3-3-1-18-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-18-06

Otsuse kuupäev

8. juuni 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2005. a otsus

haldusasjas nr 2-3/361/05

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ XXXXXXX XXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

1. juuni 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

OÜ XXXXXXX XXXXXX esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/361/05 ja

Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-638/2004 ning teha asjas uus

otsus, millega rahuldada OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt

OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks välja kahjuhüvitis 25 000 krooni.

Tagastada kautsjon.

Mõista Keskkriminaalpolitseilt OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks välja kantud kohtukuludest

10 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24. septembril 2002 otsis Keskkriminaalpolitsei kriminaalasja nr 01221000002 raames läbi OÜ

XXXXXXX XXXXXX ruumid aadressil XXXXXXX X, Tallinn. Läbiotsimise määruse kohaselt oli

uurimistoimingu eesmärgiks leida 1997. a ja 1998. a registreeritud off-shore ettevõtete dokumente ja

sularaha.

Läbiotsimise käigus võeti OÜ XXXXXXX XXXXXX juhatuse liikmelt ära ka sõiduauto BMW X5

registreerimistunnistus. Nimetatud sõiduauto oli OÜ XXXXXXX XXXXXX valduses ja kasutuses

AS-ga XXXXX XXXXXXX sõlmitud kasutusrendilepingu alusel.

Läbiotsimise juures manukana viibinud OÜ XXXXXXX XXXXXX seadusliku esindaja tehtud ja

läbiotsimise protokolli kantud avaldusest nähtub, et ta soovis teada, millal tagastatakse sõiduki

registreerimistunnistus. Kuivõrd registreerimistunnistuse osas teostati võetus, taotles OÜ

XXXXXXX XXXXXX seaduslik esindaja siseministrile ja Tallinna Prokuratuurile läbiotsimise

toimingule esitatud kaebuses sõiduki registreerimistunnistuse tagastamist. 9. oktoobri 2002. a

vastuses kaebusele nr 820 teatas Tallinna Prokuratuuri prokurör K. Aas, et uurijale on antud korraldus

registreerimistunnistus tagastada. Nimetatud sõiduki registreerimistunnistus tagastati 20. novembril

2002.

2. 3. detsembril 2003 esitas OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles

taotles toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt toimus kriminaalasjas nr 01221000002 24. septembril 2002

läbiotsimine OÜ XXXXXXX XXXXXX ruumides, mille käigus võeti ära liisingulepingu alusel

kaebaja valduses oleva sõiduauto BMW X5 registreerimistunnistus. Kriminaalasjas oli

kahtlustatavaks tunnistatud kaebaja juhatuse liige A. D., kriminaalasi ei olnud seotud kaebajaga ning

ka läbiotsimist ei teostatud kaebaja suhtes. Kaebaja vaidlustas läbiotsimise ja sealhulgas ka

registreerimistunnistuse võetuse. Vaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri kirjalikus vastuses

kaebusele sisalduvale väitele, et uurijale tehti korraldus registreerimistunnistus tagastada, viivitas

uurija registreerimistunnistuse tagastamisega kuni 20. novembrini 2002. Kaebuses leitakse, et

läbiotsimise ajal kehtinud KrMK § 140 lg 1 kohaselt peab uurija läbiotsimisel ja võetusel ära võtma

ainult need esemed ja dokumendid, millel on kriminaalmenetluses tähtsust. Kaebaja väitel on

kriminaalasja menetluse käigus kolmandalt isikult kriminaalasja lahendamisega puutumust

mitteomava dokumendi äravõtmine vastuolus PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse nõudega ning

eeltoodud asjaoludel õigusvastane.

Kaebaja leiab, et eeltoodud õigusvastase tegevusega on talle tekitatud varaline kahju. Viimane

seisneb kulutustes, mille eest kaebajal jäi hüve (võimalus kasutada sõidukit) saamata. Sõiduki

kasutamine oli registreerimistunnistuse võetuse tõttu takistatud ajavahemikul 24. septembrist kuni

20. novembrini 2002. Selle perioodi kohta on kaebaja sõidukiga seoses teinud kulutusi kokku 37 876

krooni (29 922 krooni rendimakse, 7086 krooni kindlustuse tasu, 707 krooni liikluskindlustuse tasu

ning 161 krooni sõiduki aastamaks). Kaebaja leiab, et nimetatud summa on käsitatav kahjuna, mis

vastavalt Riigivastutuse seaduse § 5 lg-le 1, § 7 lg-tele 1 ja 3, § 8 lg-le 1 ja § 17 lg-le 1 tuleb välja

mõista vastustajalt.

3. Keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor uurija õigustes T. J. leiab oma kirjalikus seletuses, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seletuse motiivide kohaselt oli sõiduki registreerimistunnistuse

äravõtmine läbiotsimisel tingitud vajadusest kriminaalmenetluses kontrollida vara päritolu ja

vajadusel see arestida.

Vastustaja leidis, et kasutusrendilepingu oli allkirjastanud A. D. kui OÜ XXXXXXX XXXXXX

juhatuse liige. Ajavahemikul 24. septembrist kuni 20. novembrini 2002 viibis

registreerimistunnistusse sõiduki kasutajaks märgitud A. D. vahi all, samuti viibis 16. oktoobrist kuni

10. novembrini vahi all teine sõiduki kasutajaks märgitud kaebaja juhatuse liige. Sõiduki kasutajatena

märgitud isikud ei oleks vahi all viibimise tõttu saanudki sõidukit kasutada.

Vastustaja leiab, et OÜ XXXXXXX XXXXXX oleks pidanud taotlema uue registreerimistunnistuse

väljastamist ning XXXXX XXXXXXX XXXXX AS kaasabi selles tuginevalt liisingulepingu

punktidele 5.7.2, 5.11.3, 5.13, 7.3.

4. Keskkriminaalpolitsei kirjalikus seletuses kaebusele leitakse, et kaebaja nõuet ei tule rahuldada.

Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1) sõiduki registreerimistunnistus võeti ära kriminaalmenetluse käigus toimunud läbiotsimisel.

Nimetatud tunnistuse võetus oli seotud kriminaalasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude

väljaselgitamisega, kuivõrd üheks süüdistuse episoodiks oli rahapesu;

2) sõiduki registreerimistunnistusse kasutajatena kantud isikud viibisid vaidlusalusel perioodil

valdavalt vahi all. Seega polnud neil võimalik ka renditavat sõidukit kasutada;

3) OÜ XXXXXXX XXXXXX oli sõiduki rentnikuna kohustatud tasuma kõik loetletud maksud,

mingeid lisakulutusi renditava sõiduki registreerimistunnistuse võetuse tõttu OÜ XXXXXXX

XXXXXX teinud ei ole. Seega ei ole ka kahju tekkinud.

5. Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-638/2004 jäeti OÜ

XXXXXXX XXXXXX kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja poolt

kahjuna osundatud maksude ja maksete maksmine põhjuslikus seoses Keskkriminaalpolitsei uurija

T. J. toiminguga, mis seisnes sõiduki BMW X5 tehnilise passi äravõtmises, isegi juhul, kui nimetatud

toiming oli õigusvastane. Kohus leidis, et sellest tulenevalt puudub vajadus kontrollida

Keskkriminaalpolitsei uurija T. J. toimingu õiguspärasust, sest sõltumata sellest, kas uurija toiming

oli õiguspärane või mitte, tuleb OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus Keskkriminaalpolitseilt kahju

hüvitamise nõudes jätta rahuldamata.

Kohus nendib, et kaebuse kohaselt seisneb kaebajale tekitatud varaline kahju kaebaja tehtud

kulutustes, mille eest kaebajal jäi saamata hüve - võimalus kasutada sõidukit. Kohus leidis, et

kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud toiming oleks kaebuse esitajale kaasa toonud kohustuste

suurenemist seoses sõiduki rentimisega sõlmitud liisingulepingu alusel.

6. Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-638/2004 esitas

apellatsioonkaebuse OÜ XXXXXXX XXXXXX. Apellant taotleb halduskohtu otsuse tühistamist

ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt

on sõiduki kasutamisõigus teenus, mille eest kasutaja pidi maksma renti. Lisaks rendile tuli tasuda

seoses kasutusõigusega ka muid makseid: kindlustuse tasu, liikluskindlustuse tasu, mootorsõiduki

aastamaksu. LS §-st 70 tulenevalt saab sõidukit kasutada üksnes siis, kui kasutajal on olemas sõiduki

registreerimistunnistus. 24. septembrist kuni 20. novembrini ei olnud apellandil

registreerimistunnistuse äravõtmise tõttu võimalik kasutada sõiduki kasutusõigust.

Apellandil tekkis vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena kahju, mis seisnes rahaliselt hinnatava

hüve, s.o sõiduki kasutusõiguse saamata jäämises. Apellandil tekkinud kahju suuruseks on summa,

mida apellant pidi vastavalt AS-ga XXXXX XXXXXXX XXXXX sõlmitud kasutusrendilepingule

sõiduki kasutamise eest maksma. Apellandil oli leping teenuse ostmiseks, kuid ta ei saanud seda

teenust vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena. Teenuse ostmiseks tehtud kulutused kujutavad

endast apellandi kahju.

Kui vastustaja õigusvastast tegevust ei oleks olnud, oleks apellant saanud kasutada renditavat autot,

mis on rahaliselt hinnatav hüve. Endise olukorra saab siin taastada üksnes rahasumma maksmisega.

Kuna halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebuses esitatud nõuete suhtes, sh vastustaja tegevuse

õigusvastasuse osas, siis tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks halduskohtusse.

7. Keskkriminaalpolitsei seletuses, samuti vastustaja T. J. seletuses apellatsioonkaebusele leitakse, et

Tallinna Halduskohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebust ei tule

rahuldada.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/361/05 jäeti OÜ

XXXXXXX XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a

otsus haldusasjas nr 3-638/2004 muutmata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks väljendanud muud

huvi kui kahju hüvitamine. Seetõttu tuleb õigusvastasuse tuvastamise taotlus lugeda hõlmatuks kahju

hüvitamise taotlusega. Kuna halduskohus leidis, et kahjunõuet ei saa rahuldada põhjusel, et puudub

nii kahju kui ka põhjuslik seos kaebaja kantud kulutuste ja politseiametniku tegevuse vahel, siis

polnud kohtul vajalik kontrollida eraldi vaidlustatud toimingu õiguspärasust. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja makstud tasud ja maksud ei ole põhjuslikus seoses

politsei tegevusega.

KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud piirang ei keela läbiotsimisel ära võtta esemeid ja dokumente, mis

viitavad kuritegude toimepanemisele. Sõltuvalt uuritava kuriteo koosseisulistest asjaoludest ja

läbiotsimise materjalidest võib olla raskendatud juba läbiotsimise kohal välja tuua mingi objekti seos

ja tähtsus uuritava kuriteosündmusega. Halduskohus saab KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud nõude

täitmise kontrollimisel tugineda põhiliselt eeluurimist läbi viiva ametiisiku hinnangutele faktiliste

asjaolude osas ja asuda seisukohale, et eseme või dokumendi äravõtmiseks puudub alus juhul, kui

äravõetud dokumendi või eseme seose puudumine uuritava kriminaalasja või muu võimaliku

kuriteosündmusega on ilmne. Praegusel juhul selliseid eeldusi täidetud ei ole. Kui soovitakse tagada

kuriteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine, võib võetava dokumentaalse materjali hulka sattuda ka

asjassepuutumatuid materjale. Asja materjalidest ei nähtu, et osaühing oleks enne 20. novembrit 2002

pöördunud uurimisasutuse poole dokumendi nõudes ja et dokumendi tagastamisest oleks keeldutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2005. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ

XXXXXXX XXXXXX. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ning taotleb

ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a otsuse tühistamist ning asja saatmist

uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ringkonnakohus on vastustaja tegevuse seaduslikkust hinnates lähtunud vaid vastustaja

vastuolulistest seletustest ning jätnud arvestamata teised tõendid. Nii ei ole kohus arvestanud

prokuröri 9. oktoobri 2002. a kirjaga, samuti ei ole arvestatud asjaolu, et sõiduki omanikuks oli A. D.

ja kassaatoriga mitteseotud isik. Seega ei ole mingit mõistlikku põhjendust, kuidas sai võetuse

objektiks olnud registreerimistunnistus olla kriminaalasja eeluurimiseks vajalik; kohus on rikkunud

HKMS § 16 lg-t 3 ning ka TsMS § 231 lg 4 nõudeid;

2) ringkonnakohus oli esimene kohtuaste, kes andis hinnangu vastustaja tegevuse seaduslikkusele

kassaatori kasutuses oleva sõiduauto registreerimistunnistuse võetusel; sellise tegevusega võttis

kohus kassaatorilt edasikaebevõimaluse. Ringkonnakohtu seisukoht vastustaja tegevuse kohta

põhineb tõendite hindamisel, selles osas ei saa aga esitada kassatsiooni;

3) kaebuse esitaja taotles kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

talle on tekitatud kahju, mis seisneb selles, et vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena ei saanud

ta kasutada varalist hüve, mille eest ta vastavalt sõiduki rendilepingule pidi maksma. Kassaatori

hinnangul on talle tekitatud kahju suurus võrdne maksetega, mis kaebuse esitaja tulenevalt

liisinguandjaga sõlmitud lepingust pidi tegema;

4) kassaator on seisukohal, et tekitatud kahju on põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega, kuna

kassaatoril jäi ostetud teenus saamata üksnes seetõttu, et vastustaja võttis läbiotsimise käigus ära

BMW X5 tehnilise passi ning tagastas selle alles 20. novembril 2002. Pass tagastati sisuliselt 1,5

kuud pärast prokuröri teadet, et uurijale on tehtud kohustuseks tehniline pass tagastada;

5) ringkonnakohus on ekslikult väitnud, et asja materjalidest ei nähtu, et osaühing oleks enne

20. novembrit 2002 pöördunud uurimisasutuse poole dokumendi nõudes. Seega asub kohus

seisukohale, et äravõetud dokumentide tagasisaamine on isiku enda ülesanne. Kassaator leiab, et PS

§-st 14 ja KrMK § 140 lg-st 1 tuleneb selgelt politsei kohustus tagastada viivitamatult need

dokumendid, millel pole kriminaalasjas tähtsust. Kohus on tähelepanuta jätnud ka prokuröri vastuse

osaühingu kaebusele. Samuti sisaldus vastav taotlus registreerimistunnistuse tagastamiseks ka juba

võetuse protokollis.

10. Keskkriminaalpolitsei leiab kirjalikus seletuses, et kassatsioonkaebust ei tule rahuldada.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et halduskohtulik kontroll

KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud nõude järgimise üle on piiratud. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud,

et eseme või dokumendi äravõtmiseks puudub alus juhul, kui äravõetud dokumendi või eseme seose

puudumine kuriteosündmusega on ilmne ning vastupidise põhjendamiseks mõistlikku seletust

uurimisasutus ei esitata.

Eelnimetatud põhimõtte kohaldamisel on halduskolleegiumi arvates ringkonnakohus aga selle asja

lahendamisel eksinud. Halduskolleegium teeb asjas kogutud tõendite põhjal järelduse, et vähemalt

alates 9. oktoobrist 2002 puudus alus sõiduki tehnilise passi tagastamata jätmiseks. 9. oktoobri

2002. a prokuröri kirjast nähtub, et ta andis uurijale selge ja ühemõttelise korralduse dokument

tagastada. Halduskolleegium ei võta seisukohta võetuse algse põhjendatuse kohta, märkides siiski, et

kohtumenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, et nimetatud dokumendiga seoses oleks pärast

võetust tehtud mingeidki menetlustoiminguid. Vastustaja kohtumenetluses esitatud väited, et

dokumendi tagastamata jätmise põhjuseks oli osaühingu passiivsus dokumendi tagasinõudmisel, ei

ole asjakohased ega leia kinnitust ka asjaoludest tulenevalt. Kohane ei ole ka ringkonnakohtu väide,

et dokumendi tagastamine füüsilisele isikule, kellelt ta faktiliselt läbiotsimise käigus ära võeti, oli

võimatu, sest isik viibis vahi all.

Halduskolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludel oli registreerimistunnistuse võetus alates

9. oktoobrist kuni 20. novembrini 2002 õigusvastane.

12. Kassaator taotleb õigusvastase võetusega tekitatud kahju hüvitamist, lugedes kahjustatud

õigushüveks renditud sõiduki kasutusõigust. Nimetatud kasutusõigus on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1

p-ga 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane, kui see tekitati kannatanu omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Sõiduki registreerimistunnistuse puudumisel ei ole

võimalik sõidukit õiguspäraselt kasutada. Registreerimistunnistuse võetuse ja sõiduki kasutamise

võimatuse põhjuslik seos on ilmne. Vastustajate väited, et seoses sõiduki registreerimistunnistusele

kantud füüsiliste isikute vahi all viibimise tõttu ei olekski saadud sõidukit kasutada, on eksitavad.

Kahe füüsilise isiku vahi all viibimine ei ole määrav, sest OÜ XXXXXXX XXXXXX jätkas oma

tegevust, vahi all ei olnud mitte kõik äriühingu juhtorganite liikmed.

Kassaator leiab, et sõiduki kasutusõiguse kaotamisega tekitatud otsene varaline kahju on võrdne

osaühingu poolt perioodi 24. september kuni 20. november 2002 eest tasutud kasutusliisingu maksete

ja kindlustusmaksete summaga. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga, et rendisõiduki

kasutusõigus on põhimõtteliselt rahaliselt hinnatav. Samal ajal ei kujuta tasutud liisingumakse ja

kindlustusmaksed endast hüvitamisele kuuluvat kahju. Halduskolleegium nõustub kohtute

seisukohaga, et liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumise ning sõiduki registreerimistunnistuse

võetuse vahel puudub antud asjas põhjuslik seos.

Asjaolu, et kasutusõiguse täpse rahalise väärtuse määramine võib olla keerukas, ei tähenda, et

kasutusõiguse realiseerimise takistamine ei ole käsitatav kahju tekitamisena ega kuulukski selline

kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus ei ole eristanud liisingumakseid ning kaitstavat kasutusõigust ja

sellest tulenevalt on ekslikult järeldanud, et OÜ XXXXXXX XXXXXX taotleb sõiduki

kasutusõigusele suunatud kulutuste vastustajalt väljamõistmist.

Halduskolleegiumi arvates on sõiduki kasutusõiguse omamiseks tehtud kulutused kasutusõiguse

väärtuse ja kasutusõiguse rikkumise tõttu tekitatud kahju suuruse määramisel üheks oluliseks

arvessevõetavaks kriteeriumiks. Kahjuks saab olla kasutusõiguse väärtus, mida osaühing ei saanud

kasutada võetuse tõttu ning millest tuleb maha arvata kahjustatud isiku poolt saadud kasu. Käesolevas

asjas ei ole vastustajad ega ka kohtud hinnanud sõiduki kasutusõigusega seonduvaid kulusid

(makseid ja tasusid), mis arvestuslikult langevad perioodile, millal sõiduki kasutamine oli dokumendi

võetuse tõttu takistatud ega käsitlenud neid ka võimaliku hüvitatava kahju suuruse aspektist. Esile ei

ole toodud asjaolusid, mille tõttu kassaatori poolt taotletava kahjuhüvitise suurust tuleks vähendada.

Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 juhtudel, kui kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele

ka halduskohtumenetluses kahjunõuete lahendamisel. Käesoleva asja lahendamisel lähtub

halduskolleegium kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja taotlusest, arvestades isiku õiguste rikkumise

raskust ning asjaolusid, mis viisid kahju tekkimisele.

13. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassaatori nõue on osaliselt põhjendatud. Osaühingu poolt

liisitud sõiduki BMW X5 registreerimistunnistuse võetus oli õigusvastane ajavahemikul 9. oktoobrist

kuni 20. novembrini 2002 ning selle tulemusena tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Riigikohtu

halduskolleegium mõistab vastustajalt, Keskkriminaalpolitseilt OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks

välja 25 000 krooni suuruse hüvitise sõiduki BMW X5 registreerimistunnistuse õigusvastase

võetusega ajavahemikul 9. oktoobrist kuni 20. novembrini 2002 tekitatud kahju eest.

Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2004. a otsuse haldusasjas

nr 3-638/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2005. a otsuse haldusasjas nr 2-3/361/05 ja

teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebuse osaliselt.

Kautsjon tuleb tagastada. Kassaator on esitanud kohtukulude nimekirja ning taotleb

Keskkriminaalpolitseilt ja Keskkriminaalpolitsei uurijalt T. J.-lt välja mõista OÜ XXXXXXX

XXXXXX kasuks kantud kohtukulud õigusabi eest Riigikohtus 9808 krooni 75 senti.

Ringkonnakohtus on OÜ XXXXXXX XXXXXX kandnud kohtukulusid õigusabi eest 5044 krooni

50 senti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb kohtukulud Keskkriminaalpolitseilt

kassaatori kasuks välja mõista osaliselt, kokku 10 000 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann