3-1-2-2-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-2-06

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 13. juuni 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Indrek Koolmeister

Kohtuasi

Väärteoasi R.U. karistamises Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

Vaidlustatud karistusotsus

Põhja

Politseiprefektuuri

13. detsembri

2004.

a

otsus

väärteoasjas

nr 2314,04,031259

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.U. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. mai 2006

Istungil osalenud isikud

R.U. kaitsja Raivo Bergson

Resolutsioon

Jätta R.U. kaitsja teistmisavaldus Põhja Politseiprefektuuri 13. detsembri 2004. a otsuse peale väärteoasjas

nr 2314,04,031259 läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Rapla büroo 26. novembri 2003. a otsusega nr 10 235 peatati R.U.

mootorsõiduki juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 8 järgi 24 kuuks. Liiklusseaduse § 419 järgi liideti sellele tähtajale ARK

Tallinna büroo 18. novembri 2003. a otsusega määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud 22 päeva.

Juhtimisõiguse peatamise lõppemise tähtpäevaks loeti 17. mai 2006.

2. R.U. esitas kaebuse halduskohtule, taotledes eelmises punktis nimetatud ARK otsuste tühistamist.

3. R.U. taotles halduskohtult ka esialgset õiguskaitset. Esmakordse esialgse õiguskaitse taotlus jäi Tallinna Ringkonnakohtu

20. aprilli 2004. a määrusega rahuldamata, kuid teistkordne taotlus rahuldati sama kohtu 21. märtsi 2005. a määrusega.

4. Põhja Politseiprefektuuri 13. detsembri 2004. a otsusega karistati R.U. LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk

12 000 krooni selle eest, et ta LS § 70 p 1 nõudeid eirates juhtis 21. novembril 2004. a Tallinnas V puiesteel mootorsõidukit,

ehkki ARK oli R.U. juhtimisõiguse 17. maini 2006 peatanud.

Väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatud korras R.U. kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustanud.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2005. a otsusega asjas nr 2-3/96/05 tühistati ARK Rapla büroo

26. novembri 2003. a otsus muu hulgas osas, millega nähti ette R.U. juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6. 16. veebruaril 2006. a esitas R.U. kaitsja Raivo Bergson Riigikohtule teistmisavalduse, milles ta palub teista Põhja

Politseiprefektuuri 13. detsembri 2004. a otsuse.

Kaitsja märgib, et R.U. on karistatud LS § 741 lg 2 järgi olukorras, kus tema suhtes tehtud juhtimisõiguse peatamise otsus oli

ebaseaduslik ja R.U. juhtimisõigus ei oleks pidanud olema piiratud.

Väärteomenetluse seadustiku § 180 p 5 kohaselt on teistmise alus ka väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu,

mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem

tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või

süüdistatava olukorra kergendamise. Kaitsja hinnangul on käesoleval juhul selliseks uueks asjaoluks Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 14. oktoobri 2005. a otsuse jõustumine. Ringkonnakohtu viidatud otsuse jõustumise hetkest on selge, et

R.U. mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine kauemaks kui 18. novembrini 2004 oli ebaseaduslik. Teistetavas väärteoasjas

on R.U. aga karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, mis leidis aset 21. novembril 2004. Seega ARK

õiguspärase käitumise korral ei oleks R.U. käitumises olnud LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Väärteomenetluse seadustiku regulatsioon, mis näeb ette teistmisavalduse esitamise võimaluse üksnes väärteoasjas tehtud

kohtulahendi peale, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Selliselt on isikud, kelle suhtes on otsuse teinud kohtuväline

menetleja, asetatud vähem kaitstud olukorda võrreldes isikutega, keda on väärteomenetluses karistatud kohtuotsusega.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas R.U. kaitsja esitatud teistmisavaldust, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Väärteomenetluse seadustiku § 179 lg 1 kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine, mille

eesmärk on otsustada jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine. Seda, et seadusandja tahte kohaselt on

väärteomenetluses võimalik teista üksnes formaalses mõttes kohtulahendit, kinnitavad ka VTMS § 179 lg 2, § 180 ja § 187.

9. Väärteomenetluse eripärana on selles menetluses teatud juhtudel karistuse kohaldamine usaldatud kohtuvälise menetlejana

tegutsevale haldusorganile. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse (VTMS §-d 54, 57 ja 74) teeb haldusorgan, mitte aga

Põhiseaduse § 148 lg-tes 1-2 nimetatud subjekt. Seega formaalses mõttes on kohtuvälise menetleja otsus haldusakt, mitte

kohtulahend. Järelikult ei ole ka võimalik uute asjaolude ilmnemisel kohtuvälise menetleja otsust Väärteomenetluse

seadustiku 15. peatükis sätestatud korras teista.

10. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kohtuvälise menetleja otsuse revideerimine on pärast selle jõustumist võimatu. Ei saa

jätta tähelepanuta, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale

kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise

teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuotsusega ühendab kohtuvälise menetleja

otsust seegi, et pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist see jõustub (VTMS § 199 lg 1) ning erinevalt materiaalses

mõttes haldusaktist (HMS § 51 lg 1) ei ole kohtuvälise menetleja jõustunud otsust selle väljaandjal enam võimalik osaliselt või

tervikuna kehtetuks tunnistada.

Väärteomenetluse seadustiku § 200 kohaselt on kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust sarnaselt jõustunud

kohtulahendile kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Väärteomenetluse seadustiku § 201 lg 1 näeb ette,

et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus - nagu ka kohtuotsus ja määrus - pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui

täitmisele pööramist ei ole vastavalt VTMS §-le 209 edasi lükatud.

Seega on kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju süüdlase jaoks õiguslike tagajärgede poolest sarnane

jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning

kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus.

Eeltoodust järeldub, et olles küll formaalses mõttes haldusakt on kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt ehk materiaalselt

käsitatav jurisdiktsioonilise aktina.

11. Tulenevalt väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtuotsuse sisulisest lähedusest oleks meelevaldne seada

isiku õigus vaidlustada teatud uute asjaolude ilmnemisel tema suhtes kohaldatud väärteokaristus sõltuvusse sellest, kas

karistusotsuse on teinud kohtuväline menetleja või kohus. Kui asuda seisukohale, et VTMS §-s 180 sätestatud asjaolude

ilmnemisel on menetluse uuendamine võimalik üksnes jõustunud kohtulahendiga väärteoasjas, satuks isiku õigus vaidlustada

uute asjaolude ilmnemisel jõustunud karistusotsust sõltuvusse ka sellest, kas isik on enne uute asjaolude ilmnemist kohtuvälise

menetleja otsuse peale teistel alustel kohtusse kaebuse esitanud ja kohus selle kaebuse alusel väärteoasja läbi vaadanud või

mitte. Kindlasti pole viimatinimetatu näol tegemist mõistliku põhjusega isikute oluliselt erinevaks kohtlemiseks.

12. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse näol pole tegemist formaalses mõttes kohtuotsusega, ei ole selle revideerimiseks

nõutavad samasugused garantiid nagu seadusjõustunud kohtuotsuse puhul. Samuti tuleb arvestada kohtuvälise menetleja

otsuste suurt hulka, mis võib muuta nende jõustumisjärgse kontrolli teistmismenetluse korras ebaefektiivseks. Tagamaks, et

väärteo eest karistatud isikuid koheldaks VTMS §-s 180 sätestatud asjaolude ilmnemisel võrdselt sõltumata sellest, kas isikut

on karistatud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsusega, osutab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS §-st 2 ning

KrMK § 1 p-st 4 juhindudes järgnevale.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 180 sätestatuga analoogiliste asjaolude ilmsikstulekul on süüdlasel või tema kaitsjal VTMS

§-s 182 sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse peale kaebus Väärteomenetluse

seadustiku 12. peatükis sätestatud korras. Seejuures tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja möödalaskmist on

võimalik õigustada asjaoluga, et kaebuse esitamise aluseks olev VTMS §-s 180 sätestatuga analoogiline asjaolu (nt jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud kohtuvälise menetleja ametniku kuritegu), sai teatavaks alles pärast kohtuvälise menetleja otsuse

jõustumist.

Kui maakohus leiab, et asjas on piisavalt andmeid mõne VTMS §-s 180 sätestatuga analoogilise asjaolu esinemise kohta, tuleb

kaebetähtaeg ennistada, kaebus sisuliselt läbi vaadata ja teha üks VTMS §-s 132 sätestatud lahenditest.

13. Kuna VTMS §-s 180 sätestatuga analoogiliste asjaolude ilmnemisel on süüdlasel või tema kaitsjal võimalik kohtuvälise

menetleja jõustunud otsus vaidlustada maakohtus, pole asjaolu, et Väärteomenetluse seadustik kohtuvälise menetleja otsuse

teistmist ei võimalda, käsitatav Põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva õigusloome võrdsuse põhimõtte rikkumisena.

14. Kuna eeltoodud põhjustel puudub Riigikohtul menetluslik pädevus R.U. kaitsja avalduse sisuliseks lahendamiseks, tuleb

see jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Indrek Koolmeister