3-2-1-52-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-52-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

I AS-i (pankrotis) hagi P. T ja T. V vastu 4 999 360 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1632/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I AS-i kassatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad Riigikohtus

Hageja I AS (pankrotis) (registrikood xxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maria Mägi.

Kostja P. T (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik.

Kostja T. V (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Andres Suik ja T. Taube.

Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi, kostja

P. T lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ja kostja T. V

lepinguline esindaja vandeadvokaat T. Taube. Protokollija Ragne

Rebane.

Resolutsioon

1. Jätta

kassatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus lõppjäreldustes

muutmata.

2. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

3. Mõista

I

AS-ilt

(pankrotis)

T. V

kasuks

välja

kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu

13 275 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I AS-i (pankrotis) pankrotihaldur esitas 11. aprillil 2003. a Tallinna Linnakohtusse hagi hageja

juhatuse liikme P. T ja audiitori T. V vastu, paludes kostjatelt äriseadustiku (ÄS) § 249 lg 4 alusel

solidaarselt välja mõista 4 999 360 krooni mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega hagejale

tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hagejal 31. detsembri 1999. a seisuga audiitorkontrolli hinnangul netovara

vähem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu kostja T. V tegi audiitorina oma järeldusotsuses 1999. a

majandusaasta audiitorkontrolli tulemuste kohta aktsionäridele ettepaneku ÄS §-st 301 tulenevalt kas

suurendada aktsiakapitali, lõpetada aktsiaseltsi tegevus või esitada pankrotiavaldus. Hageja 7. juuli

2000. a üldkoosoleku otsusega otsustasid aktsionärid suurendada hageja aktsiakapitali 2 600 000

krooni võrra ja lasta välja 260 000 uut 10-kroonise nimiväärtusega aktsiat. Aktsiate märkimise

tähtajaks määrati 19. juuli 2000. a. Sama üldkoosoleku otsusega muudeti ka hageja põhikirja ning

sätestati, et aktsiate eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega.

OÜ C esitas 18. juulil 2000. a avalduse märkida 125 000 hageja aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ja

müügihinnaga 40 krooni igaüks. Enne seda, 12. juulil 2000. a oli OÜ C tasunud aktsiate eest

mitterahalise sissemaksega, sõlmides hagejaga lepingu, mille kohaselt OÜ C märkis ülekursiga 204

724 hageja aktsiat ning tasaarvestas aktsiate maksumuse oma nõudega hageja vastu summas 4 999

360 krooni, mis tulenes 30. juunil 2000. a sõlmitud optsiooni ennetähtaegse lõpetamise lepingust.

Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt loeti 2 047 240 krooni aktsiate nimiväärtuseks

ja 2 952 120 krooni ülekursiks.

OÜ C väidetav nõue hageja vastu tekkis sellest, et kostja P. T ja hageja sõlmisid 10. aprillil 2000. a

optsioonilepingu, millega P. T omandas optsiooni hagejalt arvutitarkvara "Index BoxShop"

autoriõiguste ostmiseks. Optsioonilepingu sõlmimise hetkel hindasid lepinguosalised vara väärtuseks

1 500 000 krooni. 31. mail 2000. a loovutas P. T optsioonilepingust tulenevad õigused endaga seotud

äriühingule OÜ C 1 230 000 krooni eest. 30. juunil 2000. a lõpetasid OÜ C ja hageja

optsioonilepingu ennetähtaegselt, millest tulenevalt kohustus hageja hiljemalt 15. juulil 2000. a

tasuma OÜ-le C 5 000 000 krooni ning võis endale jätta optsioonilepingu alusel tasutud

optsioonipreemia 1 230 000 krooni. 1 230 000 krooni suuruse optsioonipreemia hagejale ülekandmise

kohta tõendid puuduvad.

Hageja juhatus hindas 11. augustil 2000. a aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtust ja leidis,

et OÜ C mitterahalise sissemakse harilikuks väärtuseks on 4 999 360 krooni. Ka hageja audiitor

kostja T. V andis 14. augustil 2000. a arvamuse, milles kinnitas, et OÜ C nõue hageja vastu summas

4 999 360 krooni eksisteerib reaalselt, nõudel on õiguslik alus ja nõude tasaarvestamine ei kahjusta

hageja ega tema võlausaldajate huve. Sellega tekitasid kostjad hagejale OÜ C mitterahalise

sissemakse ulatuses selle ebaõige hindamisega kahju. OÜ C nõude tegelikuks väärtuseks ei olnud 4

999 360 krooni ja hageja aktsiakapital sisuliselt ei suurenenud. Optsioonilepingu esemeks olnud

arvutitarkvara "Index BoxShop" oli väärtusetu ja hagejal ei õnnestunud seda ühelegi isikule müüa.

Järelikult oli 30. juuni 2000. a optsioonilepingu lõpetamine ja 5 000 000 krooni suuruse kohustuse

tekitamine hagejale tahtlik kahju tekitamine.

Kostja P. T hindas mitterahalist sissemakset ebaõigesti isikliku kasusaamise eesmärgil. Ta sõlmis

iseendaga rea lepinguid, mille tulemusel tekkis tal hageja vastu nõue. Nõude loovutas ta hageja

aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena ning juhatuse liikmena hindas seda kui reaalselt

eksisteerivat. Selle hinnangu tulemusel kanti äriregistrisse hageja suurendatud aktsiakapital ja hageja

juhatuse liige sai OÜ C kaudu hageja 44,33% aktsiate omanikuks. Koos endale kuuluvate aktsiatega

sai P. T 56,58% aktsiakapitali omanikuks ja omandas seega kontrolli hageja juhtimise üle.

Kostja T. V oli audiitorina teadlik hageja halvast majanduslikust olukorrast. 1999. aasta lõpus oli

hageja omakapital kahjumis 4 miljonit krooni. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse

väärtust, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele. Seeläbi saaksid nii äriühing kui ka

kolmandad isikud tugineda kindlusele, et äriühingu omakapitali suurus tagab äriühingu usaldusväärse

osalemise majandussuhetes. T. V andis oma õigusvastase käitumisega tegelikkusele mittevastava

hinnangu, millega teadvalt eksitas äriühingut ja kolmandaid isikuid ning mille tulemusel tekkis

hagejale suur kahju. T. V tunnistas hageja pankrotihaldurile 13. jaanuaril 2003. a kirjalikult, et ta ei

näinud ega analüüsinud mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel nõude alusdokumente ning

andis arvamuse 10. aprilli 2000. a optsioonilepingu ja hageja mittekonverteeritavate võlakohustuste

raamatupidamiskonto 2000. aasta juuli käibeandmiku põhjal. T. V oleks pidanud hindama 30. juuni

2000. a optsioonilepingu lõpetamise kokkuleppe õiguspärasust ja nägema, et lepingu on sõlminud

lähikondsed, kuna P. T oli ka OÜ C juhatuse liige. Samuti jättis T. V tähelepanuta, et lepingute alusel

raha üle ei kantud. Sellega rikkus T. V auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 nõudeid.

2. Kostja P. T vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole põhjendanud, millega kostja juhatuse

liikmena hagejale kahju tekitas. Ühtegi tõendit hageja vara vähenemise, hävimise või kaotsimineku

kohta esitatud ei ole. OÜ C tasus mitterahalise sissemaksega hageja aktsiate eest 4 999 360 krooni ja

hageja vabanes tasaarvelduse tulemusena 4 999 360 krooni tasumisest. Hagiavalduses kirjeldatud

tehingute tagajärjel vähenes hageja vara 640 krooni võrra. Nimetatud tehinguid ei ole hageja

pankrotihaldur vaidlustanud. Kuna praegusel ajal on hageja pankrotis, ei saa aktsiakapitali

sissemakset käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisena.

Aktsionäridele tehakse pankrotivarast väljamakseid ainult juhul, kui kõigi võlausaldajate nõuded on

rahuldatud. Kostja ei omandanud hageja aktsiakapitali enamuse üle kontrolli saavutamisega varalisi

õigusi. Aktsionäri hääleõigus oleks omanud tähendust vaid juhul, kui äriühingu edasine

majandustegevus oleks olnud kasumlik. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei tasunud

10. aprilli 2000. a optsioonilepingu alusel talle 1 230 000 krooni suurust optsioonipreemiat. Kostja on

optsioonipreemia hagejale tasunud.

3. Kostja T. V leidis samuti, et ta ei ole hagejale kahju põhjustanud. Aktsiakapitali mitterahalise

sissemakse hindamise kontrollimise tulemusel ei tekkinud hagejale kulutusi ning hageja vara ei

väljunud tema omandist. OÜ C nõude kasutamine uute aktsiate ning ülekursi eest tasumisel ei

tekitanud hagejale ega tema võlausaldajatele kahju. Hageja likvideerimise või pankroti korral

jagatakse aktsionäride vahel see osa aktsiaseltsi varast, mis jääb järele pärast kõigi võlausaldajate

nõuete rahuldamist. OÜ C nõude summa 4 999 360 krooni kanti hageja omakapitali ja mitterahalise

sissemakse tagajärjel kustus hageja kohustus OÜ C ees. Vastasel korral oleks hageja bilanssi OÜ C

nõue alles jäänud ning see nõue tuleks rahuldada.

10. augustil 2000. a oli OÜ C nõue hageja raamatupidamises kajastatud ning eksisteeris reaalselt.

Kostja ei saanud oma arvamusega mõjutada juba tehtud tehinguid ega pidanud hindama nende

tehingute mõju hagejale. Audiitor lähtus oma tegevuses kehtivatest seadustest ning rahandusministri

15. juuni 2000. a määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja sätetest. OÜ C nõue vastas ÄS

§ 248 tingimustele. Hageja viide auditeerimiseeskirja § 11 lõikele 4 on asjakohatu, kuna mitterahalise

sissemakse

väärtuse

hindamise

kontrollimisel

ei

pea

audiitor

auditeerima

äriühingu

raamatupidamisaruannet. Kostjal oli audiitorina alus tugineda oma arvamuse kujundamisel hageja

juhatuse selgitustele. Kuna tarkvara "Index BoxShop" väljatöötamisega tegelesid hageja spetsialistid,

siis olid nemad pädevad andma hinnangut selle potentsiaalse väärtuse kohta. Kostja ei pidanud

hindama ega saanud hinnata ega ette näha internetiäri arenguid tulevikus. Hageja valmisolek maksta

optsioonilepingu lõpetamise hüvitist 5 000 000 krooni tulenes hageja esindaja antud selgituste

kohaselt toote vastu tekkinud ostuhuvist.

4. Tallinna Linnakohus jättis 1. juuli 2005. a otsusega hagi rahuldamata.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja kostjatelt saamata jäänud tuluna tekkinud

kahju hüvitamist ÄS § 249 lg 4 alusel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91

lõikest 1 lasus hagejal kohustus tõendada ÄS § 249 lõikes 4 toodud alustel kahju tekkimine. Hageja

esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisnes kahju hageja saamata jäänud tulus.

Hagis kirjeldatud tegevusega ei ole hagejale ega tema võlausaldajatele kahju tekitatud. Tõendatud ei

ole hageja väited mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise kohta ega asjaolu, et optsioonilepingu

lõpetamise hüvitise suurus ei olnud mõistlik, samuti väide, et 30. juuni 2000. a leping hageja ja OÜ C

vahel kahjustas hageja huve. Kahju tekkimise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et optsioonilepingu

objektiks olnud tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oli väärtusetu. Tarkvaraprogrammi maksumuse

kohta ei pidanud audiitor ka arvamust andma. Samas ei kinnita tõendid hageja väidet, et

optsioonilepingu lõpetamise ajal oli tarkvaraprogramm sisuliselt väärtusetu. Tunnistaja M. H, kes

AS-i P töötajana nõustas hageja juhtkonda seoses aktsiaemissiooniga, leidis, et hageja aktsiatele tehti

emissiooniläbirääkimiste käigus pakkumisi suurusjärgus 70 miljonit krooni, millest ettevõtte füüsiline

vara ei moodustanud olulist osa, ja üheks pakkujaks oli AS E, kes nägi hageja tarkvaras väärtust.

Samuti ei viita tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" väärtusetusele dokumentaalsete tõenditena

esitatud asjatundjate arvamused.

Kostjad ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Kostja P. T ei rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust

hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamisel. ÄS § 306 lõikes 2 on sätestatud aktsiaseltsi

juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, seega peab juhatuse

liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule

põhjendamatuid riske. Tunnistajate R. K ja M. H ütlustega on tõendatud, et hageja juhtkond tegeles

1999.!2000. aastal lahenduste otsimisega, mistõttu ei ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. Hageja

raamatupidaja R. K tunnistas, et juhatuse liikmed soovisid, et aktsionärid teeksid täiendavaid

sissemakseid või annaksid laenu. M. H ütluste kohaselt pöördus hageja juhatuse liige AS-i P poole

aktsiaemissiooni küsimustes.

Kostja T. V ei pidanud ÄS § 249 lg 4 kohaselt hindama hageja ja OÜ C 30. juuni 2000. a lepingu

majanduslikke põhjendusi ega andma hinnangut tehingu õiguslikele aspektidele, nagu näilikkus,

tehing lähikondsega ning vastuolu heade kommetega. Audiitor on kohustatud kontrollima

mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Vastavalt ÄS § 249 lõikele 2 tuli mitterahalise

sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kostja T. V seletas

kohtuistungil, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel kontrollis ta 10. aprilli 2000. a

optsioonilepingut, optsioonilepingu lõpetamise lepingut, vaatas 2000. aasta pangaväljavõtteid ja

võrdles raamatupidamisandmetega ning andis hinnangu 5 000 000 krooni suurusele nõudele.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 4 999 360 krooni ja

kohtukulud.

Apellatsioonkaebuse

põhjenduste

kohaselt

kohaldas

linnakohus

ebaõigesti

materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mille tulemusena jõudis ebaõige

otsuseni. Hageja jäi hagiavalduses esitatud väidete ja põhjenduste juurde.

6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja T. V palus

mõista hagejalt välja kohtukulud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse lõppjäreldustes

muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Samuti mõistis ringkonnakohus T. V kasuks hagejalt välja

17 700 krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise hagi aluseks kostjate rahalise

sissemakse väidetava ebaõige hindamisega varalise kahju tekitamine (ÄS § 249 lg 4). Hageja väidab,

et märgitud rahaline sissemakse oli väärtusetu ning selle aluseks olnud kohustus ei kehti.

Vastavalt 30. juunil 2000. a sõlmitud optsioonilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikule

kokkuleppele võttis hageja kohustuse tasuda hiljemalt 15. juulil 2000. a OÜ-le C 5 000 000 krooni.

Rahaline sissemakse hageja aktsiate eest kujutas endast nõudest loobumist, ehk siis hageja rahalise

kohustuse lõppemist OÜ C ees märgitud summa ulatuses. Nimetatud rahaline kohustus oli õiguslikult

kehtiv, seega reaalne ja sissenõutav. Seetõttu oli rahalise sissemakse hindamine 4 999 360 krooni

vääruses õige, st vastas reaalselt eksisteeriva nõude suurusele.

Hageja väited selle kohta, et optsioonilepingu ese oli tegelikult väärtusetu, et hagiavalduses märgitud

lepingud olid tühised või näilikud või sõlmitud seadust rikkudes või hagejale kahjulikud, väljuvad

hagi raamest. Mainitud lepinguid ei ole tühisteks ega kehtetuks tunnistatud ning hagi aluseks ei ole

hageja juhtorgani liikmete alusetute kohustuste võtmisega aktsiaseltsile kahju tekitamine. Seega on

hagi jäetud õigesti rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt ÄS § 249 lg-t 4, leides,

et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega kahju tekitamise korral puudub vajadus hinnata

mitterahalise sissemakse aluseks olevate lepingute kehtivust ning asjaolu, kas sissemakset hinnanud

isikud teadsid ja pidid teadma, et mitterahalise sissemakse aluseks olevad lepingud on tühised ja

mitterahalise sissemakse tasaarvestamisega tekitatakse hagejale kahju. Sellisel juhul piisaks

kontrollimisel konstateeringust, et seda liiki asi või õigus on üleantav, mis ei oleks kooskõlas normi

mõttega.

Ringkonnakohus ei hinnanud hageja väiteid mitterahalise sissemakse õiguspärasuse kohta, rikkudes

sellega TsMS § 231 lg-t 4. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited optsioonilepingu eseme

väärtusetuse, lepingute tühisuse, näilikkuse ja kahjulikkuse kohta. Ringkonnakohus ei hinnanud

hageja väiteid juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et linnakohus hindas tõendeid

ühekülgselt ja pealiskaudselt, mille tulemusena jõudis ebaõigesti seisukohale, et kostjad ei ole

rikkunud hoolsus- ega lojaalsuskohustust.

9. Kostja T. V vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas normide vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi.

Samuti

põhineb

kassatsioonkaebus

valdavalt

faktilistel

asjaoludel,

mille

ümberhindamist hageja soovib. Hageja esitas väited tehingute tühisuse või kehtetuse kohta alles

apellatsioonkaebuses, seega ei pidanud ringkonnakohus neile asjaoludele hinnangut andma. Kostja ei

ole hagejale kahju tekitanud.

10. Kohtuistungil vaidlesid kostjate lepingulised esindajad kassatsioonkaebusele vastu. Kostja T. V

lepinguline esindaja esitas kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude nimekirja summas 13 275

krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks, kuid TsMS § 691 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tekitasid 2000. a augustis OÜ C mitterahalise sissemakse

väärtuse ebaõige hindamisega hagejale kahju saamata jäänud tulu näol.

Tulenevalt ÄS § 342 punktis 5, § 343 lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatust saab

aktsiakapitali suurendamisel tasuda aktsiate eest ka mitterahalise sissemaksega. ÄS § 248 lg 1 järgi

võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või

varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei või

mitterahaliseks sissemakseks olla aktsiaseltsile osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus

aktsiaseltsi asutamisel. Vastavalt mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud ÄS § 249 lõikele 1

tuli mitterahalise sissemakse hindamise kord näha ette aktsiaseltsi põhikirjas ja sama paragrahvi teise

lõike kohaselt tuli hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.

Kohtud pidasid ebaõigesti käesoleva vaidluse lahendamise õiguslikuks aluseks üksnes ÄS § 249

lõiget 4. Nimetatud säte ei kehtesta kahju hüvitamise aluseid. Selles öeldakse vaid, et mitterahalise

sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist

kontrollinud audiitor solidaarselt.

Hageja nõue P. T vastu on käsitatav aktsiaseltsi juhatuse liikme poolt oma lepinguliste kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena, mille õiguslikuks aluseks sai kõnealusel juhul olla

ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 227 ning ÄS § 315 lg 1 kuni 1. juulini 2002. a kehtinud

redaktsioonis. Nimetatud sätete järgi peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi aktsiaseltsi ees, rikkumine

toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju (vt Riigikohtu 11. mai

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (RT III 2005, 17, 181)). P. T kui hageja juhatuse liikme

kohustuse rikkumine võis seisneda ÄS §-de 248 ja 249 rikkumises OÜ C mitterahalise sissemakse

hindamisel.

T. V pidi audiitorina OÜ C mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud ÄS § 249 lg 3 järgi

kontrollima mitterahalise sissemakse väärtust ja esitama arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab

ÄS §-s 248 sätestatud nõuetele, st on üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet

pöörata, olemata seejuures äriühingule osutatav teenus, tehtav töö või äriühingu asutajate tegevus.

Kuna hagejal oli T. V leping OÜ C mitterahalise sissemakse hindamiseks, siis on hageja nõue T. V

vastu kvalifitseeritav lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena TsK § 222 lg 1 ja § 227

järgi.

13. Linnakohus leidis ebaõigesti, et T. V ei pidanud OÜ C mitterahalise sissemakse väärtust hinnates

kontrollima 10. aprilli 2000. a optsioonilepingu, 31. mai 2000. a nõude loovutamise lepingu ja

30. juunil 2000. a sõlmitud optsioonilepingu lõpetamise lepingu kehtivust. Nende tehingute kehtetuse

korral saab T. V TsK § 227 teise lause alusel tõendada oma süü puudumist kohustuse rikkumises, sh

tõendada, et ta järgis mitterahalise sissemakse hindamisel õiguslike küsimuste lahendamisel oma

kutsaalal tegutseva nn "keskmise audiitori" hoolsuse standardit.

14. Vaatamata sellele, kas kostjad rikkusid oma kohustusi ja kas nad olid rikkumises süüdi, tuleb hagi

jätta rahuldamata õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Kahju hüvitamise kohustuse üheks eelduseks on kahju olemasolu. Hageja tugineb sellele, et OÜ C

mitterahalisel sissemaksel puudus väärtus. Kolleegium leiab, et isegi kui see oleks nii, ei oleks sellega

veel tõendatud, et hagejal jäi aktsiate eest tulu hagis nõutud summas saamata. Aktsiate märkimine ei

tekita iseenesest aktsiaseltsile vara juurde. Seetõttu pidanuks hageja kõigepealt esitama tõendeid selle

kohta, et OÜ C mitterahalise sissemakse teistsuguse hindamise korral oleks OÜ C või keegi teine isik

tasunud aktsiate eest kas rahaga või mitterahalise sissemaksega hagis nõutud hüvitise suuruses.

Hageja on ise väitnud, et enne aktsiakapitali suurendamist 7. juuli 2000. a üldkoosoleku otsusega oli

tal netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Seega tugines hageja ajaolule, mis seab kahtluse alla

võimaluse, et ta oleks saanud aktsiate eest hagis nimetatud tulu.

15. Kolleegium märgib, et hagejal võib OÜ C vastu olla nõudeid märkimislepingute rikkumisest

tulenevalt, kui tasaarvestuse objektiks oli kehtetu nõue. Samuti võib vastavate aluste olemasolu korral

tulla kõne alla hageja nõue P. T vastu hagejale põhjendamatu 5 000 000 krooni suuruse kohustuse

võtmise tõttu, samuti sellise kohustuse võtmise lepingu tühisuse tuvastamise nõue. Hagejal ja tema

võlausaldajatel võib olla ka kahjuhüvitisnõudeid P. T vastu juhul, kui ta põhjendamatult viivitas

hageja kui võlgniku pankrotiavalduse esitamisega.

16. Hagejalt tuleb T. V kasuks välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 13 275 krooni.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu