3-2-1-48-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-48-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

E Aktsiaseltsi hagi Osaühingu V ja Aktsiaseltsi T vastu 300

188 krooni 54 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/1625/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ V ja AS-i T kassatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad Riigikohtus

Hageja E AS (registrikood xxxxxxxx) ja tema lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kostjad OÜ V (registrikood xxxxxxxx) ja AS T (25. märtsini

2003. a AS V, registrikood xxxxxxxx) ning nende lepinguline

esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Kolmas isik I. P (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past ja kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots. Istungit protokollis

Ragne Rebane.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2006. a

otsus

ja

saata

asi

uueks

läbivaatamiseks

samale

ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-ile T 27. jaanuaril 2006. a tasutud kautsjon

3002 (kolm tuhat kaks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kostja OÜ V töötaja I. P põhjustas 10. novembril 2002. a kostja AS-i T veoautoga liiklusõnnetuse,

mille tagajärjel hävis sõiduauto, selle juht ja kaasreisija said kehavigastusi.

Hageja E AS hüvitas sõiduauto hävimisega tekkinud kahju 47 259 krooni 32 senti ning sõidukit

juhtinud isiku püsivast töövõimetusest tuleneva kahju ja ravikulud 239 743 krooni 22 senti ja

sõiduautos olnud kaasreisija ravikulud 686 krooni. Kokku hüvitas hageja seoses liiklusõnnetusega

kahju 287 688 krooni 54 senti ja kandis juhtumite käsitlemisega kulusid 12 500 krooni.

Tallinna Linnakohtule 30. aprillil 2004. a esitatud hagis palus hageja OÜ-lt V ja AS-ilt T (edaspidi

kostjad) solidaarselt välja mõista 300 188 krooni 54 sendi suuruse kahjuhüvitise ning välja mõista

AS-ilt T täiendavalt 300 188 krooni 54 senti osas, milles OÜ V varast ei jätku kahjuhüvitusnõude

rahuldamiseks.

2. Kostja OÜ V ei tunnistanud hagi. Liiklusõnnetuse toimumise päeval oli kostja töötaja I. P (edaspidi

kolmas isik) tööl, kuid liiklusõnnetuse toimumise ajal ei täitnud ta tööandja korraldusi. Tööandja ei

ole sõiduki juhtimist üle andnud alkoholijoobes isikule. Kahju tekitanud sõidukit juhtis

alkoholijoobes kolmas isik, hageja nõue on suunatud vale kostja vastu. Liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) § 48 lg 2 ei näe ette võimalust tagasinõude esitamiseks mitme isiku vastu üheaegselt.

3. Kostja AS T ei tunnistanud hagi. Kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja liikluskindlustuse

seaduse alusel kahju hüvitamisel ei lähe kannatanu nõudeõigus üle kindlustusandjale, vaid

kindlustusandjal tekib tagasinõudeõigus LKindlS § 48 lg 2 p-s 2 sätestatud alustel sõiduki valdaja

vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.

Seega ei ole võimalik esitada tagasinõuet kostja vastu, tuginedes LKindlS § 48 lg-le 2. Hageja nõue

on suunatud valede kostjate vastu.

4. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt V välja 300 188 krooni 54 senti E AS-i kasuks.

Kohus jättis rahuldamata nõude AS-ilt T 300 188 krooni 54 sendi väljamõistmiseks. Kohus mõistis

OÜ-lt V välja riigilõivu 17 000 krooni ja kohtukulu 205 krooni 30 senti riigituludesse. Kohus mõistis

OÜ-lt V välja õigusabikulu 13 511 krooni hageja kasuks.

Linnakohus leidis, et OÜ V on mootorsõiduki valdaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 mõttes.

Kolmas isik oli OÜ V töötaja, kes põhjustas süüliselt tööülesannete täitmisel liikluskahju. Sellisel

juhul tuleb kohaldada VÕS § 1054 lg-t 1 ja OÜ-lt V tuleb välja mõista 300 188 krooni 54 senti hageja

kasuks. Asjaolu, et sõiduk, millega liiklusõnnetus põhjustati, kuulub AS-ile T, ei anna alust nõuda

AS-lt T liikluskahju hüvitamist, kuna AS T ei vastuta OÜ V kohustuste eest. Kostjad ei ole kahju

põhjustanud sõiduki kaasvaldajad asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 mõttes. AS-il T puudus faktiline

võim alltöövõtja kasutusse antud sõiduki üle. Asjaolu, et OÜ V on AS-i T tütarettevõte, ei anna alust

välja mõista kahju AS-ilt T.

5. Apellatsioonkaebuse esitasid kostja OÜ V ja hageja. Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu

otsuse tühistada osas, millega rahuldati hagi osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Hageja palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS-i T

vastu, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2006. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata E AS-i hagi AS-i T vastu, ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi täielikult.

Ringkonnakohus luges hageja nõude aluseks LKindlS (25. märtsini 2004. a kehtinud redaktsiooni)

§ 48 lg 2 p 2 koosmõjus VÕS §-dega 1054 ja 1057. Ringkonnakohus leidis, et LKindlS § 48 lg 2 p 3

ei saa kohaldada, kuna asjas ei ole tuvastatud sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine mõju all olnud isikule.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleneb töösuhte korral tööandja vastutus töötaja poolt tööülesannete

täitmise käigus tekitatud kahju eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 132 ja VÕS §-st

1054. Kindlustussuhte olemasolu nende sätete kohaldamist ei välista. Tulenevalt VÕS §-st 1054

vastutab tööandja oma töötaja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest,

kui kahju tekitamine oli seotud tööandja majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 kohaldamisel

on tööandja ja töötaja vastutus VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarne. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

Ringkonnakohus leidis, et VÕS § 1054 on kohaldatav ka äriühingute vahelistes suhetes.

Ringkonnakohus tuvastas, et emaettevõtja AS-i T ja tütarettevõtja OÜ V vahel on VÕS § 1054 lg 2

tunnustele vastav suhe. Niisuguse suhte puhul vastutab emaettevõtja tütarettevõtja poolt

õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju

tekitamine sai võimalikuks seoses tütarettevõtja poolt emaettevõtja kohustuste täitmisega.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et vastutus kahju vahetu põhjustaja (töötaja) tegevuse eest kandub

tööandjalt edasi isikule, kes omakorda vastutab tööandjale omistatava tegevuse tagajärgede eest, kui

kahju tekitamine oli seotud selle isiku majandustegevusega või kohustuse täitmisega. Praegusel juhul

oli kahju tekitamine seotud emaettevõtja AS-i T kohustuse täitmisega OÜ V poolt. Seega, kuna OÜ V

vastutab oma töötaja I. P tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest ning AS T vastutab OÜ

V tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, tuleb AS-i T lugeda vastutavaks I. P tekitatud

kahju eest. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad kõik kolm isikut

(kostjad ja kolmas isik) solidaarselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostjad palusid tühistada ka Tallinna

Linnakohtu 4. mai 2004. a hagi tagamise määruse ning vabastada aresti alt vara ja pangakontod.

Kostjad palusid jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista hagejalt välja kostjate kohtukulud.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud LKindlS § 48

lg 2 p 2 koos VÕS §-dega 1054 ja 1057. Liikluskindlustuse seaduse viidatud sättes ettenähtud

kindlustusandja piiratud regressiõigus ei võimalda kindlustusandjal esitada nõudeid kindlustatud

sõidukiga liikluskahju tekitanud sõidukijuhi tööandja ega tema ainuosaniku vastu. Kindlustusandja

regressinõude esitamine ja rahuldamine LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel on võimalik üksnes selles sättes

nimetatud isiku vastu. Kuna juriidiline isik ei saa juhtida autot keelatud ainete mõju all olles, pole see

säte juriidiliste isikute suhtes kohaldatav.

Võlaõigusseaduse deliktilist vastutust reguleerivad sätted ei ole kindlustusandja regressinõude

lahendamisel kohaldatavad. Kostjatel on hagejaga liikluskindlustuse seadusel ja kohustusliku

liikluskindlustuse lepingul põhinev suhe, mistõttu ei saa asjas kohaldada lepinguvälist vastutust

reguleerivaid õigusnorme.

Kostjad leidsid, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus on leidnud, et

LKindlS § 48 lg 2 p-st 2 tulenevalt on kindlustusandja piiratud regressinõuet võimalik esitada vaid

isiku vastu, kelle käitumisele peab olema võimalik ette heita teatud olulisi õigusrikkumisi. Samas on

ringkonnakohus eelnevaga vastuolus olevalt järeldanud, et töösuhte puhul ulatub regressinõue

TsÜS § 132 ja VÕS § 1054 alusel ka liikluskuriteo toime pannud töötaja tööandjani ja tööandja

osanikuni, kellega tööandja on töövõtusuhtes.

8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole

materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

9. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kindlustusandjana õigus esitada LKindlS § 48 lg 2 p 2 ning

VÕS §-de 1054 ja 1057 alusel solidaarne regressinõue kahju põhjustanud sõiduki juhi tööandja ja

tööandja osaniku (kostjate) vastu.

11. Ringkonnakohus on hageja regressinõude lahendanud, tuginedes LKindlS § 48 lg 2 p-le 2 ning

VÕS §-dele 1054 ja 1057. Esmalt annab kolleegium hinnangu LKindlS § 48 lg 2 p-st 2 tulenevale

hageja regressiõigusele.

Kohtud on tuvastanud, et kahju põhjustanud sõiduki suhtes oli kehtiv kohustusliku liikluskindlustuse

leping. Vastavalt VÕS § 521 lg-le 1 võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud

kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju

hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis. LKindlS § 40 lg-st 2 tulenevalt võib kahju

hüvitamise nõude esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja

vastu. Nendes sätetes on seega ette nähtud kindlustusandja otsevastutus kannatanu ees. LKindlS § 7

lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju.

Kohtud tuvastasid, et hageja hüvitas kannatanutele põhjustatud liikluskahju 287 688 krooni 54 senti

ning kandis kahjujuhtumi käsitluskulusid 12 500 krooni. LKindlS § 48 lg 2 sätestab kannatanule

kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas

liikluskahju, eksides liiklus- või kindlustusõiguse normide vastu. LKindlS § 48 lg 2 p 2 järgi on

kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja

juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKindlS § 5 määratleb

kindlustusvõtja ja kindlustatu mõisted. Vastavalt selle paragrahvi 1. lõikele on kindlustusvõtja sõiduki

omanik. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on sõiduki valdaja kindlustatu sõltumata sellest, kas

valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta

on teada või mitte. Eeltoodust tuleneb, et LKindlS § 5 lg 2 käsitab valdajana just sõidukit juhtinud

füüsilist isikut. Ringkonnakohus leidis õigesti, et liikluskindlustuse seaduse mõttes saab valdajaks

lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kes teostab

sõiduki üle tegelikku võimu sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valdusena

asjaõigusseaduse tähenduses. Liikluskindlustuse seaduse mõttes on valdaja mõiste seega laiem kui

asjaõigusseaduses. Seega saab hagejal LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel olla regressiõigus mootorsõidukit

alkoholijoobes juhtinud kolmanda isiku vastu.

LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada

regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja

õigus esitada LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel regressinõue muude isikute vastu tuleneb TsÜS §-st 132 ja

VÕS §-st 1054. TsÜS § 132 ei saa käesolevas vaidluses kohaldada, kuna see säte ei reguleeri

lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist (vt tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-05 ! RT III 2005, 31, 315). Kohustusliku vastutuskindlustuse korral ei omanda

kindlustusandja pärast kahju hüvitamist aga kannatanu õiguslikku positsiooni. Seega vastutab

LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel hageja ees üksnes kahju tekitanud sõiduki juht.

12. LKindlS § 48 lg 2 p 3 alusel on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud

sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine mõju all olevale isikule. Ringkonnakohus leidis õigesti, et seda sätet ei saa

kohaldada, kuna tuvastatud ei ole sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine mõju all olnud isikule. Kolleegium märgib, et LKindlS § 48 lg 2 p 3 kohaldamine

ei eelda sõiduki tahtlikku üleandmist joobes isikule. Seega on nimetatud säte rakendatav ka siis, kui

tuvastatakse, et sõiduk anti joobes isikule üle hooletusest.

13. Järgnevalt analüüsib kolleegium, mis alusel kostjad võivad hageja ees vastutada.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta

on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §-

le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kui ei

esine selles sättes loetletud vastutust välistavaid asjaolusid. Kohtud on tuvastanud, et kahju põhjustas

OÜ V töötaja.

Teenuse kasutaja vastutust teenuse osutaja deliktide eest reguleerib VÕS § 1054. Ringkonnakohus ei

ole tuvastanud, millise VÕS § 1054 lõike alusel vastutab kannatanu ees kostja OÜ V. Tööandja

vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib

VÕS § 1054 lg 1. Sellest sättest tuleneb, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või

kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud

kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud majandus- või kutsetegevusega, milles isikut kasutati.

VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks on vaja tuvastada, kas kahju põhjustaja ise vastutab delikti

üldkoosseisu alusel.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja AS T vastutus tuleneb VÕS § 1054 lg-st 2, kuna vastutus

kahju vahetu põhjustaja (töötaja) tegevuse eest kandub tööandjalt edasi isikule, kes omakorda

vastutab tööandjale omistatava tegevuse tagajärgede eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle isiku

majandustegevuse või kohustuse täitmisega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on AS-i T

vastutuse aluse ebaõigesti kindlaks teinud. Asjaolu, et OÜ V on AS-i T tütarettevõte, ei anna alust

välja mõista liikluskahju AS-ilt T. Asjas on tuvastatud, et liikluskahju põhjustati AS-ile T kuuluva

sõidukiga. Seega saab kostja vastutada VÕS § 1056 alusel, mis sätestab vastutuse suurema ohu

allikaga tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 kohaldamiseks on vaja tuvastada, kas kostjale kuulunud

sõiduk oli tema valduses ehk tegeliku võimu all.

Eeltoodust tuleneb (vt käesoleva otsuse p-d 11!12), et kannatanu ees saavad vastutada kostjad OÜ V

ja AS T, kolmas isik I. P ning hageja E AS. Nende isikute vastutus on VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt

solidaarne. Ringkonnakohus leidis iseenesest õigesti, et hageja ees vastutavad nii kostjad kui kolmas

isik. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et kostjate ja kolmanda isiku vastutus

hageja ees on solidaarne.

VÕS § 137 lg 2 järgi kolmandale isikule tekitatud sama kahju eest vastutavate isikute omavahelises

suhtes jaguneb nende vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust

või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Vastavalt

VÕS § 69 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades,

kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike alusel

läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud

talle endale langevas osas. Liikluskindlustuse seadus ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate

isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Seega, kui kohus tuvastab, et kostjad ja kolmas isik

vastutavad kannatanu ees, on nad VÕS § 137 lg 1 alusel hagejaga solidaarselt vastutavad ning

kannatanule kahju hüvitamisel tekib hagejal VÕS § 137 lg 2 ja § 69 lg 2 alusel regressiõigus kahju

tekitamise eest vastutavate isikute vastu osas, mille eest hageja ise ei vastuta. Kahju tekitamise eest

vastutavad isikud saavad hageja ees vastutada üksnes osavõlgnikena.

14. Kostjate taotlus hagi tagamise määruse tühistamiseks ning poolte kohtukulude jaotus ja võimalik

hüvitamine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik