3-3-1-37-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-37-06

Otsuse kuupäev

8. juuni 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

OÜ XXXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 24. märtsi 2005. a otsuse nr 12-4/464

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-05-277

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ XXXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-05-277 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 29. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-174/05.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXXXXXX esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 24. märtsi 2005. a otsuse tühistamist, millega Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskus peatas OÜ XXXXXXX poolt 20. jaanuaril 2005 taotletud enammakstud käibemaksu

tagastamise summas 600 000 krooni kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud, selles puudub akti andmise faktilise aluse kirjeldus ja

ebapiisavalt on osundatud õiguslikele alustele;

2) OÜ XXXXXXX käibemaksu tagastusnõude aluseks on 2004. aasta detsembris XXX

XXXXXXXXXX OÜ-lt kinnistu ostmisel tasutud käibemaks. Nimetatud kinnistu ostis OÜ

XXXXXXX 4 625 600 krooni eest, millest käibemaks moodustas 705 600 krooni. Kinnistu eest tasuti

sularahas, kusjuures 4 600 000 krooni laenati juhatuse liikmelt J. N.-lt. Maksu- ja Tolliameti

uurimisosakonna Lõuna talitus on alustanud kriminaalmenetlust (asi nr 05760000001) KarS § 394

lg 2 p 3 tunnustel, et kontrollida, kas J. N. poolt sularahas antud suurlaenude puhul on tegemist

rahapesuga. Seega ei toimu kriminaalmenetlus seoses OÜ XXXXXXX maksurikkumisega. OÜ

XXXXXXX käivet kinnitab kauba ? kinnistu ? võõrandamine, mille kohta on esitatud kirjalikud

tõendid: müügileping, sularahaarve ja kassa väljamineku order;

3) kinnistu ostmisel tasutud hinna võrdlemine turuhinnaga ei ole asjakohane. Kauba hind on

ostja ja müüja vahel kokkulepitud hind.

2. Vastustaja teatas kohtule, et OÜ XXXXXXX taotluse kohta koostas MTA Lõuna maksu-

keskus 18. märtsil 2005 Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talitusele taotluse nr 12-

8/6148, mille alusel on tagastamisnõude materjalid liidetud kriminaalasja nr 05760000001 juurde.

3. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2005. a otsusega asjas nr 3-174/05 kaebus rahuldati. Kohus

asus seisukohale, et vastustaja on alusetult kohaldanud MKS § 107 lg-t 1.

4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et kohus on

kohaldanud MKS § 107 lg-t 1 ebaõigesti.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 8. veebruari 2006. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu otsuse ja jättis OÜ XXXXXXX kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

tagastusnõude täitmise peatamise otsusest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et MKS § 107 lg 1

kohaldamise eeldused on täidetud. Tartu Halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid ja kohaldanud

vääralt materiaalõigust ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et maksuhaldur ei ole tuvastanud

maksusumma tagastamise peatamise aluseks olevat faktilist koosseisu ja on lähtunud üksnes

ebamäärasest kahtlusest kaebajapoolse õiguserikkumise kohta.

Ringkonnakohus pidas oluliseks, et kinnistu omandati tavapärasest suurema hinnaga, tasuti sularahas,

OÜ XXXXXXX juhatuse liikme poolt anti OÜ-le XXXXXXX sularahas laenu (4 600 000 krooni),

selle laenu andmise ja kinnistu müügi faktides toimub kriminaalasja menetlus KarS § 394 lg 2 p 3

(rahapesualane süütegu ? rahapesu) tunnustel, tehingu osapoolte ütlused on ebaselged, ebatäpsused

ja vastuolud on ka esitatud dokumentides ning müüja pole käivet deklareerinud ega kinnistu

käibemaksuga võõrandamisest maksuhaldurit teavitanud. Neil asjaoludel tekkis maksuhalduril

põhjendatud ning täiendavat kontrollimist vajav kahtlus, et tehingud XXX XXXXXXXXXX OÜ ja

OÜ XXXXXXX vahel on näilised ja kantud soovist tekitada ostjatele näiliselt korrektne alus

enammakstud käibemaksu tagastusnõudeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. OÜ XXXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Ringkonnakohtu

otsuse ja jätaks jõusse Tartu Halduskohtu otsuse, millega rahuldaks kaebuse.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ? eeskätt MKS

§ 107 lg-t 1. OÜ XXXXXXX taotlus käibemaksu tagastamiseks põhineb tegelikult toimunud

majandustehingul. Maksu- ja Tolliamet ning kohus ei ole näidanud, millist asjassepuutuvat seaduse

nõuet on kaebuse esitaja rikkunud. Kriminaalmenetlust on alustatud eesmärgiga kontrollida, kas J. N.

poolt äriühingutele antud laenude näol on tegemist rahapesuga, mitte aga selleks, et kontrollida, kas

OÜ XXXXXXX esitatud käibemaksu tagastusnõue on alusetu. Maksuhaldur ja kohus ei ole

tuvastanud OÜ XXXXXXX tegevuses Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise

tunnuseid.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ta

on tuvastanud Käibemaksuseaduse ja Maksukorralduse seaduse rikkumise tunnused, mis viitavad

sellisele kuriteole, kus nõutakse alusetult käibemaksu tagastamist kasu saamiseks. OÜ XXXXXXX

on kajastanud käibedeklaratsioonis seoses kinnistu ostmisega sisendkäibemaksu alusetult ning see

tegu vastab KarS § 386 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnustele. Seega on OÜ XXXXXXX rikkunud

MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja KMS §-des 24, 29 ja 31 sätestatud sisendkäibemaksu

arvestamise, tasumise ja mahaarvamise korda. MKS § 107 lg 1 kohaldamine ei eelda, et

maksuseaduse või Maksukorralduse seaduse rikkumine oleks tõendatud, piisab põhjendatud

kahtlusest ja selle aluseks olevate asjaolude näitamisest. Sellisteks asjaoludeks on kinnistu

tavapärasest u 200 korda kõrgem ostuhind, ostuhinna 4 625 000 krooni tasumine sularahas ja kinnistu

eest tasumiseks 4 600 000 krooni laenamine sularahas OÜ XXXXXXX juhatuse liikmelt J. N.-lt. OÜ

XXXXXXX tagastusnõude materjalid on edastatud MTA uurimisosakonnale, kes on teatanud, et need

materjalid on liidetud menetlemiseks kriminaalasja juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Selle kohtuasja faktilised ja õiguslikud asjaolud on sarnased kohtuasjaga nr 3-3-1-8-06, milles

Riigikohtu halduskolleegium tegi otsuse 6. aprillil 2006. Riigikohtu halduskolleegium ei korda kogu

ulatuses asjas nr 3-3-1-8-06 tehtud kohtuotsuse põhjendusi.

9. KMS § 16 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja kui kauba

käivet. Sama sätte kohaselt ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis, ja

krundile Planeerimisseaduse tähenduses. KMS § 16 lg 3 p 2 alusel võib maksukohustuslane lisada

käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe

toimumist sellest kirjalikult teavitama maksuhaldurit. Vaidlusaluste kinnistute osas pole müüja

maksuhaldurit teavitanud.

10. Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis tulnuks käibemaksu tagastamise taotlus

jätta rahuldamata, mitte peatada tagastamist. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle

tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba

käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele.

11. MKS § 107 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine juhul, kui

maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise

tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et maksuhaldur pole tuvastanud OÜ XXXXXXX

tegevuses või tegevusetuses Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid.

12. Maksualaseks süüteoks, mille menetlust peab vastavalt MKS § 107 lg-le 1 olema alustatud, on

enamasti maksude väärarvutus (KarS § 386 ja MKS § 152). Maksude väärarvutus seisneb selles, et

eirates Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste nõudeid, esitatakse maksuhaldurile sellised

andmed, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem või tagastamisele,

hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem. Seega on Maksukorralduse seaduse ja

maksuseaduste nõuete eiramine maksude väärarvutuse üheks eelduseks. MKS § 107 lg 1

kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise

tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja

tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi loetletud tunnuste

tuvastamine pole vajalik ja tagastusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on maksuhalduri

tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui selle nõude rahuldamata jätmise korral. Rikkumise

tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja põhjendama, miks on alust

arvata, et maksukohustuslane on eiranud Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste nõudeid ja

milles see seisnes. Paljasõnalised ja oletuslikud väited, et taotluses näidatud tagastamisele kuuluv

summa on suurem maksuseadusega ettenähtust, ei ole nõude täitmise peatamise aluseks ka siis, kui

majandustehinguga seonduvad asjaolud on tõepoolest tavapäratud.

13. Maksuhaldur on kohtumenetluses väitnud, et ta on tuvastanud Maksukorralduse seaduse ja

Käibemaksuseaduse rikkumise tunnuseid. Maksuhaldur on nimetanud järgmisi konkreetseid

asjaolusid:

- kinnistu väärtus on tunduvalt ülehinnatud;

- kinnistu eest tasuti sularahas;

- kinnistu ostuks saadi sularahas laenu ostja juhatuse liikmelt J. N.-lt, keda kahtlustatakse rahapesus;

- materjalid kinnistu ostu-müügi kohta on saadetud kriminaalmenetluse alustamiseks

uurimisosakonnale, kes on need liitnud menetluses oleva kriminaalasjaga.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi nimetatud asjaolud võivad tekitada ebamäärast kahtlust

maksupettuse osas, ei ole need asjaolud eraldi ega kogumis käsitatavad kui OÜ XXXXXXX poolt

Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnused.

14. Neil põhjustel asub Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et maksuhaldur ja

ringkonnakohus on vääralt kohaldanud MKS § 107 lg-t 1. Kolleegium leiab, et maksuhalduri esitatud

põhjenduste ja kohtumenetluses selgunud asjaolude alusel polnud võimalik tagastusnõude täitmist

peatada. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada. Jõusse

jääb Tartu Halduskohtu otsus.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld