3-2-1-60-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-60-06 Otsuse kuupäev Tartu, 12. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi R. L hagi S. S vastu ostueesõiguse teostatuse tuvastamiseks ning omandiõiguse üleandmise ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/793/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. L kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja R. L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ruth Sild. Kostja S. S (isikukood xxxxxxxxxxx). Asja läbivaatamise kuupäev 22. mai 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2005. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Tagastada R. L kassatsioonkaebuselt 11. jaanuaril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R. L esitas 5. mail 2004. a Lääne Maakohtusse hagi M.-K. K vastu, milles palus kanda endale üle ostja õigused ja kohustused Haapsalu linnas Xxxxxx xx xx elamus (edaspidi elamu) asuva korteri nr x (edaspidi korter) võõrandamiseks 19. veebruaril 2004. a sõlmitud lepingu järgi. Samuti palus hageja tunnustada enda omandiõigust korterile ja 234/1092 suurusele mõttelisele osale elamust ning nõuda korter ja elamu mõtteline osa kostja valdusest välja. 8. juunil 2004. a kaasas Lääne Maakohus menetlusse kostjana S. S. 27. oktoobril 2004. a lõpetas maakohus hagist loobumise tõttu menetluse M.-K. K vastu. Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja on teostanud ostueesõiguse korterile ning et kostja S. S on kohustatud hagejale üle andma omandiõiguse korterile, tehes sellekohase tahteavalduse. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja S. S kummalegi mõtteline osa elamust. Elamu on käibes vallasasjana ja selles on vähem kui kuus eluruumi. Eluruumid on erastatud. Kostja sõlmis 19. veebruaril 2004. a talle kuuluva eluruumi müügilepingu M.-K. K ja ei teatanud sellest teistele samas elamus asuvate eluruumide omanikele. Hageja sai müügilepingust teada omal initsiatiivil notarilt 29. märtsil 2004. Olles tutvunud müügilepingu tingimustega, koostas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lõikes 4 ettenähtud ostueesõiguse teostamise avalduse. Notar saatis tehingu pooltele ostueesõiguse teostamise avalduse kinnitatud ärakirjad ja kutsus esialgse lepingu pooli 6. aprilliks 2004. a notaribüroosse korteri üleandmise asjaõiguslepingut sõlmima. Kumbki esialgse lepingu pool ei ilmunud 6. aprillil ega ka uue ajana väljapakutud 20. aprillil 2004. a

notaribüroosse. Hagejal on õigus nõuda omandit ja valdust müüdud korterile. 2. Kostja S. S palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ostueesõigus eluruumi omandamiseks ei tulene asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13¹ lõikest 2. Kostja ja M.-K. K vahel 19. veebruaril 2004. a sõlmitud müügileping on tühistatud ja seega kehtetu algusest peale. Hageja on sellest teadlik. Seetõttu puudub hagejal seaduslik alus nõuda temalt asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandiõiguse ülekandmist. 3. Lääne Maakohus rahuldas 10. märtsi 2005. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et hageja on 30. märtsil 2004. a teostanud ostueesõiguse korterile ning kostja on kohustatud andma hagejale üle omandiõiguse korterile koos sellele vastava muu osaga elamust ning tegema selleks vastava tahteavalduse. 4. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, samuti kostjalt hageja kasuks kohtukulude väljamõistmise osas. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. septembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse ning jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ja tunnistas põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks AÕSRS § 13¹ lõike 2 kolmanda ja viienda lause. ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu 5620 krooni. 6. Ringkonnakohus taotles Riigikohtult AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmanda ja viienda lause kehtetuks tunnistamist nende vastuolu tõttu põhiseadusega, kuna nimetatud sätted on niivõrd õigusselgusetud, et ei vasta PS §-s 10 sätestatud õigusriigi ja õigusselguse põhimõtetele. 7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 15. detsembri 2005. a otsusega ringkonnakohtu taotluse rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, millega palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmanda ja viienda lause, sest nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. Samuti on ringkonnakohus jätnud vastamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. 9. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise tõttu tühistada ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 11. Ringkonnakohus jättis vaidluse lahendamisel ekslikult kohaldamata AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmanda ja viienda lause, tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks õigusselgusetuse tõttu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 15. detsembri 2005. a otsuses, et nimetatud sätted ei ole õigusselgusetud ega põhiseadusega vastuolus. Seega nimetatud sätted kehtivad ning neid tuleb

vastavate vaidluste lahendamisel kohaldada. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel vaidluse sisuliselt lahendama, kohaldades AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmandat ja viiendat lauset. 12. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et apellatsioonikohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata kohaldatava õigusnormi põhiseadusega vastuolu tõttu. Ringkonnakohus ei vaadanud vaidlust sisuliselt läbi, seega ei pidanud ta ka kõigile apellatsioonkaebuse väidetele vastama. Apellatsioonikohus peab igal juhul võtma seisukoha aga TsMS §-s 656 sätestatud oluliste menetlusnormide rikkumiste kohta. Asja uuel sisulisel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu