3-3-1-39-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHaaslava Vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a korraldusega nr 999 täiendati Haaslava Vallavalitsuse novembri 1998. a korraldust nr 775 ja määrati korteriomandi seadmise eesmärgil Haaslava vallas
Legislator headnote
AI generated3-3-1-39-06 · Riigikohus: Haaslava Vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a korraldusega nr 999 täiendati Haaslava Vallavalitsuse novembri 1998. a korraldust nr 775 ja määrati korteriomandi seadmise eesmärgil Haaslava vallas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-39-06
Määruse kuupäev
8. juuni 2006
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Korteriühistu XXXX X kaebus Haaslava Vallavalitsuse tekitatud
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2006. a määrus haldusasjas nr 3-
05-998
Menetluse alus Riigikohtus
Haaslava Vallavalitsuse määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Haaslava Vallavalitsuse määruskaebus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2006. a määrus haldusasjas nr 3-05-998. Jätta
jõusse Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-05-998, jättes
määrusest välja põhjendused kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise võimatuse kohta, kui on
möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Haaslava Vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a korraldusega nr 999 täiendati Haaslava Vallavalitsuse
30. novembri 1998. a korraldust nr 775 ja määrati korteriomandi seadmise eesmärgil Haaslava vallas
XXXXXX külas XXXXXXX X asuva ehitise teenindamiseks vajalik maa. Nimetatud maja
korteriomanikud on moodustanud Korteriühistu XXXX X (edaspidi KÜ XXXX X).
Haaslava Vallavalitsuse 8. novembri 1999. a korraldusega nr 1011 määrati korteriomandi seadmise
eesmärgil ehitise teenindamiseks vajalik maa Haaslava vallas XXXXXX külas XXXXXXX X
paiknevale elamule.
9. mail 2005 esitas KÜ XXXX X Tartu Halduskohtule kaebuse Haaslava Vallavalitsuse 8. novembri
1999. a korralduse nr 1011 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 6. juuli 2005. a määrusega jäeti kaebuse
esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti
2005. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata.
2. KÜ XXXX X esitas 31. oktoobril 2005 Tartu Halduskohtule kaebuse Haaslava Vallavalitsuse
8. novembri 1999. a õigusvastase korraldusega nr 1011 tekitatud 519 805,50 krooni suuruse kahju
hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on 8. novembri 1999. a korraldus nr 1011 ebaproportsionaalne ja
oluliste kaalutlusvigadega haldusakt, mis rikkus kaebaja õigust erastada soovitud suuruses maatükki
KÜ XXXX X ehitise juurde. Tartu Ringkonnakohtu 25. augusti 2005. a määruse järgi on
dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja on kaevatavast aktist ehk kahju tekkimise aluseks olevast
asjaolust teada saanud 2004. a kevadel. Alternatiivse variandina esitas kaebaja ka taotluse kaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks.
3. Tartu Halduskohus jättis 12. jaanuari 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-05-998 kaebuse
esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas asja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Määruse kohaselt
ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebaja ja vastustaja vaheline avalik-õiguslik suhe ehitise
teenindamiseks vajaliku maa määramise käigus tuleneb vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a
korraldusest nr 999. Kuna selle haldusaktiga lahendas ja lõpetas vastustaja kaebaja suhtes
maareformist tuleneva avalik-õigusliku suhte seonduvalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa
määramisega, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebaja sai ja pidi teada saama väidetavast
nõudeõigusest vallavalitsuse vastu 1999. a. Seega ei saa käesoleva nõude suhtes kohalduda
Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 31 lg-s 3 sätestatut ja kohaldada tuleb RVastS § 31 lg-t 2, mille
kohaselt on tegemist aegunud kaebusega. Neil asjaoludel ei oma RVastS § 31 lg 3 kohaldamise
seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolu, et kaebaja võis vallavalitsuse 8. novembri 1999. a
korralduse nr 1011 sisust teada saada 2004. a kevadel, nagu on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu
25. augusti 2005. a määruses.
Kohus leidis, et vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-dele 1 ja 2 nende koostoimes tuleks kindlaks teha, kas
üldse esineb alus Haaslava Vallvalitsuse 8. novembri 1999. a korralduse nr 1011 õigusvastasuse
kindlakstegemiseks, mis saab omakorda olla aluseks õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju
hüvitamise nõude rahuldamisele. Seetõttu tuleb täiendavaks õiguslikuks asjaoluks kaebuse
mittetähtaegseks lugemisel pidada seda, et HKMS § 9 lg-st 5 tulenevalt võib kaebuse haldusakti
õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest alates.
4. KÜ XXXX X esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja asja
saatmist halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Tartu Ringkonnakohtu 3. märtsi 2006. a määrusega rahuldati KÜ XXXX X määruskaebus ning
saadeti KÜ XXXX X kahju hüvitamise kaebus Tartu Halduskohtule asja läbivaatamise
ettevalmistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et KÜ XXXX X on Tartu Halduskohtule 30. oktoobril
2005 esitanud kaebuse Haaslava Vallavalitsuse 8. novembri 1999. a korraldusega nr 1011 talle
tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt HKMS § 9 lg 4 on selle kaebuse esitamise tähtaeg kolm
aastat arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem
kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Seega pidi
halduskohus kaebuse esitamise tähtaja hindamisel tuvastama, millal kaebuse esitaja sai teada
väidetavast kahjust ning millise haldusaktiga nimetatud kahju tekitati. Tartu Ringkonnakohtu
25. augusti 2005. a määrusest nähtub, et korteriühistu XXXX X sai Haaslava Vallavalitsuse
8. novembri 1999. a korraldusest nr 1011, millisega talle väidetavalt kahju tekitati, teada 2004.a
kevadel. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määruses toodud seisukohad, millal tekkis kaebaja ja
vastustaja vahel avalik-õiguslik suhe ning milline haldusakt oli nimetatud suhte aluseks, ei ole
asjakohased. Kuna vaidlust ei ole, et kaebaja väitel tekkis talle kahju Haaslava Vallavalitsuse
8. novembri 1999. a korraldusest nr 1011 ning kaebaja sai sellest teada 2004. a kevadel, siis puudub
alus tuvastada, kas kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. Haaslava Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
määrus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu määrus. Määruskaebuses leitakse, et KÜ-le XXXX X pidi
kahju olema teada juba 1999. a oktoobris, kui Haaslava Vallavalitsus andis 18. oktoobril 1999
korralduse nr 999, mille alusel määrati vaidlusaluse Keskuse 3 elamu teenindamiseks vajalik maa
kaebaja poolt taotletust väidetavalt väiksemas ulatuses. Sellest korraldusest oli kaebaja teadlik enne
Riigivastutuse seaduse jõustumist. Seega on kaebus esitatud RVastS § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaega
rikkudes. Kahjunõude esitamise üheks eelduseks on haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Selleks
on HKMS § 9 lg-s 5 ette nähtud 3-aastane tähtaeg. Kuna kaebaja on Haaslava Vallavalitsuse 1999. a
korralduste õigusvastasuse tuvastamise tähtaja mööda lasknud, siis pole õigusvastasust enam
võimalik tuvastada ja seetõttu pole ka esitatud kahjunõuet võimalik rahuldada.
7. KÜ XXXX X kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja
ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses leitakse, et halduskohus lahendas asja ebaseaduslikult
eelmenetluses sisuliselt, kuna ta on määruses võtnud seisukoha, et kaebajale kahju tekitavaks
haldusaktiks saab pidada ainult Haaslava Vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a korraldust nr 999. Kahju
hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole vaja eelnevalt kohtulikult tuvastada kahju tekitanud haldusakti
õigusvastasust ? selle saab tuvastada ka kahju hüvitamise menetluse raames.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Haldusasjas on vaidlus avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise
tähtaja üle. RVastS § 31 lg 2 näeb ette, et enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju
hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne Riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse
lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme
aasta jooksul Riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates. RVastS § 31 lg 3 sätestab, et lõiget 2 ei
kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist.
Riigivastutuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002. RVastS § 31 sätetest järeldub, et kui kahju tekitati
enne 1. jaanuari 2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt 1. jaanuariks 2005,
välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast 1. jaanuari 2002.
KÜ XXXX X kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel on olulise tähtsusega järelikult see, millal ta sai
teada nõudeõiguse tekkimisest.
9. Asja materjalidest nähtuvalt täiendati Haaslava Vallavalitsuse 18. oktoobri 1999 korraldusega
nr 999 vallavalitsuse 30. novembri 1998 korraldust nr 775 ja määrati korteriomandi seadmise
eesmärgil Haaslava vallas XXXXXX külas XXXXXXX X asuva ehitise teenindamiseks vajalik maa.
Korralduse p 4 kohaselt määrati ehitist teenindav maa XXXXXXX X korteriomanike, s.t KÜ XXXX
X liikmete taotluse alusel.
Nende korraldustega otsustati KÜ XXXX X taotlus maa erastamiseks lõplikult. Reeglina
lahendatakse üks erastamistaotlus ühes menetluses. Asja materjalidest ei ilmne, et Haaslava
Vallavalitsus oleks hoidnud KÜ-d XXXX X teadmises, et vaidlusalune peenramaa erastatakse
Keskuse 3 korteriomanikele hiljem. Seega sai väidetav kahju käesolevas asjas olla kaebajale tekitatud
Haaslava Vallavalitsuse 30. novembri 1998. a korraldusega nr 775 ja 18. oktoobri 1999. a
korraldusega nr 999, millega erastati soovitust vähem maad. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et KÜ
XXXX X oli neist korraldustest teadlik enne 1. jaanuari 2002. Seega oli kahju hüvitamise kaebuse
esitamise lõpptähtaeg RVastS § 31 lg-st 2 tulenevalt 1. jaanuar 2005.
10. Väidetava kahju tekitamise seisukohalt ei oma tähtsust Haaslava Vallavalitsuse 8. novembri
1999. a korraldus nr 1011, millega määrati elamu teenindamiseks vajalik maa XXXXXXX X elamu
juurde. Halduskohus on õigesti märkinud, et vallavalitsuse 18. oktoobri 1999. a korraldusega nr 999
lahendas ja lõpetas vallavalitsus kaebaja suhtes maareformist tuleneva avalik-õigusliku suhte
seonduvalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisega. Erastamisele kuuluva maa suuruse
lõpliku kindlaksmääramisega soovitust väiksemas ulatuses oli KÜ-le XXXX X väidetav kahju juba
tekkinud. Küsimus, mis soovitud maast edasi sai, omab tähtsust vaid kahju kõrvaldamise viiside
valikul (tagajärgede kõrvaldamine või kahju hüvitamine rahas).
11. Ekslik on Tartu Ringkonnakohtu määruses võetud seisukoht: kuna vaidlust ei ole, et kaebaja väitel
tekkis talle kahju Haaslava Vallavalitsuse 8. novembri 1999. a korraldusest nr 1011 ning kaebaja sai
sellest teada 2004. a kevadel, siis puudub alus tuvastada, kas kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
Halduskohus saab sisuliselt lahendada vaid tähtaegset kahju hüvitamise kaebust. Tähtaegsuse
küsimuse tõstatumisel peab kohus uurimisprintsiibist tulenevalt ise välja selgitama, millise
haldusaktiga väidetav kahju tekitati ja millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei
ole sealjuures seotud kaebuse sõnastusega ega kaebaja väidetega. Kahju hüvitamise seisukohalt
asjakohase haldusakti kindlaksmääramine eelmenetluse käigus on vajalik kaebuse tähtaegsuse
hindamiseks ning see ei tähenda asja sisulist lahendamist. Haldusakti õigusvastasuse või muude kahju
hüvitamise koosseisu tingimuste osas kohus sellega seisukohta ei võta.
12. Ekslik on Haaslava Vallavalitsuse määruskaebuses ja Tartu Halduskohtu määruses võetud
seisukoht, et kuna HKMS § 9 lg 5 näeb haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette kindla tähtaja,
siis ei ole selle tähtaja möödalaskmisel võimalik enam haldusakti õigusvastasust tuvastada ja esitatud
kahjunõuet rahuldada.
HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5, mis näevad ette kaebuse liigina õigusvastasuse tuvastamise
kaebuse ja sätestavad selle esitamiseks kolmeaastase tähtaja, ei saa teha järeldust, et kahju hüvitamise
nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti
õigusvastaseks tunnistamise või ei ole vähemalt möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse
esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda seda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus
haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju
hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole kindlaks tehtud eelnevas
kohtumenetluses, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju
hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise
menetluses lahendamist vajavatele küsimustele. Seega on kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel
võimalik tuvastada haldusakti õigusvastasus ka siis, kui kaebus kahju hüvitamiseks on esitatud pärast
HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette nähtud kaebuse esitamise
tähtaega.
13. Haaslava Vallavalitsuse määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu määrus tühistada.
Jõusse jääb Tartu Halduskohtu määrus, kuid kuna Riigikohtu halduskolleegium asus käesoleva
määruse eelnevas punktis Tartu Halduskohtust erinevale seisukohale, tuleb Tartu Halduskohtu
määruse põhjendustest välja jätta see osa, mis puudutab kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise
võimatust õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tähtaja möödumise tõttu.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann