le esialgselt müüdud kauba. Kaubast on maha arvestatud veo käigus vedaja

poolt kaotsi lastud kauba kogus. Tõendatud on, et kauba saaja ja hageja esindaja sõlmisid kauba

üleandmisel akti nr 04/11/2003 7002 euro 37 sendi suuruse puudujäägi kohta, kus hageja esindaja

autojuht Igor Iljin ja OOO T esindajad kinnitasid kaotsiläinud kauba nimekirja, spetsifikatsiooni ja

hinnad.

Kauba turuhinnaks on kostja 2003. aasta hinnakirja tüüphinnad. B LLC kolmandale isikule

24. oktoobril 2003. a väljastatud arvel nr 18 näidatud kauba maksumus on kordi väiksem veose

objektiks olnud värvi- ja lakitoodete turuhinnast.

Hageja töötaja I. T kirjaliku seletusega on tõendatud, et kaup laaditi autole kostja laadimisplatsil

Liimi tn 5 ja I. T viis selle tollilattu REFETRA, kus pärast tollidokumentide vormistamist

tolliinspektor kontrollis veose ja pani peale tolliplommi. Seejärel anti masin ja haagis koos veosega

Paneeli 4 C valve alla. Järgmisel päeval anti dokumendid I. I, kes I. T juuresolekul kontrollis

dokumendid ja plommis veose. Hageja ei ole I. T seletust ümber lükanud.

Veotellimusest tulenev hageja nõue kostja vastu on 24 000 krooni. Kaotsiläinud kauba väärtus 7002

eurot 37 senti moodustab kogu veose väärtusest 16,576%. Seega on hagejal õigus veotasule summas

20 021 krooni 76 senti. Kuna hageja ei ole hüvitanud kostjale kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju,

ei pea kostja hüvitama hagejale 20 021 krooni 76 senti enne, kui hageja on kostjale hüvitanud kauba

kaotsiminekuga tekitatud kahju ja viivise 119 618 krooni 28 senti. Hageja viivisenõue on alusetu, sest

veotellimuses ei ole viivises kokku lepitud.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamise korral palus hageja vähendada

kaotsiläinud kauba väärtust 21 880 krooni 96 sendini. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

kohtukulu 2460 krooni 85 senti ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud kohtukulusid

5980 krooni 90 sendini.

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata osas, millega

rahuldati vastuhagi. Kostja nõustus hageja seisukohtadega kohtukulude jaotamise ebaõigsuse osas.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus muutis 29. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsust kohtukulude

jaotamise osas. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata selle põhjendusi

kordamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastutab vedaja CMR art 17 p 1 järgi kauba täieliku või

osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni.

Kui vedaja on vastavalt CMR-i sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise

kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitatava summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks

vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel (CMR art 23 lg 1). Hageja väite kohaselt

kohustus ta toimetama talle kostja poolt üle antud kauba viimase laost Muuga sadama tollilattu

24. oktoobril 2003. a tollideklaratsiooni nr 10055444 alusel. Nimetatud tollideklaratsioonil on

märgitud kauba maksumuseks 42 242 eurot 17 senti. Seega on tõendatud, et kostja on andnud

hagejale üle kauba nimetatud maksumuses. See, millises summas ja millistel asjaoludel esitas B LLC

arve OOO-le T summas 9664 USA dollarit, ei oma tähtsust, kuna see oli kolmandate isikute

omavaheline kokkulepe.

Moskvasse saadetud kauba lõplikuks ostjaks oli OOO T, mida tõendab OOO T 10. mai 2005. a

kinnituskiri ja puudujäägi akt nr 04/11/03-1, mille allkirjastasid hageja autojuht ning OOO T

esindajad. Puudujäägi aktist nähtub, et kostja saadetud kauba võttis vastu OOO T kui ostja.

Tulenevalt sellest ei saanud ostjaks olla OOO T.

Kuna tuvastatud on kauba koguväärtus 42 242 eurot 17 senti, siis kaotsiläinud kauba väärtus sellest

on 16,576%, s.o 7002 eurot 37 senti.

Kostja oli kauba saatja. Ebaõige on hageja väide, et kostjale ei saanud kahju tekkida, seega puudub

alus kaotsiläinud kauba väärtuse vähendamiseks 21 880 krooni 96 sendini.

Linnakohus on ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud kohtukulud summas 30 859 krooni.

Kohus rahuldas vastuhagi summas 119 618 krooni 28 senti. Tulenevalt sellest pidi kohus hagejalt

kostja kasuks välja mõistma õigusabikulud summas 5980 krooni 90 senti. Vastuhagiavalduse

esitamisel tasus kostja ka riigilõivu 7000 krooni. Seega pidi kohus vastuhagi rahuldamisel hagejalt

kostja kasuks välja mõistma kohtukulud 12 980 krooni 90 senti. Kohus eksis kohtukulude

väljamõistmisel ka hagi osalisel rahuldamisel. Kohus rahuldas hagi summas 20 021 krooni 76 senti.

Tulenevalt sellest pidi kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistma õigusabikulud hagi rahuldatud

osalt summas 1001 krooni ja hagejalt kostja kasuks hagi rahuldamata jäetud osalt 1398 krooni 91

senti. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu 3500 krooni. Kuna kohus rahuldas hagi

osaliselt, tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista ka riigilõiv 1459 krooni 85 senti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta kostja vastuhagi rahuldamata või vastuhagi rahuldamise korral vähendada

kaotsiläinud kauba väärtust 21 880 krooni 96 sendini. Samuti palus hageja mõista kostjalt tema

kasuks välja kogu kohtumenetluses kantud kohtukulud summas 6982 krooni.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjale 119 618 krooni 28 sendi suuruse kahju

tekitamine tõendatud, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. CMR art 23 p 1 järgi võetakse

hüvitatava kahju suuruse määramisel aluseks kauba maksumus veoks vastuvõtmise kohas ja ajal.

Praegusel juhul on kauba saatjaks B LLC ja kauba saajaks OOO T. Kuna kauba saatja B LLC arve

nr 18 järgi on kauba hinnaks 9664 USA dollarit, on see ka veose väärtuseks. Sellest tulenevalt on

kaotsiläinud kauba väärtus 1601 USA dollarit. Samas ei ole kauba saatja ega saaja esitanud vedajale

pretensiooni kauba puudujäägi kohta ega andnud ka vastavat volikirja kostjale. Kostjale, kes ei ole

kauba omanik, saatja või saaja, ei ole hageja kahju tekitanud.

9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Kohtud on õigesti leidnud, et vaidlus tuleb lahendada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu

konventsiooni sätete alusel.

12. Vastavalt CMR art 17 lg-le 1 vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või

kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega

viivitamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vastuhagi on esitatud õige isiku, s.o hageja (vastuhagis

kostja) kui vedaja vastu. Vaieldakse esmalt selle üle, kas kostjal (vastuhagis hagejal) on õigus esitada

hageja vastu kahju hüvitamise nõue CMR art 17 lg 1 alusel, st kas kostja oli kauba saatja.

Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. CMR art 4

järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendiga, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest

veolepingu puudumist. Siiski tõendab saatedokument CMR art 9 lg 1 järgi veolepingu sõlmimist

prima facie. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab

isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige saatedokument. Eeltoodu ei

välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel.

Kohtud leidsid, et kostja on kauba saatjaks, mida kinnitab tollideklaratsioon. Kohtud ei ole seejuures

arvestanud, et eelkõige tehakse kauba saatja kindlaks tulenevalt saatedokumendist. Samuti ei ole

kohtud põhjendanud, miks tuleb saatja teha kindlaks tollideklaratsiooni või ka muude tõendite, mitte

aga saatedokumendi alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostja on

kauba saatja, ja kui ringkonnakohus leiab, et on, siis põhjendama, miks võib kostjat pidada kauba

saatjaks vaatamata saatedokumendis märgitule.

13. Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Vastavalt CMR art 23 lg-le 1 arvestatakse hüvitise suurus

vastavalt kauba väärtusele selle vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Sama artikli teise lõike

kohaselt määratakse kauba väärtus vastavalt börsihinnale, selle puudumisel vastavalt turuhinnale või

mõlema puudumisel vastavalt sama liiki ja sama kvaliteediga kauba tavalisele väärtusele. Eeldusel, et

kostja on kauba saatja, lugesid kohtud tõendatuks, et kostja andis hagejale üle kauba väärtuses 42 242

eurot 17 senti, võttes aluseks kostja 2003. aasta hinnakirja tüüphinnad, 24. oktoobri 2003. a

saateleht/koondarve ja tollideklaratsiooni. CMR art 23 lg-s 1 sätestatu alusel võib nõustuda

ringkonnakohtu järeldusega hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus on oma järeldust piisavalt

põhjendanud. Vastavalt TsMS § 688 lg-le 5 Riigikohus tõendeid ei uuri.

14. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kuigi TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus

otsuses poole taotlusel muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra, ei nähtu asja

materjalidest, et kumbki pool oleks seda taotlenud. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul alust määrata

kindlaks poolte rahuldatud nõuete rahuldamise järjekorda.

Kolleegium leiab, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja

kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud

osas omal algatusel tasaarvestada. Seega peaks kohus hageja nõude ja kostja vastunõude kohta võtma

seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse

tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus

kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks